koostisest, mis omakorda on vägagi geneetiliselt määratletud. On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla. Energeetiliselt ei sõltu nad praktiliselt üldse kreatiinfosfaadist, samuti ei kasuta need kiud eriti glükogeeni, nende peamiseks energiaallikaks on triglütseriidid. Aeglased kiud osalevad valdavalt aeroobsetlaadi tegevustes, mis on väheintensiivsed (hapnikku juurdevool on piisav ja küllaldane) ning kestvad, näiteks aeglasem jooks, käimine jt
koostisest, mis omakorda on vägagi geneetiliselt määratletud. On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla. Energeetiliselt ei sõltu nad praktiliselt üldse kreatiinfosfaadist, samuti ei kasuta need kiud eriti glükogeeni, nende peamiseks energiaallikaks on triglütseriidid. Aeglased kiud osalevad valdavalt aeroobsetlaadi tegevustes, mis on väheintensiivsed (hapnikku juurdevool on piisav ja küllaldane) ning kestvad, näiteks aeglasem jooks, käimine jt
sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule
sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule
kaelaveenide hoolikal vaatlusel leida pulsatsioone, mis ei vasta vatsakeste kontraktsioonile. Täpne diagnoos on võimalik EKG alusel. Kui kolm või enam kodade ilmpulssi ei jõua vatsakesteni, nimetatakse seisundit A-V blokaadi kaugelearenenud vormiks. A-V blokaadi III astme ehk totaalse A-V blokaadi korral on erutuse ülejuhe kodadelt vatsakestele täiesti katkenud: kojad kontrahheeruvad siinussõlmest tulevatest impulssidest ja vatsakesed vatsakestes asuva keskuse juhtimisel. Totaalse A-V blokaadi puhul esineb tõsine hemodünaamikahäire minutimahu vähenemise tõttu, mis võib väljenduda isegi puhkeolekus. See areneb osalt kodade pumbafunktsiooni puudulikkusest, osalt südame võimetusest kohaneda tunduvalt suurema löögimahuga. Kehalisel koormusel peab minutimaht suurenema löögimahu arvel, mitte
aga aitab ruumis orienteeruda. Haistmisanalüsaator haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks spetsiaalselt kohastunud kemoretseptori - haistmiselundi abil. Sensorid-haistmisrakud. Maitsmisanalüsaator maitsmine on lahustunud ainete mõnede keemiliste omaduste tajumine maitseelundite abil. Retseptorid-kemoretseptorid. Silelihaskude ehituslikeks elementideks on pikad käävjad ainutuumsed silelihasrakud, lihasrakkude vahel sidekude, kontrahheeruvad aeglaselt, aga võivad nii olla kaua, ei allu tahtele, siseelundite seintes.
· Sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge suhetest eristatakse kolme liiki lihaskontraktsioone: - isotooniline kontraktsioon - isomeetriline kontraktsioon - auksotooniline kontraktsioon Isotooniline kontraktsioon · Väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega · Skeletilihased füsioloogilistes tingimustes isotooniliselt ei kontrahheeru · Isotooniliselt kontrahheeruvad isoleeritud ja koormusvabad skeletilihased, samuti keelelihased Isomeetriline kontraktsioon · Väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase lühenemist ei toimu · Isomeetriline kontraktsioon esineb kehaasendite ja raskuste hoidmisel kindlas asendis Auksotooniline kontraktsioon · Muutuvad nii lihase pinge kui ka pikkus · Esineb kaks alaliiki: - kontsentriline kontraktsioon, mille puhul väline koormus on lihases tekkivast
aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg (flexio ja extensio). 16. Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja viimasena luustub eesmine lõge. 17. Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Lihase osad: pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 18. Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid I. kõõluskeskmele 1. Hingamislihas 2. Aitab tekitada kõhupressi. 19. Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Musculus biceps brachii. O. a.) Pikk pea abaluu ülalpool liigesõõnsust b
lihastel on alajäseme liigeste mobiliseerimisel märkimisväärne osa. Puusaliiges. Puusaliigese ülesanne on sirutada jalga kõnni toeperioodis ning painutada jalga kõnni hooperioodis. Puusaliigese sidemed aitavad stabiliseerida puusa sirutuse momendil. Nii puusa sirutaja- kui painutajalihased töötavad faasiliselt- tagades vahelduvalt puusa sirutuse ja painutuse. Puusa painutajad (peamiselt m iliopsoas) kontrahheeruvad, et aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et aeglustada puusa painutust. Selliselt töötavad lihased ekstsentriliselt. Puusa eemaldajalihased tagavad jala stabiilsuse kõnni toeperioodis- see on puusa jaoks väga oluline. Kui puusaliigese liikuvus väheneb, siis kompensatoorsed mehhanismid suurendavad sama jala põlveliigese liikuvust ning vastasjala puusaliigese liikuvust. Lisaks suureneb liikuvus ka lülisamba nimmeosas.
*Pleuraõõs rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Kopse katab pleura vistseraalne leste, rinnaõõne seinale kinnitub pleura parietaarne leste. Mõlema lestme vahel moodustub hermeetiliselt suletud pilutaoline ruum e. pleuraõõs, mis on täidetud seroosse vedelikuga. Pleuraõõnes on atmosfääri rõhust madalam rõhk, tänu millele on kopsud väljavenitatud ja jälgivad rindkere mahu muutusi. * Inspiirium e. sissehingamisel kontrahheeruvad roided tõstavad sissehingamislihased, diafragma kuppel lameneb. Selle tulemusena rindkere maht suureneb ja kopsusisene rõhk muutub atmosfääri rõhust madalamaks. Tekkiv negatiivne rõhk imeb õhu kopsudesse. * Ekspiirium - e. väljahingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku. Hingamismaht, kopsude ventilatsioon. * Hingamismaht rahulikul hingamisel läheb kopsudesse
annaabi.ee 
