Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab võnkuma. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasar, alasi, jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Basaalmembraanil asuvad karvarakud kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraanil. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teine ja kolmas neuron ajutüves . Talamusse. Primaarne auditoorne korteks. Oimusagaras. 4) Haistmismeel Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal
motoneuronitest. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi siseelundites, lihastes, veresoontes, südames ning mujal organismis paiknevate retseptorite. KNS koosnevad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem on kaitstud ajukelme poolt, mis koosneb kolmekihilisest membraanide süsteemist. 4.Lihaste tüübid selgroogsetel Vöötlihased - toonilised, kontrakteeruvad väga aeglaselt, vajavad mitmekordset stimulatsiooni kontrakteerumiseks. Kasut püsiva kehaasendi hoidmiseks. Sisaldavad rohkesti müoglobiini. faasilised, selgroogsetel veel kiired ja aeglased lihased. Sõltub harjutamisest ja närvidest. Sisaldavad vähem müoglobiini. Kontraktsioon sõltub stimulatsiooni summatsioonist. silelihased – kõik rakud kontakteeruvad samaaegselt. Südamelihased – genereerivad ise närviimpulsse.
inimesel 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi: Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivad lihased. Sissejuhatus psühholoogiasse 47 Lihased Lihased (~600) jaotuvad: painutajad sirutajad (nn. antagonistid), mis kas kontrakteeruvad või lõõgastuvad (ka lõõgastumine on aktiivne protsess). Osa liigeseliigutusi saab teha erinevate lihastega mis suurendab võimalike liigutusmustrite arvu veelgi. Nt ainuüksi reie esikülje pinnal on 10 lihast Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased. Sissejuhatus psühholoogiasse 48 Motoorika juhteteed
sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi, osades liigestes võimalikud suure vabadusastmete arvuga liigutused. Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivad lihased (painutajad-sirutajad, lähendajad-eemaldajad, pöörajad. Liigeste asendi muutmiseks on ~600 lihast: antagonistipaarid, mis kontrakteeruvad ja lõõgastuvad. Osa liigutusi on tehtavad eri lihastega liigutusprogramm veel keerukam * Reie esiküljel * Ühes liigutuses osalevad üksi 10 lihast eri kehaosade lihased Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 2
mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda. Liigesed: luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha inimesel 244 11sest sõltumatut liigutust. Seetõttu on võimalik liigutusmustrite hulk tohutu suur. Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivaid lihaseid. Lihades: umbes 600 jaotuvad: painutajad-sirutajad(antagonistid)/lähendajad-eemaldajad, pöörajad, mis kas kontrakteeruvad või lõõgastuvad ( ka lõõgastumine on aktiivne protsess). Osa liigeseliigutusi saad teha erinevate lihastega- mis suurendab võimalike liigutusmustrite arvu veelgi. N ainult reie sisekülje pinnal on 10 lihast. Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased. Motoorika juhteteed: motoorika juhtimine: Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor à seljaaju à lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad
(Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!) Liigeseid on erinevat tüüpi, osades liigestes võimalikud suure vabadusastmete arvuga liigutused 94 Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivad lihased (painutajad-sirutajad, lähendajad-eemaldajad, pöörajad, ... . 95 Liigeste asendi muutmiseks on ~600 lihast: antagonistipaarid, mis kontrakteeruvad ja lõõgastuvad. Osa liigutusi on tehtavad eri lihastega liigutusprogramm veel keerukam * Reie esiküljel * Ühes liigutuses osalevad üksi 10 lihast eri kehaosade lihased 96 Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera;
Tsentraalne: aju saadab pidevalt detailset informatsiooni vaheldumisi kõigi jäsemete vastavatele lihastele, mis paneb need kokku tõmbuma ja lõdvenema täpselt õiges järjekorras. Perifeerne: ühe lihase toimimine kutsub esile järgmise lihase toimimise, see omakorda järgmise, lihaste töö toimub kindla motoorse mustri kohaselt ilma aju vahenduseta. Näide liigutuste perifeersest koordinatsioonist siidiliblika koorumisel. Esimene pooltund – kõik ühe külje lihased kontrakteeruvad korraga ja vaheldumisi teise külje lihastega - tulemuseks küljelt küljele väänlemine, mis vabastab keha nukukestast. Teine pooltund – puhkus. Kolmas pooltund – kehasegmentide lihased kontrakteeruvad peristaltiliselt üksteise järel tagantpoolt ettepoole, mõlema külje omad korraga - tulemuseks roomav liikumine, mille abil loom väljub nukukestast. Kehast eraldatud närvid käitusid samamoodi kui seda mõjutada koorumishormooniga.
Lihaskude - Lihaskiud (müofibrillid) ja lihasrakud e. Müotsüüdid on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi (proteiinseid) müofibrille; - Müofibrillid võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid - Vöötlihaskude (striated muscle) – skeletilihastes (allub tahtele) - Siselihaskude –nt soolestiku ehituses; südamelihaskude - Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ja koos sellega tõmbuvad kokku (kontrakteeruvad) ka lihasrakkudest koosnevad lihased Närvikude – kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne (e piirdenärvisüsteem: motoorsed, sensoorsed närvid, dorsaaljuure ganglionid) Närvirakud – koosnevad rakukehast (soomast, kus rakutuum) ja pikkade jätketega: St ühe aksoniga – signaali edasiviiva jätkega, ja paljude dendriitidega - signaali vastuvõtvate jätketega Kesknärvisüsteem – koosneb pea-ja seljajust
karvarakud, mis omavad ainult stereotsiile. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Spiraalelundi kohal on kattemembraan membrana tectoria. 7 Basaalmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 µm pikkused jätked kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakkud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat 20000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani.
annaabi.ee 
