karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine. 10
B1 – retseptorid on suurem osa südames B2 – retseptorid o n suurem on südames 6.Peamised beeta-mimeetilised toimed? 1 – südame löögisageduse ja kokkutõmbejõu suurenemine, lipolüüs 2 – bronhilihaste toonuse langus, veresoonte laienemine (Silelihaste lõõgastumine) Glükogenolüüs Skeletilihaste veresoonte laienemine Soole motoorika langus Emaka silelihaste lõõgastus 7.Beeta-mimeetilised toimed südamele? Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide laienemine Veresoonte silelihastele – veresoonte laienemine, vaskulaarse resistentsuse vähenemine (üldine veresoone seina lõõgastus) 9.Peamised alfa1-mimeetilised toimed?
tarvitamine või infektsioonhaigus, näiteks gripp. Kodade virvenduse korral lakkab kodade korrapärane kokkutõmme ja sellega seoses ka pumbafunktsioon. Kodade sein tõmbleb väikeste aladena kaootiliselt, mistõttu südamevatsakeste täitumine diastolis on vaid passiivne,mis omakorda tingib minutimahu vähenemise keskmiselt 25-30% võrra. Seetõttu hemodünaamika halveneb ning katab organismi vajaduse vatsakeste müokardi rahuldava kontraktiilsuse korral vaid puhkeolekus. Kehalise pingutuse korral tekib kohe vereringe vaegus, mis avaldub hingeldamises või ajuvereringehäiretena. Kodade virvendusega võib kaasuda teisi rütmihäireid - ventrikulaarsed ekstrasüstolid, Hisi kimbu sääre blokaad. Kodade virvenduse tõsiseks tüsistuseks on ajuarteri emboolia (insult), mille esinemissagedus sõltub põhihaigusest. Vaatamata koormustaluvuse vähenemisele võivad virvendusarütmiaga haiged elada aastaid ja aastakümneid.
kopsuhaigused diureetikumid Depressioon Ca-antagonistid tsentraalse toimega a -agonistid metüüldopa, labetalool, Rasedus AKE-inhibiitorid atenolool Ravimite toimemehhanismid hüpertoonia korral Resistentsusveresoonte laiendamine Mahtuvusveresoonte laiendamine Südame kontraktiilsuse ja löögisageduse vähendamine Na- ioonide väljaviimine organismist Angiotensiin II tekke pärssimine ARTERIAALSE HÜPERTENSIOONI medikamentoosseks RAVIKS kasutatavad ravimrühmad: Diureetikumi b adrenoblokaatorid Ca-antagonistid AKE-inhibiitorid ARBid -adrenoblokaatorid AKE-INHIBIITORID Esindajad: Benasepriil, Enalapriil, Fosinopriil, Kaptopriil, Kvinapriil, Lisinopriil, Perindropiil, Ramipriil, Spirapriil, Tsilasapriil
depressioon, anoreksia · Häirub seedekulgla HCl teke ja sekretsioon · Avitaminoosiks beriberi polüneuriit (kuiv beriberi), südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidid puhul: koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine), neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontraktiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tursete teke) · Alkohoolikutel kujuneb Wernicke-Korsakoff sündroom entsefalopaatia (eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused) e akuutne: segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded; psühhoos e krooniline: lühimälu ja kaugmälu nõrgenemine, ei saa enam tiamiiniga ravida
mõjustatakse aeglasi, väsimusele resistentseid lihaskiude. AUTOR, KUS KOHAST VÕTSITE SELLE Anaeroobne lävi näitab eelkõige laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsust. Anaeroobne lävi on piiriks,mida ületades laktaadi produtseerimine ületab tema eemaldamise mehhanismide maksimaalsed võimalused ja koos sellega hakkab järsult tõusma laktaadi tase veres ja hingamise sagedus. Aeroobse läve tasemel treenimise positiivsetele nihetele lisandub anaeroobsel lävel südamelihase kontraktiilsuse efektiivne mõjustamine ja laktaadi puhverdamise ja neutraliseerimise parandamine. Tänu laktaadi suhteliselt madalale kontsentratsioonile (~4 mmooli/l) on anaeroobse läve tasemel treenides heas tasakaalus lihaste oksudatiivsete ja kontraktiilsete omaduste samaaegne paralleelne mõjustamine. ühtlasi on see aluseks vastupidavusaladele iseloomulikule morfofunktsionaalse spetsialisatsiooni suunale.Aeroobse ja anaeroobse läve füsioloogiline olemus näitab, et
Vedelikku; trahheasse 2- kordne i/v doos lahjendusega 10 ml-ni. Mitte samasse veeni soodaga! Atropiin 1mg/ml – elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia, AV blokaad. Tõstab südamelihase O2 vajadust. Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %% glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina 1mg/min; 6→ 0,5mg/min maksimumdoosini 2g/p Dopamiin 20mg/ml – tugevdab südame kontraktiilsust, väikesed doosid tekitavad vasodilatatsiooni ja suurendavad neeruperfusiooni. Toime sõltub doosist. Mitte teha samasse veeni soodaga!
sellega südamesse naasva vere hulka. regulatsiooni põhimõtted Südame aktiivsust ja veresoonte seinatoonust reguleerib autonoomne närvisüsteem. Kardiovaskulaarne süsteemi seisund on pideva retseptorite kontrolli all. Retseptoritelt saabuvad impulsid kulgevad aferentsete kiudude kaudu keskustesse. Keskusteks on hüpotalamus ja piklikaju. Efekt ilmneb 5-10 sekundi jooksul. Sümpaatiline süsteem Ülesandeks südame löögisageduse ja kontraktiilsuse tõstmine. Sümpaatikude närvilõpmed vabastavad noradrenaliini ja neerupealistest vabaneb adrenaliin, mis kandub vereringega organismis laiali. Parasümpaatiline süsteem Tähtis roll südame löögisageduse langetamisel uitnärvi kaudu. Lühiajalised mehhanismid Baroretseptorid. Stabiliseerivad vererõhu. Aordi ja unearteri seintes vastuseks vererõhu tõusule genereeritakse vastuseks aktsioonipotentsiaal. Nende impulsid tekitavad piklikajus vereringekeskuste sümpaatiliste süsteemide
Etapid: nukleotiidi seostumine, müosiin ja aktiin seotud, ATP seostub ATP-seostumiskohta, aktiini vagumus avaneb ja pea dissotseerub. hüdrolüüs, pea pöördub, kaela konformatsioon muutub, müosiini pea seostub uuesti aktiinile, kuid ühe subühiku võtta + otsa poole. Pi vabanemine, pea pöördub ja liigutab filamenti edasi, - ots ees ADP vabanemine, esialgse konformatsiooni e kangestusseisundi taastamine 133. Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Vöötlihased: koosnevad lihasrakkude kimpudest, lihasrakk koosneb müofibrillidest e. aktiinikimpudest, ja jaotuvad tumedateks ja heledateks ribadeks piki lihasrakku. filamentide + otsad kinnituvad valgulistele Z ketastele. silindrilist osa kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks => müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest. Paksud filamendid koosnevad ainult müosiinist ja peened filamendid aktiinist
2. Hüdrolüüs – pea pöördub, kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga subühikuga, mis paikneb –otsast kaugemal. 3. Pi vabanemine – pea pöördub ja liigutab filamenti edasi – ots ees, sest filament on peaga seotud ja konformatsiooniline muutus kaelas liigutab filamenti. 4. ADP vabanemine – ja esialgse konformatsiooni nn kangestusseisnud taastumine. Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Lihasrakk koosneb müofibrillidest, mis kujutavad endast aktiini filamentide kimpe ja jaotuvad heledateks ja tumebdateks ribadeks piki lihasrakku. Filamentide + otsad kinnituvad valgulisele kettale, mida tähistatakse kui Z ketast. Silindrilist osa müofibrillis kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks. Seega müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Sarkomeerid on skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest :
2. Hüdrolüüs pea pöördub, kaela konformatsioon muutub (vagumus sulgub) ja müosiini molekul seostub uuesti aktiini filamendiga, aga subühikuga, mis paikneb otsast kaugemal. 3. Pi vabanemine pea pöördub ja liigutab filamenti edasi ots ees, sest filament on peaga seotud ja konformatsiooniline muutus kaelas liigutab filamenti. 4. ADP vabanemine ja esialgse konformatsiooni nn kangestusseisnud taastumine. Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Lihasrakk koosneb müofibrillidest, mis kujutavad endast aktiini filamentide kimpe ja jaotuvad heledateks ja tumebdateks ribadeks piki lihasrakku. Filamentide + otsad kinnituvad valgulisele kettale, mida tähistatakse kui Z ketast. Silindrilist osa müofibrillis kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks. Seega müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Sarkomeerid on skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest :
Pi vabanemine, pea pöördub ja liigutab filamenti edasi (-) ots ees, sest filament on peaga seotud ja konformatsiooniline muutus kaelas liigutab filamenti (võimsuse süst, ingl power stroke). ADP vabanemine ja esialgse konformatsiooni nn kangestusseisund (ingl rigor state) taastumine (mootorvalgu pea on seotud aktiini filamendiga) . 23 7.)Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip: Imetajatel on 4 philist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt
annaabi.ee 
