kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 25.Selgitage taju valivust. Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 26.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid, Analoogiate kasutamine, Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma, Loogiline järeldamine, Haloefekt, Kontrastiefekt 27.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent (põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel), Emotsionaalne komponent (peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid), Käitumuslik komponent (näiteks palutakse nädalavahetusel töötada –
On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine Haloefekt Kontrastiefekt 33.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiak koosneb kolmest komponendist: o Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel o Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. o Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel,
ärritaja maksimaalne mõjumäära piir ehk tundlikkuse ülemine absoluutne lävi eristuslävi – tundlikkus erinevuste suhtes adaptsioon – lävede suurenemine ärritajaga mitme kordselt korduval kokkupuutumisel SDT – signal detection theory reaktsiooniaeg – periood stiimuli mõjuma hakkamisest reageeringuni KONTRAST: kontrast – intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel kontrastiefekt – kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivne erinevus võimendub subjektiivses aistingus ning see efekt tuleb ilmekalt esile tänu nende ärritajate ajalisele ja või ruumilisele lähedusele simultaankontrast – samaaegsed stiimulid suktsessiivkontrast – efekt tekib ajas (šokolaad on pärast haput jooki magusam) kontrastiefekti kohastumuslik olulisus – erinevuste subjektiivne võimendamine aitab tajupildis
kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? 1. Tajuetalonid ehk stereotüübid 2. Analoogiate kasutamine 3. Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma 4. Loogiline järeldamine 5. Haloefekt 6. Kontrastiefekt 33. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: 1.Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 2.Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 3.Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne.
1. Tajuetalonid ehk stereotüübid - näiteks kõik it inimesed on paksud ja patsiga karvased mehed :D 2. Analoogiate kasutamine - leiad ühise vestlusteema näiteks 3. Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma 4. Loogiline järeldamine 5. Haloefekt - inimesega vesteldes tunnetame ära kas ta meeldib meie või ei meeldi. kas ma tunnen ta vastu head või halba. (kõik inimese riided, suhtlus jne näitab ära kas inimene on meile sümpaatne või mitte). 6. Kontrastiefekt - võrreldakse väga heade ja väga halbade inimestega. keegi meist ei ole alati keskmine. 78. Hoiaku mõiste. Hoiaku muutmise võimalused Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See hõ lmab tõ ekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses võ i negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põ hiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõ tt praktilisest elust, isiklik kogemus.
energia 157. Taju mõiste, taju mehhanismid o Tajumine on pshüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjetiivne ja valiv. Valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. o Taju mehhanismid: Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine Haloefekt Kontrastiefekt 158. Hoiaku mõiste. Hoiaku muutmise võimalused o Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. o Hoiak koosneb kolmes komponendist: 1) Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja
, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest 5. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? - Tajuetalonid ehk stereotüübid - Analoogiate kasutamine - Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma - Loogiline järeldamine - Haloefekt - Kontrastiefekt 6. Selgitage JOHAR´i akent. 7. 8. Endale tundmatu Endale tuntud 9. Teistele 11.Avatud ala 13.Pime ala 10.tuntud 12.MINA TEAN + TEISED 14.MINA EI TEA + TEISED TEAVAD TEAVAD 15.Teistele 17
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi – ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi – ärritaja maksimaalne tugevus, mis tekitab adekvaatse aistingu. Eristuslävi – minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevuse aistinguis. Kontrast – intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel; võimenduvad informatiivsed tunnused. Kontrastiefekt – mitme sama modaalsusega ärritaja objektiivse erinevuse subjektiivne võimendamine tänu ajalisele või ruumilisele lähedusele (simultaankontrast, suktsessiivkontrast), nt pärast magusat tundub hapu jook hapum kui muidu. Assimilatsioon – erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Erutuslävede kõrgendamine ja otstarbeka info vastuvõtt Adaptatsioon - meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel.
" Sünteesia- on mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Põhjustab erutuse irridatsioon teise analüsaatori alale. (kollane-soojus) Kontrast- erinevus, tugev kontrast on selgesti esile tulev erinevus; intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Ärritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid
" Sünteesia- on mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Põhjustab erutuse irridatsioon teise analüsaatori alale. (kollane-soojus) Kontrast- erinevus, tugev kontrast on selgesti esile tulev erinevus; intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Ärritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid
avastamine müra seest; tulemusele mõjuvad nii sensoorne tundlikkus kui ka vastamise kriteerium; mõõdetakse nii „puhast tundlikkust” kui ka kallutusi vastata konservatiivse või lõdva kriteeriumi järgi. Signaali avastatakse seda paremini, mida suurem on selle erinevus mürast. Paljude psüühiliste protsesside aluseks on kontrast. Kontrast on lihtsamas mõttes intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse (või naabruse) vahel. Kontrastiefekt seisneb kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivsuse erinevuse subjektiivses võimendamises tänu nende ärritajate ajalisele ja/või ruumilisele lähedusele ehk siis tänu mingite tunnuste märgatavale erinevusele nendes. Kontrastinähtus pole juhuslik ja tema tulemusena võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused. Tajuva organismi tunnuseks on kontrastitundlikkus.
annaabi.ee 
