Fiskaalpoliitika
aktsepteerimist. Eelarvedefitsiidi hoidmine alla 3 % pole Eestile raskusi valmistanud.
Sellele on kaasa aidanud eelarveseaduses sätestatud riigieelarve tasakaalustatuse nõue
ning valuutakomitee süsteemi kasutamine, mis keelab keskpangal valitsuse
krediteerimise. (Timpmann 2000 lk 423)
EMU tingimustes on liikmesriikide fiskaalpoliitikate omavaheline koordineerimine
vajalik vältimaks ühes riigis rakendatud ekspansiivse või kontraktiivse fiskaalpoliitika
võimalikke negatiivseid ülevooluefekte teistele riikidele. Võimalikest
ülevooluefektidest olulisemad on mõjud ühisvaluuta kursile ning ühisele
intressimäärale, nende kaudu aga liidu maksebilansile, investeeringute mahule ning
pikemaajalises perspektiivis majanduskasvule. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 177)
Lisaks konvergentsikriteeriumile ja stabiilsuspaktile hõlmad fiskaalpoliitiline
koordinatsioon Els ka maksude harmoniseerimist