Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kontoritarkvara - sarnased materjalid

tarkvara, kontoritarkvara, open, openoffice, libreoffice, sisaldada, hend, paketid, koost, tluse, stus, solaris, ppes, kirjade, document, pop3, elektrooniline, beta, edastamise, rastergraafika, diagrammi, windows, hargnes, mittetulundus, muuhulgas, hise, kuvamine, dokumendid, juhendaja, operatsioonid, sisestus, andmet, ingliskeelne, hjustadaitaalne
thumbnail
16
docx

ODT vorming ja tarkvara

1. OpenDocument. 2013. [http://et.wikipedia.org/wiki/OpenDocument] 3.11.2014. 2. OpenDocument. 2014. [http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument] 1.11.2014. 3. About OpenDocument Format. OpenDocument Format. [http://www.opendocumentformat.org/aboutODF/] 3.11.2014 4. Buchanon, J. 2008. What is File Extension ODT. [http://ezinearticles.com/?What-is- File-Extension-ODT&id=1484456] 1.11.2014 5. Open Document Format (ODF). [http://www.oxygenxml.com/xml_editor/open_document_odf.html? adw=true&gclid=CNTPrsSwhMECFSEcwwodSkYAJQ#open_document] 3.11.2014. Vormistada RTF (Rich Text Format) tüüpi dokument, milles oleks kirjeldatud teemat (valida tabelist). Teema on üldjuhul mingi info arvutis säilitamise või visualiseerimise formaat

Informaatika
3 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arvuti tarkvara

SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......

Arvutiõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tarkvara

1. Tarkvara erinevad liigid Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid

Informaatika
64 allalaadimist
thumbnail
138
docx

Süsteemitarkvara aruanne

valida keelt, proovida Ubuntut või see otsekohe installida. Üldjuhul oleks soovitatav kasutada eesti keelset operatsioonisüsteemi kuid vilunumatele kasutajatele võib inglise keelne versioon rohkem meeldida. 2) Kui on valitud Ubuntu paigaldamine, tuleb ette Ubuntu paigaldamise ettevalmistamise aken. Selles aknas on võimalik valida, kas kasutaja tahab süsteemi paigaldamisel uuenduste allalaadimist ja kolmanda osapoole tarkvara allalaadimist. Üldjuhul on kasulik mõlemad valikud teha. Samuti veendub installer, et arvutil oleks piisavalt vaba kettaruumi, 5 on ühendatud vooluvõrku ning internetiga. 3) Järgmises aknas on kasutaja valiku ees, kas lasta installeril ise vormistada ketas ja paigaldada Ubuntu, mis kustutab kettalt kõik eelnevad failid või „Midagi muud“ variant, kus kasutaja saab luua kettajagusid ise

Infoteadus
17 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arvutitarkvara ja piraatlus

Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus.......................

Arvutiõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Rakendustarkvara. Tarkvara tüübid autoriõigustest lähtuvalt

Rakendustarkvara Tarkvara tüübid autoriõigustest lähtuvalt Kaisa-Mai Hütt 10.klass OLPG Vaba tarkvara (free software) · Minimaalsed kasutus piirangud · Avatud lähtekood · Programm ei pruugi olla tingimata tasuta · Nt. Linux operatsioonisüsteemid Priivara ehk tasuta tarkvara ehk vabavara (freeware) · Tasuta · Ei pruugi olla avatud lähtekoodiga · Mõningased piirangud kasutamisel · Ainult isiklikuks kasutamiseks · Nt. viirusetõrje Avast! Postcardware Ärivara (commercialware · Põhiline tarkvara, mida ostame · Suletud lähtekoodiga · Õigus teha arhiivikoopia · Nt. Windows operatsioonisüsteem ja MS Office kontoritarkvara Jaosvara (shareware) · Piiratud kasutusaeg · Testimisperiood · Teatud juhul võib levitada Proovivara (trialware)

Informaatika
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tasuta tarkvara

Tarkvara valikul võib aluseks võtta mitmeid kriteeriume. Sageli otsustavad tarbijad tasuta tarkvara kasuks elementaarselt materiaalsetel põhjustel. Määravaks saab hind ehk siis hinna puudumine. Kahtlemata on see kohati vägagi õigustatud, näiteks koolides, kuna tasuliste programmide sisseostmisega hariduskulude suurendamine ei tundu üheski mõttes mõistlik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on praegusel ajal lausa ette nähtud, et vaba kontoritarkvara kasutamise kogemuse peaksid noored saama koolides ning kõik haridusasutused peaksid lõpetama litsenseeritud tarkvara kasutamise. Ka riigi infosüsteemide ja kohalike omavalitsuste kasutuses annab tasuta tarkvara kindlasti majandusliku kokkuhoiu efekti, kuid sealjuures tuleb kindlasti arvestada erinevate programmide võimalustega, kasutajat abistavate funktsioonidega ja ka näiteks turvalisusega nendes infosüsteemides, millele esitatakse kõrgendatud turvanõudeid. Oluliseks märksõnaks

Arvutikasutus
4 allalaadimist
thumbnail
22
docx

DDOC ja tarkvara referaat

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond EP 1 DDOC JA TARKVARA Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. DDOC............................................................................................................................4 1.1. Ajalugu....................................................................................................................4

Tarkvaratehnika
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MS Office ja OpenOffice võrdlus

MS Office ja OpenOffice.org võrdlus Üldiselt: OpenOffice on tasuta tarkvara, MS Office aga tasuline ning üpris kallis(u. üle 1000kr). Välimuselt, võimaluste poolest on nad üpris sarnased. Erinevad on pakettide kooslused ning muidugi ka nende plussid ja miinused. Välja võib tuua siinkohal OpenOffice`i eelised MS Office ees: 1. Suudab eksportida faile ka PDF-i. 2. Failimaht on väiksem. 3. Ära on ka märgitud, et OpenDocument-i failivormingud on viirustele vähem vastuvõtlikumad. 4. Areneb kiiremini. 5. Kasutab vaikeformaadina OpenDocument failiformaati. 6

Informaatika
23 allalaadimist
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
19
docx

ASJAAJAMINE

Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Digitaalne asjaajamine Amphora Amphora võimaldab digitaalset dokumendihaldust ja asjaajamist. Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis. Tarkvara on loodud kasutajate vajadustest lähtuvalt ning mitmete funktsionaalsuste arendus on toimunud kasutajate tellimusel. Postipoiss Postipoiss on elektrooniline dokumendihalduse süsteem, mis mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal oleva dokumenteeritud informatsiooni (kirjad, avaldused, käskkirjad, lepingud, õigusaktid, protokollid, korraldused jne.) haldamiseks. Postipoiss hõlmab dokumendi protsesse alates nende

Asjaajamise alused
140 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Arvuti riistvara

seotud. Pöörake tähelepanu, et iga mõõtühiku ees on kordaja 1024. See on seotud sellega, et 2 (ühel bitil võib olla kaks olekut) astmes 10 (prefiksi kilo väärtus) = 1024, MITTE 1000. 1 KB kilo 1024 B 1 MB mega 1024 KB 1 GB giga 1024 MB 1 TB tera 1024 GB 1 PB peta 1024 TB Tarkvara (i.k. Software) on arvuti mittefüüsilised komponendid ehk programmid, mis juhtivad arvuti tööd. Tinglikult tarkvara saab jagada süsteem- ja rakendustarkvaraks. Süsteemtarkvara Programmid, mida vajatakse erinevate arvuti osade töö korraldamiseks. Siia kuuluvad näiteks: · operatsioonisüsteemid - juhib tarkvara ja riistvara koostööd, teeb arvutile arusaadavaks kasutaja käske, haldab ressursse, alustab oma tööd arvuti käivitamisel, tuntuimaks operatsioonisüsteemideks on Microsoft Windows, Linux ja Mac OS (lisamaterjal); · seadmete draiverid; · serveritarkvara jt.

Algoritmid ja andmestruktuurid
36 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Andmebaasisüstemide võrdlus

Integreeritud lähenemine ja kasutuslihtsusele ning juurutamisele keskendumine tagavad oma valdkonnas kõige madalamad ostu-, juurutus- ja hoolduskulud ning andmebaasiinvesteeringu kiire tasuvuse. My SQL Maailmamastaabis tillukeses Rootsi linnas Uppsalas asub tarkvarafirma MySQL AB peakorter, kelle igapäevatööks ongi kuulsa andmebaasisüsteemi arendamine, turustamine ning kasutajatoe pakkumine. Aastal 1979 alustasid Michael ,,Monty" Widenius ning ta kolleegid tarkvara kirjutamist, mille juriidiliseks esindajaks oli TcX Datakonsult AB. Umbes viisteist aastat hiljem hakati programmile andma tänast kuju ning mõeldi välja nimi ,,MySQL". Suurest edust põhjustatuna tekkis varsti ka vajadus ettevõtte nimi muuta MySQL AB'ks ning registreerida kaubamärk. Õnneks jätkub ka tänasel päeval Wideniusel jaksu jätkata -- senini on ta ettevõtte juhatuses ning üks osanikest -- see on märk, et firmas peitub veel tohutu potentsiaal.

Andmebaasid
63 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Mis on Open Office?

LG A.J K.R S.P Juhendaja : A.S 8a klass L 2010 OpenOffice töötab kõigi levinumate operatsioonisüsteemidega : Windows ( 95 , 98, NT , 2000 , XP ) , Solaris või Linux . OpenOffice meenutab Microsoft Office't . OpenOffice'it levitatakse tasuta . Open office valmimis päevaks loetakse 13.oktoober 2000 . Projekti ja tarkvara nimetatakse tavaliselt lihtsalt OpenOffice'iks . Projekti loojad olid sunnitud projekti ametlikuks nimeks võtma OpenOffice.org OpenOffice.orgi seni viimane versioon kannab numbrit 3.3 Beta . Lühendid : Ooo OO.o Arendaja : Oracle Corporation OpenOffice.org on vabatarkvaraline projekt, mille eesmärgiks on kogukonna ühistöö tulemusena luua juhtiv rahvusvaheline kontoritarkvarapakett . Tekstitöötlus - OOO Writer Esitluste loomine - OOO Impress

Arvuti õpetus
6 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

eristatav relatsiooni teistest kirjetest. o Relatsioonilises mudelis ei mõjuta kirjete ja atribuutide järjekord relatsioonis andmete tähendust. o Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust. 1 Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu. Objekt-orienteeritud ­ kõige uuem suund. (90ndad) Objektiandmebaas võimaldab säilitada objekt-orienteeritud programmis loodud objekte. Peab toetama pärimist, kapseldamist, polümorfismi. Pärimine tähendab seda, et klassi saab defineerida üldisema klassi põhjal. Üldisema klassi atribuudid ja operatsioonid kuuluvad automaatselt ka alamklassi. Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist

Andmebaasid I
101 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Tarkvarauuring

2 Kliendihaldus programmid..........................................................................................................................17 4.3. Palgaarvestus programmid.........................................................................................................................17 4.4 Personalihaldus............................................................................................................................................18 4.5 Raamatupidamis tarkvara............................................................................................................................18 4.5 Vertikaalsed rakendused ehk eriprogrammid .............................................................................................19 Hotsoft on windowsi põhine tarkvara hotellikettide juhtimise tõhustamiseks. See koosneb põhisüsteemist ja moodulitest, seega tarkvara komplekteerides tuleb teha valikuid alustades põhisüsteemi valikust. Olenevalt

Arvutiõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) ­ mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid

Arvutiõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Tekstiformaadid üldiselt

referaat piirdub vaid väheste võimalike formaatide lühikokkuvõttega. MÕISTED JA AJALUGU Püüan alljärgnevalt selgitada mõningaid tekstiformaatidega seotud mõisteid ja anda teavet nende tekkeajaloo kohta: doc formaat ­ tuletatud sõnast document; 1980ndatel kasutati WordPerfect tekstitöötlusrakenduses, laialdasemalt kasutusele võetud Microsoft Corporation poolt tekstitöötluse tarbeks Word rakenduses 1990ndatel. docx formaat ­ kontoritarkvara Microsoft Office 2007 paketis populaarseks saanud dokumendivorming, mis põlvneb doc formaadist ja tähendab XML baasil üles ehitatud tehnoloogiat. html formaat ­ lühend sõnadest HyperText Markup Language. Esimene avaldus HTML-i koodi kohta, mille nimi oli HTML Tags, pärineb aastast 1991 ning selle autor oli Tim Berners-Lee. odf formaat ­ Open Document Format on lühem nimi avatud OASIS elektrooniliste

Majandus
17 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

........................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus...........................

Ametijuhend
38 allalaadimist
thumbnail
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
4 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tarkvarauuring

TARKVARAUURING Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 1. Microsoft Office .................................................................................................................. 3 2. OpenOffice.org.................................................................................................................... 7 3. Google Veebipõhised rakendused...................................................................................... 8 4. Google grupid...................................................................................................................... 9 5. Projektijuhtimise programmid.......................................................................................

Kontoritöö tarkvara
64 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õigusõpetuse kordamine

vs teoste kogumikud)? Algseteks teosteks ja tuletatud teosteks –  tuletatud teoseks on nt tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus jms töötlemine.  Tuletatud teose loomiseks on vaja algse autori nõusolekut ja algse teose nimi, teose pealkiri ja allikas peavad olema töötlusel fikseeritud. Üksikteosteks ja teoste kogumikeks –  Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud teosed ja ka autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul).  Kogumikud on ise iseseisvad autoriõigustega kaitstavad teosed ja kogumiku koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele. 14. Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust. Eristatakse ühisautorsust ja kaasautorsust:  Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku  Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada

Õigusõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Unixi konspekt

tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab piirangud failinimedele ja nende suurustele. Failisüsteem võimaldab faile salvestada, kustutada, nimetada, organiseerida, pakkida ning määrata failidele ligipääsuõigusi. 4. Mis on distributsioon?

Arvutivõrgud
54 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

MS Wordi ja Open Office Writeri võrdlus

MS Wordi ja OpenOffice Writeri võrdlus EvaMaria 10c SÜG Sisukord Microsoft Word OpenOffice.org Writer Logod Sarnasused Hind ja kättesaadavus MS Wordi eelised OOo Writeri eelised Lõpetuseks Microsoft Word Microsofti loodud teksti redigeerimise programm Algne versioon MultiTool Word loodi aastal 1983 Alates 2003. aastast on programmi ametlik nimi Microsoft Office Word OpenOffice.org Writer OpenOffice.org programm ­ ette nähtud tekstide sisestamiseks, töötlemiseks ja lihtsamaks küljendamiseks Sünnipäevaks 13. oktoober 2000 Asutatud Sun Microsystems'i poolt Põhineb StarDivisioni poolt arendatud kontoripaketil StarOffice Logod Sarnasused Mõlemad on ette nähtud tekstide sisestamiseks ja töötlemiseks Menüüde koha pealt suhteliselt sarnased Võimalikud toimingud üldjoontes samad, erinevused pigem detailides Hind ja kättesaadavus

Informaatika
16 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

kinnituseks andmeid vastu saatma (peab olema kahepoolne suhtlus, et kas ikka jõudsid vajalikud bitid kohale). Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne.

Arvutivõrgud
55 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid ­ TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll ­ reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. 5. OSI mudel OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht ­ rakendusprogrammile antavad teenused 2)Esitluskiht ­ Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetese

Arvutivõrgud
380 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Google Docs

Sellisel moel on kasutajal virtuaalne kontor, millele pääseb ligi igast Interneti-ühendusega arvutist, milles on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome). 3 Google Docs 1. GOOGLE DOCS'IST ÜLDISELT Google Docs on veebipõhine kontoritarkvara, mis sisaldab esitlusprogrammi, tekstiredaktorit, tabelarvutust ja ankeetide koostamise vahendit. Tehtud tööd on võimalik avaldada veebis ja jagada teiste kasutajatega. Võimalik on "importida" mõne muu kontoritarkvaraga tehtud faile Google Docsi keskkonda. o Registreerumine Google'i konto omanikul on palju erinevaid teenuseid, nagu näiteks gmail, Picasa veebialbum, Orkut, blogger jne. Kui te kasutate mõnda Google'i teenust, pole teil uut kontot vaja luua

Infotöötlus
17 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Probleemi (juhtumi) analüüs

välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakuvad pilvearvutuse teenused (cloud computing services)? b. Milliseid probleeme need lahendavad? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele? A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas. paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti. B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes. 4 Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja Slaidid muid võrguressursse (riistvara jne). C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on: 1) Turvalisus...

Infosüsteemid ja nende...
28 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele- orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni ­ andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb

Arvutivõrgud
410 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Tehnoloogia eksamivastused

Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed

Tehnoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
102
pdf

Kommunikatsioonimudel

postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 1 5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll Võrgud on väga keerulised, sest võrgul palju osi: hostid, ruuterid, erinevad meedialülid, rakendused, protokollid, tarkvara, riistvara. Erinevaid võrgukihte vaja, et võrgu struktuuri organiseerida ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul: Rakenduse kiht: toetab võrgu rakendusi(ftp, smtp, http); Transpordi kiht: host-host andmete

Tehnoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele-orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni – andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb

Tehnoloogia
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun