vastaspoolele; lõppsaldo asub algsaldo poolel. Aktiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: deebet algsaldo + deebetkäive - kreeditkäive Passiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: kreedit algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Kui kontol puudub algsaldo, siis leitaks lõppsaldo deebet- ja kreeditkäibe vahena. Lõppsaldo asub sellel poolel kus käive on suurem. Peale aktiva- ja passiva kontosid eristatakse: tulude ja kulude kontosid; kontrakontosid. Tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod. See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva
vastaspoolele; lõppsaldo asub algsaldo poolel. Aktiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: deebet algsaldo + deebetkäive - kreeditkäive Passiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: kreedit algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Kui kontol puudub algsaldo, siis leitaks lõppsaldo deebet- ja kreeditkäibe vahena. Lõppsaldo asub sellel poolel kus käive on suurem. Peale aktiva- ja passiva kontosid eristatakse: tulude ja kulude kontosid; kontrakontosid. Tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod. See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute