1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von SaynWittgensteiniga, kellest sai muusika ajaloolaste sõnul "Liszti elu teise poole ainus püsiv täht paljude planeetide ja komeetide kõrval." Aja pikku sõvenes Liszti huvi usu vastu. 1865 pühitseti ta Rooma Santa Maria del Rosario kloostris abtiks. Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus. Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise harmoonia. Liszt oli terve Euroopa kodanik. Alates 1869.a. elas Liszt vaheldumisi Roomas, Weimaris, Viinis, Pariisis ja Budapestis. Siiski ei unustanud ta oma kodumaad: käis seal esinemas, kirjutas ungariteemalisi heliteoseid ja uurimuse ungari mustlaste muusikast. 1875.a.sai Liszt Budapesti Rahvusliku Muusikaakadeemia esimeseks presidendiks. Ferenc Liszt suri 1886, külmetushaiguse tagajärjel Saksamaal. Looming
Viimastel aastakümnetel segunes loomingus modernistlikud väljendusvahendid ja rahvamuusika intonatsioonid veelgi enamgi. Erinevalt H.Ellerile, on Artur Kapi helikeel vormiselge ning kontrastiderohke. Ta kirjutas romantilis-klassikalist muusikat, polüfoonilised elementidega. Tavaliselt kirjutati üks pala ruttu ning seda viimistlemata. Teostes väljendus monumentaalne vormikujundus, tõsine mõttelaad, vahel koguni raskemeelne, jõuline kontrapunktitehnika ja tume koloriid. Kapp on oma loomingus haaranud väga erinevaid teemasid nii ühiskonna üldisi kui ka filosoofilisi probleeme. Üheks suureks erandiks tema loomingus peetakse ,,Noortesümfooniat", mis on rõõmsameelne, tore, nooruslik, helikeelelt palju lihtsam. Kapp kasutas sümfoonias tantsulisi
ja tehnilistele raskustele on Liszti klaverikäsitlus ratsionaalne ja väga pianistlik. Juba noorukina tundis Liszt huvi usuküsimuste vastu. Ajajooksul tekkis tõsine vajadus pühenduda religioonile. 1865.a. pühitsetigi Liszt Roomas Santa Maria del Rosario kloostris abtiks. Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus. Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise harmoonia. Põhiteosed klaverile: * Etüüdid * "Palverännakuaastad" (3- osaline programmiline klaveripalade kogumik). * Sonaat, mis kujutab endast uut tüüpi üheosalist sonaati mitmeosalisuse tunnustega. * Kaks klaverikontserti, 3 Mephisto valssi , 19 ungari rapsoodiat, Petrarca sonetid. Erilist huvi äratab tema hilisem looming, kus jäävad tahaplaanile virtuoossed efektid ja esile