......................................................................................... 7 Kuseelundite uurimine......................................................................................................... 7 Kuseelundite kompuutertomograafiauuring......................................................................... 8 Tavaline röntgeniuuring....................................................................................................... 8 Kuseelundite röntgen-kontrastaineuuring e. urograafia....................................................... 8 Rinna ultraheli...................................................................................................................... 8 Mammograafia..................................................................................................................... 8 GÜNEKOLOOGILISED UURINGUD....................................................................................... 9 Kolposkoopia.......................
Ainult nägemisteravuse mõõtmine pole päris adekvaatne meetod, kuna nägemisvõime langus on juba hilisema staadiumi sümptom ning samas normaalne nägemisteravus ei välista diabeetilist retinopaatiat. Korrigeeritud ja seejärel langenud nägemisteravus on märk viivitamatu arstliku kontrolli vajadusest, kui ei pruugi alati olla seotud diabeediga. Nägemise languse põhjuse väljaselgitamiseks on mõnikord vaja teha fluorestseiinangiograafia, s.t. kontrastaineuuring reetina veresoonte seisundi kindlakstegemiseks. Uuringu tarvis laiendatakse silmaavasid, süstides kontrastainet käsivarre veeni. Kollakas kontrastaine kandub verega reetina veresoontesse ja peentesse kapillaaridesse, muutes need nähtavateks. Silmapõhjast tehakse ülesvõtted, et jäädvustada kontrastaine kulgemine läbi silma veresoonte. Normaalsetest veresoontest kontrastaine välja ei pääse. Kui veresooned lekivad, siis tähendab see, et