Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne. Süstemaatilises järjestuses koostatud registrit nimetatakse pearaamatuks. Pearaamatus avatakse kõik kontod. Kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Pearaamatust leiame info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Ettevõte võib pidada ka kombineeritud registreid, kus kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on ühendatud. Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes või süstemaatilistes raamatupidamise registrites nende toimumise momendil või vahetult peale seda. Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada sõltuvalt registri pidamisel kasutatavaist tehnilistest vahenditest: 1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
Raamatupidamise Toimkond. Raamatupidamiskohuslane peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve, palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne Ettevõtjal tuleb koostada ja esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aruandele lisatakse kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek. pidamist, inventuuride tegemist, aruannete koostamist ning raamatupidamistarkvara kasutamist. 7. Raamatupidamise aastaaruanne ja selle osad Raamatupidamise aastaaruanne
ettevõtetes. Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne. Süstemaatilises järjestuses koostatud registrit nimetatakse pearaamatuks. Pearaamatus avatakse kõik kontod. Kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Pearaamatust leiame info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Ettevõte võib pidada ka kombineeritud registreid, kus kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on ühendatud. Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes või süstemaatilistes raamatupidamise registrites nende toimumise momendil või vahetult peale seda. Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada sõltuvalt registri pidamisel kasutatavaist tehnilistest vahenditest: 1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
Kronoloogiline register peab sisaldama järgmisi andmeid: lausendi järjekorra number; kuupäev; kontode nimetused ja operatsiooni sisu; debiteeritavad ja krediteeritavad summad; majandustehingu lühikirjendus; ja kirjendi aluseks oleva dokumendi nimetus ja number. – Süstemaatiline register: päevaraamat, avatakse kõik kontod kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod, pearaamatust leiame infomatsiooni majandustehingute kohta vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Pearaamat: Pearaamatu täitmisel on kindlad reeglid: 1. majandustehing kirjendatakse ühele reale. 2. iga majandustehingu kohta peab olema vähemalt kaks sissekannet 3. kui lehekülg saab täis lehekülg summeeritakse, uus lehekülg alustatakse eelmise lehekülje algsaldodega. 4. kuulõpul võetakse kokku iga konto, arvutatakse käibed ja saldod, uuel kuul alustatakse eelmise kuu lõppsaldoga 5
Raamatupidamiskohuslane peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve, palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne EV Raamatupidamisseaduse § 14 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb: raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ning see ühtib kalendriaastaga, kui raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti