Paraneb absoluutne jõud, ei parane vastupidavus. Mis on summaarne kontraktsioon? Tekib siis, kui lihaskiule järgnevad teineteise järel mitu ärritust, mille tulemusena saadakse maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon üksikkontraktsioon  lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise vastus.? Mis on teetanus ja kuidas jaguneb? Teetanus on kangestustõbi. Jaguneb: HAMBULINE  tekib kontraktsioonide osalisel summeerumisel SILE  tekib kontraktsioonide täielikul summeerumisel Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid Lihase jõud sõltub: üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõust kiudude hulgast lihases lihase lähtepikkusest, närvimõjutuste iseloomust mehhaanilistest tingimustest lihaste jõus luukangidele.
42. Mis on üksikkontraktsioon? Üksikkontraktsioon Lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise saame vastuseks Üksikkontraktsiooni MAKSIMAALNE kontraktsioon 43. Mis on summaarne kontraktsioon? Summaarne kontraktsioon Tekib siis kui lihaskiule järgnevad teineteise järel mitu ärritust, mille tulemusena saadakse maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon 44. Mis on teetanus? Jaguneb: · Hambuline  tekib kontraktsioonide osalisel summeerumisel · Sile  tekib kontraktsioonide täielikul summeerumisel 9
eristatakse 3 retseptorid: 1) Osmoretseprotid(hüpotalamus) 2) Baroretseptorid ( aordikaar) 3) Mahuretseptorid( südame kojad) -oksütotsiin -Tupe ja emakalihaste kontraktsioonide soodustamine suguühte ajal ja sünnitusel -Piima väljutamise (mitte tekke) soodustamine rinnanäärmest lapse imetamisel -Sekretsiooni regulastioon: 1) Tupe ja emakakaela mehhaaniline
(südant ennast varustavad arteriaalse verega 2 pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta.) · Joonis lk 154 + tv joonis 4 113. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide (kokkutõmmete) tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kiud moodustavad südame närvipõimikud. · A) parasümpaatilised närvid  uitnärv(XPAN), annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. (aeglustab südame rütmi ja vähendab kontraktsioonide tugevust) · B) sümpaatilised närvid  kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust
ümberpaigutumise ja vererõhu tõusu. Kõik need muutused suurendavad juba enne tööd verevoolu skeletilihastesse, südamesse ja kopsudesse. Töötavate lihaste veresoonte laienemisega kaasneb veresoonte ahenemine kõhuõõne organites ja teistes antud lihastöö ajal mitteaktiivsetes keha piirkondades. Skeletilihaste töö, eriti dünaamiline töö, soodustades venoosse tagasivoolu suurenemist südamesse, kutsub esile südame kontraktsioonide tugevnemise. Südamelihase kontraktsioonide tugevnemise tulemusena suureneb töö ajal südame löögimaht. See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon  ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad
istuma pesal ja hauduma, saab hankida toitu. 13. Müoglobiin Müoglobiin on rauda ja hapnikku siduv valk, mida leidub selgroogsete lihaskoes. See on hemoglobiini monomeer. Inimestel satub müoglobiini verre ainult peale lihasvigastust. Müoglobiin on lihaskoe peamine hapnikku kandev pigment. Kõrge müoglobiini kontsentratsioon lihasrakkudes võimaldab loomadel kauem hinge kinni hoida. 14. Hüdrostaatiline skelett Vedelik kannab kehas paiknevate ring- ja pikilihaste kontraktsioonide poolt tekitatud rõhu muutused ühtlaselt üle kogu looma keha. vedelik+pehmed seinad (vihmauss, kaheksajalg, meritäht) vedelik+jäigad elemendid (ämblike jalad) 15. Prolaktiini funktsioon selgroogsetel Prolaktiin on ajuripatsis sünteesitav peptiidhormoon, mis soodustab piimanäärmete kasvu raseduse ajal ja piima teket (laktatsiooni) pärast sünnitust. Prolaktiin takistab ovulatsiooni imetamise ajal. 16. Mis on ovipaaria?
stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon.
Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. Karu ja siga. 2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede – toiduosakeste suuruse vähendamine, mis kergendab neelamist ja toiduosa läbimist läbi seedetrakti, ning suurendab pindala ensümaatilise/mikrobiaalse degradeerimise jaoks. Mehhaaniline seede algab mälumisega, seejärel eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonide toimel toit transporditakse ja segatakse edasi. Keemiline seede – keemiliste ensüümide abil toidu lõhustamine väiksemateks osadeks. Põhiselt on tegemist hüdrolüüsiga ehk vee abil lõhutakse keemilisi sidemeid. Hüdrolüüsi viivad läbi ensüümid (valendiku faasi ensüümid ja membraani faasi ensüümid). Seedenõresid toodavad süljenäärmed, maonäärmed, soolenäärmed, pankreas, maks. Seedenõred sisaldavad ensüüme, mida vabastatakse seedetrakti toiduosakeste lagundamiseks
113. Pärgvereringe - JOONIS! Ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast  aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 114. Südamenärvid Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 115. Südame erutusjuhtesüsteem - JOONIS! Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni
tasemel ja ravi pikkuse nii luhikese kui voimalik. Kasutatuna raseduse kolmandal trimestril, voivad koik prostaglandiini inhibiitorid kutsuda lootel esile: - kardiopulmonaalse toksilisuse; - neerufunktsiooni haire, mis voib progresseeruda neerupuudulikkuseks koos oligohudramnioniga; emal ja lootel raseduse lopul: - mooduv veritsusaja pikenemine  trombotsuutide agregatsiooni vastane toime, mis voib esineda isegi vaga vaikeste annuste korral; - emaka kontraktsioonide parssimine, mille tulemuseks on sunnitustegevuse hilinemine voi pikenemine. Seega Ibuprofeen on raseduse kolmandal trimestril vastunaidustatud. Fertiilsus Ibuprofeeni kasutamine voib kahjustada fertiilsust, mistottu seda ravimit ei soovitata kasutada naistel, kes soovivad rasestuda. Naistel, kel esineb haireid seoses rasestumisega voi kel teostatakse viljatuse uuringuid, tuleb arvestada ibuprofeen-ravi lopetamise vajadusega Allikas: http://193.40.10
Sünnitus Sünnituse võib jagada kolme faasi: esimene faas  avanemisperiood teine faas  väljutusperiood kolmas faas  päramiste periood. Sünnitus kestab esmasünnitajal kokku umbes 15-16 tundi. Korduvsünnituse puhul võib meelde tuletada eelmise sünnituse kestust ja arvestada, et tõenäoliselt läheb seekord kiiremini. Sünnituse esimene faas  avanemisperiood Sünnituse ajal tõmbuvad emakalihased rütmiliselt kokku ning nende kokkutõmmete ehk kontraktsioonide tulemusena lüheneb ja avaneb emakakael. Emakakael venib järkjärgult õhemaks ja avaneb, lootekestad rebenevad. Avanemisperioodil on hea ringi liikuda, sest liikudes on vereringe parem ja laps tunneb end hästi. Sünnituse teine faas  väljutusperiood Kui lapse pea on juba alla vaagnapõhjani jõudnud, algavad väljutusperioodi kokkutõmbed  pressid ehk väitused. Et sünnitusele kaasa aidata, piisab enamasti sellest, kui vastupandamatule
Oksütotsiin: see on neurohüpofüüsi hormoon, mis reguleerib müomeetriumi aktiivsust ja põhjustab emaka kontraktsioone. Hormooni vabanemine on stimuleeritud emakakaela laienemisest. Östrogeen indutseerib oksütotsiini retseptorite sünteesi ja jõuab kätte sünnitamise aeg, siis on emakas väga tundlik sellele hormoonile. Oksütotsiini manustatakse intra venoosselt väikestes annustes, mis põhjustab regulaarseid koordineerituid kontraktsioone, mis liiguvad emaka kehast kaelani. Kontraktsioonide amplituud ja sagedus on sõltuvuses manustatud doosiga. Väikestes doosises emakas jõuab lõõgastuda kontraktsioonide vahe peal, suurtes doosides mitte. Suured annused on aga ohtlikud lootele. Oksütotsiin mõjutab ka rinnapiima ekspressiooni alveoolidesse ja juhadesse. Sellel on ka vasodilatoorne mõju. Mängib rolli ka mating ja parenting. Oksütotsiin inaktiveeritakse maksas ja neerudes ja veres ringleva platsentaalse oksütoksinaasiga.
Ta on ebatüüpilistest lihaskiududest üles ehitatud, mis on võimelised erutust tekitama ja seda edasi kandma. Moodustab südames eneses sõlmede süsteemi (südameslihases 2 sõlme ja 1 kimp). 88.Südame närvid: südame kokkutõmmete tugevust ja rütmi juhib vegetatiivne närvisüsteem. Jaguneb kaheks: 1)parasümpaatilise närvisüsteemi osa  X peaajunärv ehk uitnärv. Aeglustab südame rütmi ja vähendab kontraktsioonide tugevust; 2)sümpaatiline osa  tugevdab südame kontraktsioonide tugevust ja kiirendab rütmi. 89.Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) väike vereringe ehk kopsu vereringe algab paremast vastakesest. Vatsakesest saab lähtuda vaid üks veresoon, milleks on kopsu tüvi, mis suundub kopsu. Veri annab seal ära süsihappegaasi ning võtab juurde hapnikku. Veri muutub arteriaalseks ning suundub südame vasakusse kotta kopsu veenidena. 90.Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) suur vereringe ehk keha
Pärgvereringe-ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast  aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 11.Südame närvid: Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 12.Südame erutusjuhtesüsteem: Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis
Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja akustilise reflekside keskused. Toimuv automaatne reageerimine (pea- ja kereliigutusega) nägemis- ja kuulmisärritustele.  Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem  Sümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide laienemine Sitke, veniva sülje eritumine SLS tõus ja südamelihase kontraktsioonide tugevnemine Maonäärmete nõristumine Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemine Bronhide valendiku laienemine  Parasümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide ahenemine Rohke vedela sülje eritumine SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine Maomahla nõristumine Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine Bronhide valendiku ahenemine  Peaaju Pikkus 15,5 – 19 cm Laius 13 – 14 cm Kõrgus 10,8 – 11,7 cm Mass Meestel 1350 g Naistel 1250 g 
Trepifenomen seisneb üksikkontraktsiooni jõu järkjärgulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. Teetanuse järgne potenseerumine seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemises vahetult peale lühiajalist teetaanilist kontraktsiooni. Tetaaniline kontraktsioon tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis,kui kahe ärrituse aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab AP kestuse ja langeb eelmine kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Hambuline teetanus osaline Sile teetanus täielik Motoorne ühik on närvi-lihasaparaadi põhiliseks morfofunktionaalseks elemendiks, mille moodustavad alfamotoneuron koos innerveeritava lihaskiududega.
Esimeses faasis kontraheeruvad üheaegselt mõlemad kojad, veri läheb kodadest vatsakestesse, mis lõõgastunud (0,1 s). Teine faas algab vatsakeste üheaegse kontraktsiooniga; kojad lähevad sel ajal üle lõõgastumisseisundisse (0,3 s). Kolmandas faasis algab vatsakeste lõõgastumine; ka kojad on samal ajal lõõgastunud (üldine paus  0,4 s). Kõik kolm faasi moodustavad südame töö ühe tsükli. Rahulolekus südame kontraktsioonide sagedus 60-80 vahel. Füüsilise koormuse korral muutub südame töö intensiivsemaks. Füüsiliselt treenitud inimesel tugevneb südame töö peamiselt kontraktsioonide jõu suurenemise, vähem sagenemise arvel. Treenimata inimestel on vatsupidi. Südame löögi sagedus (SLS) sõltub ka east: vastsündinu süda lööb umbes 140 korda minutis, SLS sagenemist täheldatakse sageli ka raukadel. Kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste puhul on südame tegevus tavaliselt kiirenenud (tahhükardia)
vabanemisest. (Kehavormi, 2015) Liigutuse igal erineval kiirusel sõltub jõu produktsioon konkreetselt kiutüübist. Dünaamilise kontraktsiooni ajal lihas kas siis lüheneb või pikeneb, produtseerivad kiired kiud palju suuremat jõudu kui aeglased kiud. Isomeetrilise kontraktsiooni korral, kui lihas ei pikene aga lühene (HOIDETÖÖ) arendavad nii kiired kui aeglased lihaskiud võrdse suurusega jõudu. Jõu produktsiooni erinevus kahe kiutüübi vahel tulenebki dünaamiliste kontraktsioonide käigus ja ajal. (Kehavormi, 2015) 6 2. Treening 2.1 Kardiotreening Kardiotreening ehk aeroobne treening on mõõduka koormusega vastupidavustreening. Kui teha seda maksimumilähedaselt muutub see anaeroobseks. Aeroobne treening on treening, kus energiaallikana kasutatakse rasva (süsivesikute asemel, mis on muidu kõige kiiremini kättesaadav energiallikas) ning kus rasva põlemine toimub hapniku osavõtul. Inimestel on
vabanemisest. (Kehavormi, 2015) Liigutuse igal erineval kiirusel sõltub jõu produktsioon konkreetselt kiutüübist. Dünaamilise kontraktsiooni ajal lihas kas siis lüheneb või pikeneb, produtseerivad kiired kiud palju suuremat jõudu kui aeglased kiud. Isomeetrilise kontraktsiooni korral, kui lihas ei pikene aga lühene (HOIDETÖÖ) arendavad nii kiired kui aeglased lihaskiud võrdse suurusega jõudu. Jõu produktsiooni erinevus kahe kiutüübi vahel tulenebki dünaamiliste kontraktsioonide käigus ja ajal. (Kehavormi, 2015) 6 2. Treening 2.1 Kardiotreening Kardiotreening ehk aeroobne treening on mõõduka koormusega vastupidavustreening. Kui teha seda maksimumilähedaselt muutub see anaeroobseks. Aeroobne treening on treening, kus energiaallikana kasutatakse rasva (süsivesikute asemel, mis on muidu kõige kiiremini kättesaadav energiallikas) ning kus rasva põlemine toimub hapniku osavõtul. Inimestel on
või ämmaemand. Pärast nabaväädi läbilõikamist kuivatakse ning jäetakse sulle kõhu peale, et saaksid teda hoida ja imetelda. Vastsündinu kuivatamine on oluline, sest tavaliselt on sünnitustoas jahedam kui ema kõhus. Et vastsündinu laps pole võimeline sooja oima, võib ta maha jahtuda ja tal võib külm hakata. 8 Ka lapse sünni järel jätkuvad emaka kokkutõmbed, mis hoiavad ära suurema verekaotuse. Kontraktsioonide tagajärjel irdub emaka seina küljest platsentat. Nüüd pead sa aktiivselt pressima, et platsenta emakast väljuks. Juhul kui sa ei suuda platsentat ise välja pressida, võib ämmaemand sind aidata. Platsenta irdumise järel kontrollib ämmaemand selle ja lootekestade terviklikkust, et olla kindel emaka puhtuses.See on oluline, sest lootekesta või platsentatüki jäämine emakasse võib tekitada sünnitusjärgset verejooksu. Seejärel
jt.) tingimustes. Kehatemperatuuri muutumisel 1 kraadi võrra muutub südame löögisagedus keskmiselt 10 löögi võrra minutis. Südame talitluse regulatsioonist võtab osa suuraju poolkerade koor. Stardieelne südame löögisageduse tõus on südame rütmi kortikaalse regulatsiooni üheks näiteks. 12. Südametegevuse humoraalne regulatsioon. Südame talitlusele mõjuvad teatud hormoonid ning kaalium- ja kaltsiumioonid. Neerupealiste hormoon  adrenaliin  kutsub esile südame kontraktsioonide sagenemise ja tugevnemise. Kilpnäärme hormoon  türoksiin  tugevdab südame vastuvõtlikkust impulssidele, mis saabuvad uitnärvi ja sümpaatiliste närvide kaudu. Kaaliumioonid pidurdavad südame löögisagedust ja vähendavad südame kontraktsioonide tugevust, langetavad südamelihase erutuvust ja juhtivust. Südame voolutamine kontsentreeritud kaaliumilahusega viib tema seiskumisele diastolis. Kaltsiumioonid põhjustavad südame löögisageduse
uuringul, milles on näha ainult eriti õhuke, ühe rakukihi paksune sõmerkiht ning nahafolliikulitesse kogunenud sarvemass. X- kromosomaalne ihtüoos X- kromosomaalne ihtüoos tekitab fenotüüpselt väljenduvaid nahasümptomeid ainult meestel. Selle põhjuseks on mutatsioon steroidsulfataasensüümi kodeerivas geenis. Muteerunud geeni kandvatel naistel võib mõnikord esineda kergekujulist ketendust, loote ülekandmist ja emaka kontraktsioonide nõrkust. Muutused nahal (kerge koorumine ja kuivus) ilmnevad juba vastsündinul. Tegelik ketendus, mis on pruunikas ja raskekujuline, algab mõne kuu vanuses. Nahasümptomeid on enam juustega kaetud peanahal, kaelal, liigeste piirkondades, kõhul ja säärtel. Kliiniliselt on iseloomulik pruunide, tihedalt kinnitunud soomuste leid jäsemete sirutuspindadel, kehatüvel, kaelal,vähem painutuspindadel ja voltides. Peopesad ja jalatallad on lööbevabad või on nahk seal kergelt paksenenud
Teine periood võtab tavaliselt tunni, aga võib kesta ka kõigeks 10 minutit või koguni kolm tundi. Teine perioon võib oluliselt pikeneda, kui on antud valuvaigisteid. Isegi pärast pikki, kurnavaid tuhusid tabav teisel perioodil paljusid naisi uus enesepuhang, kui emakakael on täielikult laienenud ja nad teavad, et laps kohe sünnib. Süüd saate olla palju aktiivsem ja vaimselt vabam, ning te tunnete end märksa paremini. Väljutusperioodil võib olla veel üks tähtis eelis: kontraktsioonide valu on lõppenud ja ebamugavus näib olevat kadunud. Niikaua kui väljutamine ei ole liiga kiire laseb lahkliha järk-järgult venitada, võb see olla presside, mitte valude aeg. Sageli tekib omamoodi tuimestus asjaolust, et lapse pea surub tihedalt emakakaelale ning rõhub närvid kokku. Paljudel naistel ei lase see surve tajuda lahkliha rebenemist, sisselõiget ja õmblemist. Teil on ülematu tahtmine pressida, aga tähtis on oodata, kuni ämmaemand ütleb, et võib.
vastab süstoolsele arteriaalsele rõhule. Rõhu edasisel langetamisel Korotkovi toonid alul tugevnevad, siis kahanevad järsult või kaovad hoopis , sellel hetkel vastab rõhk mansetis diastoolsele arteriaalsele rõhule. Gravitatsiooni sokk. ??? · Vereringe neuro-humoraalne regulatsioon. Südametöö intensiivistumise mehhanismid kehalisel tööl. ??? Südame löögisageduse muutused erineva võimsusega tööl treenimata ja treenitud inimestel. Rahulolekus kõigub südame kontraktsioonide sagedus 60 ja 80 vahel. Kontraktsioonide sagedus ja jõud muutub vastavalt tingimustele, milles organism viibib. Füüsilise koormuse korral muutub südame töö intensiivsemaks. Suur tähtsus on siin treeningul. Füüsiliselt treenitud inimestel tugevneb südame töö peamiselt kontraktsioonide jõu suurenemise, vähem sagenemise arvel. Treenimata inimestel on lugu vastupidi: koormuse kasvades sagenevad kontrastsioonid tunduvalt. Südame kontraktsioonide sagedus sõltub ka east
Efedriin 3,4-metüleendioksümetamfetamiini (MDMA, Ecstasy) Kofeiin Adrenomimeetilised psühhostimulaatorid Amfetamiin Vabastab presünaptilisest osast NA, dopamiini ja serotoniini. Efedriin Vabastab presünaptilisest osast NA, lisaks otsene toimet - ja - retseptoritele. Kokaiin Takistab NA ja dopamiini tagasihaaret. Kaudse toimega adrenomimeetikumid Bronhide laienemine Vererõhu tõus Veresoonte ahenemine Tahhükardia Müokardi kontraktsioonide tugevnemine Soole motoorika pärssimine Tsentraalsed toimed Kaudse toimega adrenomimeetikumid Eufooria, erutus, unetus, isutus Suurtes doosides iseloomulik skisofreenia taoline sündroom hallutsinatsioonide ja stereotüüpse käitumisega (tingitud dopamiini ja serotoniini vabanemisest). Kaudse toimega adrenomimeetikumid Narkolepsia  dekstroamfetamiin Kaalu vähendamine  dekstroamfetamiin Tähelepanu puudulikkuse sündroom hüperaktiivsusega  metüülfenidaat, dekstroamfetamiin
· Lidokaiin (äge MI-järgse VT korral) · Elektrokardioversioon lühinarkoosis (Harold 1999). 3. Põhihaiguse ravi Olulisim. Nt revaskulariseerimisabinõud MIC-i korral (Harold 1999). 4. Pulsita VT Kohene defibrillatsioon. 9 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) Vatsakese virvendus on hüperdünaamiline (hüpersüstoolne) vereringeseiskus vatsakesemüokardi koordineerimatute ebaefektiivsete kontraktsioonide ja südame minutimahu puudulikkuse tõttu. Surma põhjustav seisund (Herold 1999). EKG-s: arütmilised kõrgsageduslikud sinusoidsed lained (algul suuremamplituudiga, hiljem väikesed) sagedusega >300/min. Kõik kompleksid on moonutatud ja ebaregulaarsed. Seega ei ole näha normaalse kujuga P-QRS-T- komplekse. (vt joonis 6). Lõpeb sageli asüstooliaga (Jaanson 1996, Herold 1999). Joonis 6. Vatsakese virvendus.
– 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. Vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. Tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju –sümpaatiline närv ei kutsu esileb südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. Kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. (2.1) 1)Sümp osa – *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse
kokkutõmbed. On aeg kohtuda oma lapsega. 9 Sünnitus Sünnituse võib jagada kolme faasi 1. esimene faas – avanemisperiood 2. teine faas – väljutusperiood 3. kolmas faas – platsentaarperiood Kõik kokku kestab umbes 15-16 tundi. Sünnituse esimene faas – avanemisperiood Kui sünnitus algab, tõmbuvad emakalihased rütmiliselt kokku. Kokkutõmmete ehk kontraktsioonide tulemusena lüheneb ja avaneb emakakael. Alguses on kokkutõmbed lühikesed ja nõrgad ning pausid nende vahel võrdlemisi pikad. Kokkutõmbed lükkavad last alla ja suruvad tema pead vastu emakakaela, mistõttu emakakael järk-järgult venib õhemaks ja avaneb. Lootekestad rebenevad ja tupest hakkab lootevett nirisema. Aeg-ajalt kontrollib sind ämmaemand saamaks ülevaadet, kui kaugel sünnitustegevus on. Avanemisperioodil on hea
*stimuleerib seedenäärmete talitlust; *stimuleerib kusepõie lihaste kontraktsiooni , sulgurlihaste lõõgastust; *toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete sagedus väheneb, nõrgeneb, bronhid kitsenevad, südame veresooned ahenevad). Autonoomse NS funktsioonid: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju Âsümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp.NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. · Refleksid. NS reguleerib organismi funktsioone reflektoorsel teel. KNS osavõtul tekkivat vastusreaktsiooni ärritusele nimet. Refleks - organismi vastusreaktsioon välis- või sisekeskkonna ärritusele, mis teostub KNS vahendusel. refleksid jagunevad: *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine
seljaajukanalit ümbritsevate membraanide vahele. Ravimi sisseviimiseks paigaldatakse selgroolülide vahelt läbi peenike kateeter, mis jääb sinna sünnituse lõpuni ning võimaldab vastavalt vajadusele ravimit hiljem lisada. Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti. 4. Naerugaas koos hapnikuga Naerugaasi ja hapniku sissehingamisel kontraktsioonide ajal on tulemuseks valu mõningane leevendumine ja hajumine. Samal ajal võid tunda kerget peapööritust, pisut kõrgendatud meeleolu või lihtsalt uimast olekut. 5. Paratservikaalne blokaad tuimestab tupe ja lahkliha ning sellest võib sünnituse väljutusperioodis vahel kasu olla. Seda süstitakse nagu kohalikku tuimestit, kuid
emakakael lõdveneb, vaagnasidemed lõtvuvad. 2. Emakakaela avanemise e. dilatatsioonifaas Emakakael avaneb, vaagnasidemed lõdvenevad. Loode liigub sünniteedesse. Oksütotsiin väljub hüpofüüsi tagasagarast loote sisenemisel sünniteedesse ning stimuleerib PGF2α vabanemist, seega ka emaka kontraktsioone. Loote hüpoksia tingib loote liigutusi ja see omakorda stimuleerib kontraktsioone. Allantokoorion võib katkeda. 3. Loote väljutusfaas Loode väljutatakse müomeetriumi ja kõhulihaste kontraktsioonide abil. Östradiooli, PGF2alfa ja oksütotsiini sünergistlik toime. Amnion lõhkeb. Öksütotsiin suurendab kontraktsioonide sagedust ja tugevust. Mida enam avaldatakse sünnituskanalile survet, seda enam oksütotsiini eritatakse (venitustundlikud sensoored rakud kalas, saadavad närviimpulssi hüpotalamusse oksotütsiini tootvatele neuronitele, oksütotsiin sekreteeritakse verre). Positiivse tagasisidestuse regulatsioon. Kui
meelekohtadele. Võib asetada ka ühe elektroodi pea ülemisse ossa, teise kõri alla põhimõttel, et elektrivool läbiks looma aju. Käsitsi uimastamisel tangidega tekivad selgroolüli murrud verejooksudega selja pikimasse lihasesse. Selgroomurdusid on võimalik vältida, kui siga ei haarata tangidega liikumise ajal. Tõenäoliselt on oluline selgroolülide asend üksteise suhtes välkkiirelt mõjuvast voolust tingitud lihaste kontraktsioonide puhul. Seepärast on enne uimastamist soovitav siga osaliselt fikseerida nii, et ta ei saaks liikuda. Selleks kasutatakse näiteks rennkonveierit, kus siga asub nii, et jalad ei ulatu põrandani. /1,2,3,6,8/ Läbiviidud uuringute põhjal on tuldud järeldusele, et luumurdude arv on sõltuvuses voolu pingest. Luumurdude vähendamiseks ja parema veretustamisastme saavutamiseks soovitatakse võimalikult lühendada elektriuimastuse kestust, näiteks 2 sekundit 320 V voolupinge juures
stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon.
on EKG pilt ühesugune  maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks  kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku
maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks  kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus?
võimsusest. Minutimaht iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant. 9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon Toimub vere kaudu. Adrenaliin – kiirendab südame tegevust Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust K-ioonid – et süda lõõgastuks (banaan, mesi, rosinad); sarnane uitnärvile Ca-ioonid – oluline kokkutõmbeks (piim); sarnane sümpaatilisele närvile VERI JA VERERINGE 1.Organismi sisekeskkond Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare
toimuvad kiutüüpide sees (muutused mõõtmetes). Olenemata kiirete ja aeglaste lihaskiudude omavahelisest jagunemisest on kiirete kiudude kas täiel määral või enamuses IIA tüüpi lihaskiud. Treeningu lõppedes võib see vahekord omakorda muutuda  lihaskiudude transformatsioon ühest kiutüübist teise on mõjustuse (treening) lõppedes pöörduva iseloomuga. Vastupidavustreening muutused lihases ja ka sellest väljaspool; kohastumisprotsessid suunatud korduvate kontraktsioonide efektiivsele sooritamisele. Üheks vastupidavustreeningu eesmärgiks ja ka tulemuseks on O2 transpordi ja tarbimise parandamine. Lihase tasandil tähendab selline koormuse/treeningu iseloom pikka aega üksteise järgnevate submaksimaalsete või mõõduka intensiivsusega kontraktsioonide sooritamist ehk selle võime arendamist. Muutused/ vastureaktsioonid lihases  suureneb kapillaarvõrgustik, mitokondrite aparaat ja aeroobsete ensüümide aktiivsus, väheneb lihaskiu ümbermõõt.
cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s. Arterioolide keskmine pikkus 0,2 cm, diameeter 0,03mm, seina paksus 0,02 mm, vererõhk 60 mmHg, voolukiirus 0,3 cm/s. Arteroolid: need on lihaselised arterid, mille läbimõõt on 0,02-0,04 mm. Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm.
pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. 38.TETAANILINE KONTRAKTSIOON Tagab lihaste kiired ja suure jõu arendusega liigutused, tavaliselt suunatud liikumised või kehaasendi säilitamine. Tetaaniliste kontraktsioonide puhul on tavaliselt aktiivsed nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. 39.LIHASE TOONILINE PINGE Aluseks kehaasendi säilitamisel, lihaspinge areneb aeglaselt, paljudel juhtudel tegu isomeetrilise lihastööga. 40.HOIAKUREFLEKS Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele (juhul, kui on oht selle häirumiseks). Hoiakurefleksid tekivad pea asendi muutumisel ruumi suhtes ja pea asendi muutumisel keha suhtes. Hoiakurefleksid seisnevad jäsemete,
Müeliinita kiude katab ainult neurilemm või on hoopis ilma katteta. Neuronid Kõige suuremad neuronid: Kõige väiksemad neuronid: -suurajukoore hiidpüramiidrakud -väikeaju sõmerrakud -spinaalganglionide rakud - silmavõrkkesta bipolaarrakud LIHASKOED Üldine iseloomustus Lihaskude on vastutav kogu keha liikumise eest kui ka siseorganite suuruse ja kuju muutuste eestja seda läbi kontraktsioonide. Lihasrakud on valdavalt mesodermaalset päritolu. Lootelehe derivaadid Lihaskude sisaldab väljaveninud rakke, mida nimetatakse lihaskiududeks, mis paiknevad üksteise suhtes paralleelselt, mis võimaldab just koos töötada võimalikult efektiivselt. Lihasrakkude tsütoplasmat nimetatakse sarkoplasmaks. Rakumembraani nimetatakse sarkolemmiks. Lihaskoe süstemaatika
160 liitrit. Vatsa limaskest on kaetud vatsahattudega. Võrkmiku sisepind on kärgja ilmega, võrkmikukannude ülesandeks on peenestatud toidumassi eraldamist jämedamast ja selle suunamine kiidekasse. Maoesik ja vatsaesik moodustavad viskemao, mis on ühenduslüliks vatsa ja võrkmiku vahel. Puudulikult peenestatud toit saadetakse vatsa tagasi. Kuiva toitmassi sisaldamise tõttu tundub kiidekas palpeerimisel alati kõva konsistentsiga. Kiidekas surutakse kontraktsioonide tagajärjel toitmassist välja vedelamad koostisosad, mis suunatakse edasi libedikku. Libedik paikneb ventraalsel kõhuseinal, vatsast ja võrkmikust paremal. Maovagu on mäletsejatel esinev moodustis, mis ühendab söögitoru avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks.
1,5 cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s. Arterioolide keskmine pikkus 0,2 cm, diameeter 0,03mm, seina paksus 0,02 mm, vererõhk 60 mmHg, voolukiirus 0,3 cm/s. Arteroolid: need on lihaselised arterid, mille läbimõõt on 0,02-0,04 mm. Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm.
114) Südame enda verevarustus - pärgvereringe Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 115) Südame närvid Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud, mis kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 116) Südame erutusjuhtesüsteem Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud
14. Vibroakustiline teraapia Vibroakustiline teraapia on ravimeetod, mille puhul kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 Hz – 120 Hz kombineerituna muusikaga (Rüütel, 1998). Vibroakustiline teraapia on välja kasvanud muusikateraapiast, kuid teatud erisuste tõttu seda muusikateraapia alaliigiks ei loeta. Küll aga võib see meetod olla liidetud muusikateraapia muude meetoditega.Vibratsiooniga võib mõjutada südame kontraktsioonide sagedust, hingamise mahtu ja sagedust ning arteriaalset vererõhku (Teraapia, 2015) 2 LOOVTERAAPIA Loominguline eneseväljendus oma mitmekesiste võimaluste ja isikupäraste lähenemistega on loonud laia kultuurilise toetuspinna loovteraapiale, kus teraapiasuhe sisaldab lisaks kliendile ja terapeudile suhtlusmeediumine kunsti ja loomingulisi tegevusi. Loovteraapia (creative arts therapies) on loovus- ja kunstipõhiste tehnikate psühhoteraapiline
spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse. 106) Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)?
Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse 54 suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse.
spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 114) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse. 117) Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)?
Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus (eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glomerulaarsesse basaalmembraani kinni (GBM). Bowmani kapsli sisemises kihis asuvad podotsüüdid, mis kinnituvad ka GBM-le. Bowmani ruum on Bowmani 2 kihi vaheline ruum. GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega barjääri, kust ei pääse läbi suured ja/või negatiivse
Viimane omakorda stimuleerib adrenaliini (hormoon) sekretsiooni verre. Tesise neuroni ja sihtmärk organi vahelises sünapsis on neuromediaatoriks noradrenaliin. Tavaliselt hargneb teise neuroni akson (postganglionaarne kiud) enne sünapsi moodustamist, mille tulemusena üks neuron innerveerib mitut rakku. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks. Silma pupillide laienemine Sitke, veniva sülje eritumine SLS tõus ja südamelihase kontraktsioonide tugevnemine Maonäärmete nõristumine Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemine Bronhide valendiku laienemine 27. Parasümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub ajutüves ja seljaaju sakraalpiirkonnas. Pregenglionaarsed kiud kulgevad: silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keele-neelunärvi (IX), uitnärvi (X) ja ristluunärvide kooseisus ganglionitesse. Esimese ja teise neuroni vahelises sünapsis on neuromediaatoriks atsetüülkoliin. Retseptori alatüübiks on n-
Erinevalt lammastest ja kitsedest, ei kasuta lehm toidu haaramisel mokkasid ning seetõttu ei erista ta jämedaid söödaosasid mittesöödavatest teravatest esemetest. Hekseldatud sööda sisse võib sattuda laudamasinatelt metalliosi, karjamaadelt teravaid esemeid jne. Lisaks võivad lehmadel teatud ainevahetushaiguste taustal tekkida isuväärastused. Sissesöödud võõrkehad satuvad raskusjõu mõjul ventraalsesse vatsakotti ning sealt kontraktsioonide toimel edasi võrkmikusse. Sagedamini haigestuvad üle aasta vanused lehmad. Võõrkehad võivad olla võrkmikus torkumata pikka aega, kuid näiteks tiinuse arenemisel, kui surve eesmaole suureneb, torkuvad teravad esemed läbi võrkmiku seina. Perforeerunud võrkmikust võib edasi areneda peritoniit või perikardiit. Haiguse tunnused on suuresti varieeruvad ja sõltuvad anatoomilisest kohast, kus võõrkeha läbi võrkmiku torkub
annaabi.ee 
