Suhteline – suhe mingi muu objektiga Konkreetne – olemasolev tunnus Abstraktne – objekti omadus lahutatuna objektist Positiivne – omaduse esinemine tark, ilus Negatiivne – omaduse puudumine surematu, mõttetu, mittetark Koondav – sarnaste objektide rühm kui tervik, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas 2.1. Väite analüüsimine A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+ Loogiline ruut: Kui üks kontraarsetest (vastupidistest) väidetest on väär, siis ei saa öelda midagi teise tõeväärtuse kohta. A ja E Kui üks subkontraarsetest (osavastupidistest) väidetest on tõene, siis ei saa midagi öelda teise tõeväärtuse kohta. I ja O Kui I on tõene, on A määramata. Kui A on väär, on I määramata. Kui O on tõene, on E määramata. Kui E on väär, on O määramata. 3.1. OTSENE JÄRELDUS
olla nii tõene kui ka väär. 16 Joonis 5.7. Üldjaatav väide ja üldeitav väide on vastupidised ehk kontraarsed (ik contraries): nad mõlemad saavad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must. Mõlemad kontraarsed väited osutuvad sel puhul vääradeks.
Joonis 5.7. Üldjaatav väide ja üldeitav väide on vastupidised ehk kontraarsed (ik contraries): nad mõlemad saavad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must. Mõlemad kontraarsed väited osutuvad sel puhul vääradeks.
annaabi.ee 
