20. sajandiks olid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Inglismaast terasetoodangu poolest ette jõudnud. ÄRI ÕITSEB Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku- ja kaevanduseomanikud said hiiglaslikke kasumeid, millest osa nad kulutasid järgmiste masinate peale, luues nõnda uusi töökohti. Investorid hoiustasid vähesel määral raha pankadesse, mis andsid seejärel suuri laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas kapitalistlikus süsteemis raha vabrikute, kontorihoonete ja majade ehitamiseks. 3 RASKE ELU Paljude tööliste jaoks oli elu vabrikutes ja kaevandustes raske ja täis ohte. Mehed, naised ja lapsed töötasid päevas 13 tundi või rohkemgi, tihti madala palga eest. Enne ohutusnõuete kehtestamist said paljud töölised ohtlike masinatega töötades surma või vigastada. Linnad kasvasid kiiresti ja ilma korralik planeeringuta, mistõttu osades piirkondades puudus kanalisatsioon ja puhas vesi
Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul. Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ~800 km2 so ~1,8 %. Tootmiseks kasutatava pinna osakaal sellest võiks hoonete katuste ja fassaadide kasutamise korral olla eeldatavalt 1/10...1/8. See pind oleks mõistlik kasutada kollektoritega sooja tootmiseks (maksimaalselt 100 km² - numbri täpsustamiseks oleks vaja teada kontorihoonete ja elamute katuste kogupinda). Praktiliselt jääks kasutatav pindala siiski vahemikku 1...2 km² kanti mis võimaldaks aastas toota kuni 3000 TJ soojusenergiat. 5 kasutatud kirjandus http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=P%C3%A4ikeseenergia_ressurss https://www.energia.ee/taastuvenergia http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=H %C3%BCdroenergia_ressurss#H.C3.BCdroenergia_Eestis http://www.energiatalgud
neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku ja kaevanduseomanikud said hiiglaslikke kasumeid, millest osa nad kulutasid järgmiste masinate peale, luues nõnda uusi töökohti. Investorid hoiustasid vähesel määral raha pankadesse, mis andsid seejärel suuri laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas kapitalistlikus süsteemis raha vabrikute, kontorihoonete ja majade ehitamiseks. Transport Uute tööstuslike toodete toimetamiseks tarbijateni oli tarvis transpordisüsteemi. Aastail 1750 1830 kaevati kanaleid, mis ühendasid omavahel tähtsamaid jõgesid ja linnu. Enamik maanteid oli kehvad, kuid 1804. aastal ehitas Richard Trevithick maailma esimese auruveduri. 1830. aastateks oli Inglismaal puhkenud raudteehullus, peatselt ehitati raudteed ka teistes Lääne Euroopa riikides ja läbi kogu PõhjaAmeerika. 1870
Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul. Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ~800 km2 so ~1,8 %. Tootmiseks kasutatava pinna osakaal sellest võiks hoonete katuste ja fassaadide kasutamise korral olla eeldatavalt 1/10...1/8. See pind oleks mõistlik kasutada kollektoritega sooja tootmiseks (maksimaalselt 100 km2 - numbri täpsustamiseks oleks vaja teada kontorihoonete ja elamute katuste kogupinda). Praktiliselt jääks kasutatav pindala siiski vahemikku 1...2 km2 kanti mis võimaldaks aastas toota kuni 3000 TJ soojusenergiat. 4 1.3. Päikese energeetilise ressursi hindamise algeeldused Päikese energeetilise ressursi hindamisel lähtuti järgmistest algeeldustest: 1. Päikesekiirgus Eesti pinnale on ~1000 kWh/m2/a. 2
Näiteks töötab Eestiga sarnaste valgustingimustega Soome suvemajades kümneid tuhandeid päikeseelektri süsteeme. Suur osa Eesti majakaid töötab juba aastaid osaliselt päikesepaneelide poolt toodetava elektriga. Eesti päikese kiirguse tingimused on paremad mitmetest teistest Euroopa riikidest, kus päikseelektri süsteemid on laialdaselt kasutusel - näiteks Taani, Holland või Inglismaa. (Futuren 2009) Päikeseenenergiat saab kasutada väga erinevates valdkondades: elamu ja kontorihoonete energiavarustuses, keskkonnamonitooringu, telekommunikatsiooni, ohutusvalgustuse, linnavalgustuse ja muude süsteemide osana. Tänu päikesepaneelidele jõuab näiteks meie kodudesse ka satelliittelevisioon. Päikeseelektri lahendused on eelkõige otstarbekad väiksema voolutarbega kohtades, kus puudub elektrivarustus või kuhu võrguelektrit on kallis paigaldada, näiteks elektrivõrgust kaugel asuv suvila. Samuti on päikesepaneelid praktilised mobiilsete lahendustena
puiduvaru suuremat kasutuselevõtmist ja uute metsandussüsteemide väljatöötamist" (Kosenkranius, 2009). Eesti taastuvenergia tegevuskava leiad aadressilt: http://valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad/energiajulgeolek/eesti-taastuvenergia-tegevuskava Päikeseenergia Maailmas kõige kiiremini arenenud energiatehnoloogia on võrku ühendatud päikeseelektrisüsteemid, mis kasvas aastatel 20002004 60% aastas. Päikeseenenergiat saab kasutada väga erinevates valdkondades: elamu ja kontorihoonete energiavarustuses, keskkonnamonitooringu, telekommuni- katsiooni, ohutusvalgustuse, linnavalgustuse ja muude süsteemide osana. Päikeseenergia eelised: Päikesekollektor neelab päikesekiirgust ja muundab selle soojuseks. -Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. -Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. -Päiksepaneelid on hooldusvabad. -Päiksepaneeli energiaallikas päikesevalgus on tasuta saadaval.
annaabi.ee 
