3 taseme eksam (varasem 1 tase) Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? ...kehakaalust 10
Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas. Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin. * Silelihaskudepaikneb elundite seintes, kontraheerub automaatselt, aeglasemad kui vöötlihaskude. Tahtele allumatu * Südamelihaskude paikneb südames, tahtele allumatu 5. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvikude. 6. Selgitage mõisted: Düstroofia e. degeneratsioonid on rakkude ja nende vaheaine kahjustused e. väärastused, mis on
Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tegevuseks vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele Skeletilihaskude: - paikneb sagedamini erinevate elundite seintes - suurem osa neist kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita - innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt - aeglasemad kui skeletilihased Südamelihaskude: - paikneb vaid südames, tegevus pole otseselt tahtele alluv 4. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude on regeneratsioonivõimeline. Sidekude regenereerub kõige kiiremini, elastsed kiud ei uuene, arm on jäik, aja jooksul kootub
7) Teatud ravimid osadel ravimitel kõrvaltoimeks oksendamine 8) Radioaktiivne kiiritus kiiritusravi, nt kasvajate raviks (Suured tuumapommiõnnetused - Tsernobõl) väga tugev sümptom iiveldus ja oksendamine sellise olukorra puhul 9) Neeluärritus võimalus ise okse esile kutsuda (näpud kurku) Oksendamisele eelneb iiveldus tugev süljevool, higistamine, pupill laieneb. Esimesed oksendamisliigutused on häälekad öökimine. Kontraheerub kaksteistsõrmiksool ja magu, avanaeb söögitoru alumine sulgurlihas, hingamine peatub, surve kõhuõõnele suureneb ja mao sisaldis surutakse söögitoru antiperistantiliste liigutustega. Hingetoru kaetakse epiglottisega (kõripealis), et okse hingetorru ei satuks. Tugevama oksendamise korral võib kaksteistsõrmisksoole kaudu väljuda sapp(rohekas). Oksendamisega kaotab inimene palju happelisi aineid, mistõttu võib tekkida lühiajaline alkaloos. Nuuskpiiritust 10 tilka poole
Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk
Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude
kohastunud. Paljudel loomadel siseneb söögitoru makku terava nurga all (lihtsustab sfinkteri sulgumist). Eriti hobusel, seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. Koer, kass, siga ja inimene saavad oksendada. Koerad kasutavad seda suurematest konditükkidest vabanemiseks. peristaltika – õõneselundite lihaste rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine, mille tagajärjel sisu nihkub edasi. Pikilihased on lõtvunud ja ringlihased kontraheerunud, seejärel pikilihas kontraheerub ja samal ajal ringlihas lõtvub – rütmiline. 8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Mao funktsiooniks toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Lisaks peenestatakse (vahelduva lihaste kokkutõmmete ja lõdvenemisega) ja samal ajal segatakse toitu soolhappega (tekib küümus – toiduosade ja seedenõrede segu), algab valkude seede ja mao proksimaalses osas ka tärklise seede.
12. Sealt kandub erutus edasi järgmiselt: Siinussõlmest läheb erutus edasikiirusega 0,3 m/s üle kodade muskulatuuri atrioventrikulaarsõlmeni. AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu vahendusel ja sealt edasi Purkinje kiudude kaudu üle vatsakeste muskulatuuri. Ja erutus kandub edasi kiiresti, kuni 4 m/s. Purkinje kiudude lõppedes kandub erutus edasi mööda tavalisi südamelihasrakke. Erutus levib vatsakeste muskulatuuris nii kiiresti, et kogu vatsakeste sein kontraheerub peaaegu üheaegselt. 13. AV-sõlmes tekkiv aeglustus on vajalik selleks et anda kodadele võimaluse kontraheeruda enne vatsakesi. 14. Elektrokardiograafia väljendab südamelihaskiudude depolarisatsioon ja repolarisatsioon mis põhjustavad üle keha levivaid aktsioonivoolusid, mida saab registreerida elektroodide abil naha pinnal. 15. Ehhokardiograafia võimaldab südant uurida ultraheli abil. 16. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk
saada. Aisting tekib siis, kui erutus on jõudnud peaaju koorde. Silma akommodatsioon Silma kohanemisvõime lähedalt ja kaugemal olevate esemete vaatamiseks see saavutatakse kolmel viisil: 1) läätse läbimõõdu muutmise teel lähedale vaatamiseks mutuub lääts kumeramaks, kaugemal olevate esemete vaatamiseks lamedamaks. Läätse läbimõõdu muutus saavutatakse ripslihase abil, kui ripslihas kokku tõmbub kontraheerub, siis läätse otstesse jääv Zinni ligament lõtvub. Lääts omandab elastsuse tõttu ümarama kuju. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel ripslihas lõõgastub, Zinni ligament tõmbub pingule, lääts venitatakse välja. 2) Pupilli ahenemine või laienemine lähedalolevate esemete vaatlemisel pupill aheneb, kaugelevaatamiseks laieneb 3) Silmamunade konvergents (koondumine) ja divergents (hargnemine) - silmamunad
Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised lihased, rind tõuseb ülespoole,diafragma kontraheerub, rindkere õõs suureneb rõhk on kopsudes negatiivne ning õhk imetakse kopsudesse. 17.Selgitage, mis on ekspiirium ehk väljahingamine, selle ajal roietevahelised lihased lõõgstuvad, rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja. 18.Nimetage hingamistüübid · abdominaalne e kõhuhingamine · diafragmaalne e vahelihashingamine. · segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 19. Selgitage mõisted:
Sünnitusjärgses perioodis on ema veres östrogeenide sisaldus väike, eriti veel imetamise ajal,ning see mõjub limaskesti õhendavalt. Õhuke limaskest traumeerub ja veritseb kergesti näiteks seksuaalvahekorra ajal, aga ka isegi günekoloogilisel läbivaatusel. Lohhiad Lohhiate all mõistetakse 4-6 nädalat kestvat sünnitusjärgset voolust. Vooluse kogus on päeviti erinev, seda lisavad emakakaela kanali ja tupe rebendid ning haavandid. Voolus võib suureneda imetamise ajal, mil emakas kontraheerub oksütotsiini toimel. Esimesel 3-4 päeval meenutab voolus verd. Peatselt muutub see pruuniks, mis näitab vere määra vähenemist vooluses. Selles perioodis irdub detsiduaalne endomeetrium ja koos sellega leukotsüüdid ning muud emaka ja tupe eritised. Pruuni vooluse periood kestab umbes ühe nädala, seejärel muutub voolus valgevooluse sarnaseks, 3-4 nädalat kestvaks eritiseks. Vere ilmumine pruunide või valgete lohhiate perioodil võib viidata patoloogiale. Munasarjad
kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess, mis toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk 2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses 6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o
sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus. Silmaläätse läbimõõtu muuta ja sellega lähemal ja kaugematel asuvate esemete vaatlemiseks – akkommodatsioon – seda võimaldab ripslihas: vastavalt sellele, kas ta kontraheerub, siis võimaldab lähemale vaadata; kui lõõgastub, siis kaugemale. (??????) Silmaava ehk pupilli ahenemist nim mioosiks (laienemist nim müdriaasiks) Kokkutõmme saavutatakse vastava närvi erutusega, lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget.
Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADPks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus. Mida kiiremini lihas kontraheerub, seda rohkem energiat vabaneb ja seda suurem on jõudlus. Libisevate filamentide teooria Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule
ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas- ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADP-ks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus. Mida kiiremini lihas kontraheerub, seda rohkem energiat vabaneb ja seda suurem on jõudlus. Libisevate filamentide teooria- Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas- Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja
Põiepidamatust hakkavad neuroloogid ravima tavaliselt siis, kui laps on juba 3-aastane. Kui asi on mõne sulgurlihase vigastuses või puudumises, siis ravimitega ravi pole mõtet teha. Kui häire on funktsionaalset laadi (sulgurlihased on olemas ja korras, häire põhjus pole selge), siis võetakse kasutusele põiepidamatust kontrollivad ravimid. Defekatsiooni korral oluline ka kõhupressi ja diafragma koostöö. Diafragma samaaegselt sigma- ja pärakulihastega kontraheerub , kõhupressilihased samuti. Eploclottis sulgub ka (epiclottis – kõripealis, mis neelamise ajal sulgeb hingetoru). Aine- ja energiavahetus 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Organismi aine- ja energiavahetuse all mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuseks sobivates energialiikideks. See energia läheb: 1) rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks
2) Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse Süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3) Sisemine ehk koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon Rakusisene hingamine Hingamise mehhanism 1) Sissehigamise (inspiirium) mehhanism: Aktiivne protsess Toimub hingamislihaste osavõtul Sissehingamine -> välimiste roietevaheliste lihaste kontraheerumine -> roided tõusevad üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende 2 protsessi käigus rindkereõõs suureneb külg- ja pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes (veelgi negatiivsemaks) -> selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: Passiivne protsess
intakseid veresooni, samuti normaalsetes veresoontes, antitrombiin · Fibrinolüütiline e trombolüütiline- trombi lüüsumine, kui vigastus paranenud Hüübimine tekib fibrinogeenimolekulide polümeriseerumise tulemusel. Verejooksu takistamine · Vasokonstriktsioon- veresoone valendiku kokkutõmme · Valge tromb- trombotsüütide adhesioon kollageenile trombotsüüdid degranuleeruvad ja agregeeruvad (tõmbuvad kokku, tromb kontraheerub) · Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus
SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. VAHELIHAS e. DIAFRAGMA Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub, mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb 64. Kaela lihased KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt
Lamavatel patsientidel kõhukinnisus suuremaks probleemiks liikumatuse tõttu. Kiudaineid peaks saama päevas 25-30 grammi. Keskmiselt tuleks see arv korrutada 6-8- ga (umbes 150 grammi herneid, et rahuldada kiudainete vajadust päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. Defekatsiooni korral oluline ka kõhupressi ja diafragma koostöö. Diafragma samaaegselt sigma- ja pärakulihastega kontraheerub , kõhupressilihased samuti. Eploclottis sulgub ka (epiclottis kõripealis, mis neelamise ajal sulgeb hingetoru). Defekatsioon (rooja väljutamine) Defekatsiooni sagedus sõltub toitumusharjumustest. Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele.
Müosiini väljapoole jäävad pead kinnituvad aktiini aktiivsetesse kohtadesse ja ,,sõuavad" aktiinist mööda. Samal ajal lõhustatakse ATP-d. Kui membraanide akts.potentsiaal on möödunud, pumbatakse suurem osa Ca ioone sarkopl.retiikulumi tagasi. Silelihases ei ole aktiin ja müosiin järjestunud filamentideks ega sarkomeerideks. Kontraheeruvad aeglasemalt kui vöötlihasrakud, suudavad arendada kolmandiku kontraktsioonijõust. Samas ei väsi nii kiirelt. Suurem osa silelihastest kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita. Silelihast innerveerivad autonoomse NS närvikiud. Puuduvad tõelised närvi- lihase ühendused. Ülekandeaineks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Südamelihases innerveerib müokardi autonoomne NS. Müokard kontraheerub automaatselt, impulss algab stimulaatorrakkudest. Impulss levib ilma ülekandeaineta ühest rakust teise. Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Kehavedelikud kujutavad endast
3) Kaksiksamm – ühe jala üksiksammuga kaasneb teise jala üksiksamm Alajäsemete lihaste töö iseloomustus kõnni eri faasides: 1)Toetusjala eesmine samm: jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased (Kontsentriline töö hüppeliigese sirutamisel: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja), et fiktseerida hüppeliigest, seejärgel lõtvuvad, et pehmendada maandumist labajalal; reie-nelipealihas kontraheerub teostatamaks sääre sirutust põlveliigesest. 2)Toetusjala vertikaalasend: kogu keha raskus on suunatud jalale. Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi, staatiline töö (niude-nimmelihas, suur, väike ja keskmine tuharalihas, lai sidekirmepingutaja, pirnlihas, kolmepeane pööraja). 3)Toetusjala tagumine samm: keha raskus kantakse üle pöia eesosale. Faas lõpeb pöia tõukega maast. Sirutus puusaliigesest:
Hingamisrütm Seedekulgla rütm Sesoonne tsükkel Ajukoore bioelektriline aktiivsus Inimelu etapid (3 etappi) Inimelu koosneb kolmest perioodist, toitumisprobleemid on igas perioodis erinevad. 20....60 aastane täiskasvanu on bioloogiliselt kõige tugevam ja kõige vähem tundlik rütmimuutustele. Iga 3....3,5 tunni tagant kontraheerub mao, peensoole, sapipõie, sapijuha ja pankreasejuhade muskulatuur millega kaasneb mao- ja seedenäärmete ja pankrease sekretsioon ning sapinõristuse intensiivistumine. Selline aktivatsiooniperiood kestab 20....30 minutit. Söömine katkestab kirjeldatud perioodika. Aktivatsiooniperioodis tekib näljatunne. Kui selles perioodis süüakse, siis on toidu omastamine kõige parem. NB! Söömisel on parimaks orientiiriks näljatunde teke!
kolmhõlmklapp/tsirkuspidaalklapp (valva atrioventrikularis dextra/valva tricuspidalis) ongi endokardi kurrud, millele võib kergelt laieneda südame sidekestapõletik, põhjuistades klapirikkeid. Koja-vatsakese e. atrioventrikulaarklapid on hõlmikklapid, mida leidub vaid südames. Klappide laiemad vabad 12 served on kõõlustega kinnitatud vatsakeste sisestele näsalihastele, mis kontraheerub koos südamelihasega. Vatsakeste rõhu suurenemisel takistavad need klappide hõlmade pöördumist valesse suunda. Vatsakeste veresoone klapide (aordi-ja pulmonaarklapp) hõlmad kinnituvad laia servaga veresoone seina kluge ning sarnanevad taskuga nn poolkuuklapp, mis väljavoolamisel surutakse vastu veresoone seinu. Kui veri hakkab voolama tagasi, surub klapi hõlmad lahti ja verevool tõkestub. Poolkuuklappe leidub veel veenides ja lümfiveresoontes.
Lihaskontraktsioon eri tüüpi lihasrakkudes Silelihaste funktsionaalsed iseärasused: 1. Sisaldab samuti aktiini ja müosiini, kuid need ei ole järjestunud filamentideks ega sakromeerideks. Silelihased kontsaheeruvad aeglasemalt kui vöötlihasrakud ning kontraktsioonijõud on vaid kolmandik. Silelihased ei väsi nii kiiresti kui vöötlihased On silelihaseid, mis ei funktsioneeri ilma närviimpulsite. nt silmas. Suurem osa silelihaseid kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita. Nt sooleseinasilelihased kontraheeruvad rütmiliselt. Lihasväsimus Väsimus eelneb kurnatusele, vältides selle teket. Kestva või raske kehalise tää ajal hakkab lihase töövõime langema. Väsimuse põhjused võivad olla erinevad: lihases kuhjunud ainevahetuse produktid (piimhape), vähenenud energiarikaste ainete (glükogeeni) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine. KEHAVEDELIKUD 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon
sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronist, mille vahel on refleksikaare ainus sünaps (monosünaptiline refleks). Nende vahel võib siiski olla palju vahe- ehk interneuroneid ja mitu sünapsi (polüsünaptiline refleks). Motoorses talitluses on tuntud järgnevad refleksid : 1. Põlve- ehk patellaarrefleks (kõõlusrefleks ehk venitusrefleks) – kui reie-nelipealihase kõõlusele koputada põlvekedrast allpool, kontraheerub lihas äkki ja säär liigub ette. Info koputusest tingitud lihase väikesest venitusest liigub lihasekäävidest mööda sensoorseid närvikiude seljaajusse ja siirdub sama lihast innerveerivatesse alfamotoneuronitesse. Põlverefleks on näide kõõlusrefleksist. Seda refleksitüüpi nimetatakse tavaliselt venitusrefleksiks, sest selle võib esile kutsuda ükskõik millisest vöötlihasest, kui lihast mingilgi moel venitada. Lihas reageerib venitusele kokkutõmbega
südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused. FUNKTS reg: *Süda kontraheerub printsiibil "Kõik või mitte midagi", * Mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on kontraktsioon , * Mida suurem on vastupanu verevoolule, seda tugevam kontraktsioon. VÄLINE reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest
Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt 24 Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. VAHELIHAS e. DIAFRAGMA Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub, mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. KAELALIHASED KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt 25 Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg
-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. VAHELIHAS e. DIAFRAGMA Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt 24 Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub, mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. KAELALIHASED KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa KESKNE ASTRIKLIHAS
Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt 24 Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. VAHELIHAS e. DIAFRAGMA Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub, mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. KAELALIHASED KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt 25 Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg
Neerupealiste säsist vabaneb verre põhiliselt adrenaliin ja nordadrenaliin. Nende toime efektorelunditele: Süda: kokkutõmmete sagedus ja ulatus suurenevad, erutuse juhtivus südames paraneb Veresooned: naha, limaskestade ja siseeelundite (v.a südame pärgarterid) veresooned ahenevad Hingamiselundid: bronhid ja bronhioolid laienevad, kopsude ventilatsioon paraneb Karvapüstitajalihased: kontraheeruvad, karvad tõusevad püsti Silmaava: kontraheerub, pupill laieneb Seedekulgla: mao- ja sooleseinte toonuse langus ja motoorika pidurdus KNS: aktiveerub alanevate juhteteede talitlus. Kaasub ärevus, sõrmede värin, kiirem hindamine Aldosteroon mõjutab: - neerudes nefronis torukeste süsteemis Na tagasiimendumist verre. Koos Na’ga imendub Henle lingust verre tagasi ka osa vett. - Suureneb Na imendumine peensoolest verre. Kortisooli toime:
Nende toime efektorelunditele: Süda: kokkutõmmete sagedus ja ulatus suurenevad, erutuse juhtivus südames paraneb Veresooned: naha, limaskestade ja siseeelundite (v.a südame pärgarterid) veresooned ahenevad Hingamiselundid: bronhid ja bronhioolid laienevad, kopsude ventilatsioon paraneb Karvapüstitajalihased: kontraheeruvad, karvad tõusevad püsti Silmaava: kontraheerub, pupill laieneb Seedekulgla: mao- ja sooleseinte toonuse langus ja motoorika pidurdus KNS: aktiveerub alanevate juhteteede talitlus. Kaasub ärevus, sõrmede värin, kiirem hindamine Aldosteroon mõjutab: neerudes nefronis torukeste süsteemis Na tagasiimendumist verre. Koos Na’ga imendub Henle lingust verre tagasi ka osa vett. Suureneb Na imendumine peensoolest verre. Kortisooli toime: mitmed ainevahetuslikud (metaboolsed) toimed
paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused. Funkts reg: *Süda kontraheerub printsiibil "Kõik või mitte midagi", * Mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on kontraktsioon , * Mida suurem on vastupanu verevoolule, seda tugevam kontraktsioon. Väline reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest
kasutatakse vajadusel pidevat kardiotokograafilist jälgimist. Loote pea jõudmisel vaagna põhjale on vajalik auskultatsioon iga väituse järel. Kui lapse sündimine viibib, võib vajalikuks osutada ravimine kasutamine sünnitustegevuse intensiivistamiseks. Kui on kahtlus lapse hapnikuvaegusele, võib olla vajalik sünnituse lõpetamine vaakumekstraktsiooni või tangisünnituse teel. Sünnituse kolmas e. päramisteperiood Pärast lapse sündi kontraheerub emakas kiiresti ning platsenta irdub sellest tingituna. Emaka kiire kokkutõmme hoiab ära veritsuse: veresooned surutakse kokkutõmbe käigus kinni. Platsenta väljub reeglina iseeneslikult 10-20 minuti jooksul, platsenta irdumisele võib kaasa aidata sünnitanu kõhule vajutades ja samaaegselt kergelt nabaväädist tõmmates. Kui ei esine verejooksu , on taktika äraootav. Jälgitakse platsenta irdumisele viitavaid tunnuseid:
veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused. FUNKTS reg: *Süda kontraheerub printsiibil "Kõik või mitte midagi", * Mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on kontraktsioon , * Mida suurem on vastupanu verevoolule, seda tugevam kontraktsioon. VÄLINE reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest
annaabi.ee 
