Motoorse kronaksia all mõistetakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontr tekke. LIHASE FÜSIOLOOGIA Läviärritaja ek lihase min kontraktsioon. Hambuline teetanus- kui lihas enam ei lõõgastuu enam täielikult ja müogrammil on nähtavad ainult tõmmakaute tipud. Sile teetanus- tõmmakute tipud ei ole enam eristatavad. Ärritaja optimaalseks sageduseks loetakse sellist sagedust, mille puhul lihase kontrakstioon on maksimaalse amplituudidga ja kestab muutumatuna kogu ärritamise aja. Ärritamissageduse optimumi ületavaid sagedusi nim pessimaalseteks ning nende rakendamisel hakkab lihase kokkutõmbe amplituud langema. Lihase isolmeetriliseks kontra nim kontraktsiooni(lühenemist) lihase järejestikku ühendatud elastsete kiudude(jadaellastususe) arvelt, sest lihase mõlemad otsad on kinnitatud nii, et nende vaheline kaugud ei saa lüheneda.
Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar Monosünaptiline refleksikaar Lihtsam refleksikaar (lihaskäävide retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, efektor – skeletilihas) Põlverefleks Polüsünaptiline refleksikaar Erutuse juhtimisel retseptoritest efektororganitesse osalevad peale aferentse ja eferentse neuroni ka üks või mitu lülineuronit Painutusrefleks Motoorsed spinaalrefelksid Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks) Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest eemaldamises Motoorsed spinaalrefelksid Sirutusrefleksid Tõukerefleks (tallarefelks) tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga, väljendub alajäsemete reflektoorses sirutuses. Ristsirutusrefleks – üla- või alajäsemete painutusega kaasneb kontrlateraalsete
annaabi.ee 
