kui ta on absoluutselt alati olnud, siis on tegu pigem paratamatu kui kontingentse asjaga.). Seega võib vaimusilmas ajas tagasi minna ka niikaugele, kus ühtki kontingentset asja polnud. Kuid mis siis sel ajal oli kas tühjus? Ei saa olla. Sest siis poleks midagi saanud tekkida. Kontingentne asi ei saa tekkida iseeneslikult; tema tekke peab esile kutsuma mingi juba olemasolev asi kontingentne asi ei saa olla causa sui. Järelikult polnud enne kõigi kontingentsete asjade tekkimist mitte tühjus, vaid teatav paratamatu olemine. (Kui olemine enne kõigi kontingentsete asjade tekkimist poleks paratamatu, saaksime mõttekäiku talle uuesti rakendada.) See paratamatu olemine on jumal. Niisiis: kuna kontingentseid asju on ilmselgelt olemas, peab olemas olema ka paratamatu olemine. Ehk jumal. ...On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab
ja teoloogiat tuleb katoliiklikes õppeasutustes asuvad neis? · Universaalide küsimus 10 · Realistide jaoks eksisteerivad vaid universaalid. · Kogu loodud maailm on inimese jaoks vaid Üksikasjad koosnevad vaid neile ühiste olemuste kontingentsete faktide kogu. B järgneb A-le, kuid alavormidest. me ei tea kas ta on ka A-st põhjustatud. · Nominalistide jaoks eksisteerivad vaid üksikasjad · Selle tunnetamine on võimalik üksnes (indiviidid) reaalselt, samal ajal kui universaalid kogemuslikult. eksisteerivad vaid inimese vaimus. Üldmõisted on · Ökonoomsusprintsiip ehk
WILHELM OCCAM (1280-1348) Ka frantsiskaanlane. Uue tee liikumine, isa moderna X via antiqua (Albert, Thomas Aquino). Õpib ja õpetab Oxfordis ja Pariisis. Hüüdnimi doctor invisibiles. Õpetab tahte primaarsust, topelttõde, nominalismi. Lutheri õpetaja oli okamist. Occami filosoofia aluseks omnipotentsuse põhimõte - asjade eksistents, põhjus ja tagajärg pole paratamatult üksteisega seotud. Looduses ei ole ju nii loomulikud kui ka jumalikud põhjused. Kogu maailm on kontingentsete mõistete kogu (kontingentne=sõltumatu). Occami habemeajamisnoa ehk ökonoomsusprintsiip: paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta, lihtsat seletust eelistada keerulisele. NICOLAUS CUSANUS (1401-1464) Seisab keskaja-uusaja piiril. Mõjutatud uusplatonismist ja müstikast. Kasutab matemaatilisi spekulatsioone. 1440 teos "Õpetatud mitteteadmisest". Rahvuselt sakslane. Augustiinlaste ordu liige (vaan, klassikaline). 1448 saab kardinaliks.
Küsimus väljendab küsija vajadust mingi informatsiooni järele, mida on võimalik vastusega väljendada. Kas küsija ise vastust teab või mitte, pole oluline, see ei takista küsimuse esitamist. Kas vastaja on võimeline vastama, pole samuti oluline, seegi ei takista küsimuse esitamist. Õigesti koostatud küsimusega kaasneb võimalike vastuste hulk. Kas antav vastus väljendab seda puuduvat informatsiooni, mida küsija taotles, või mitte, sõltub asjaoludest (sarnaselt kontingentsete lausete tõeväärtustele), ja see pole üldjuhul loogika uurimisobjektiks. D13.1. Küsimus (question) on abstraktne objekt (kokkuleppeline mõtlemise vorm), mis kutsutakse esile siis, kui esitatakse küsilause, mis määratleb võimalike vastuste hulga nii, et iga võimalik vastus rahuldab küsilauses väljendatud infovajaduse. Küsimuse püstitamine toimub keeles väljendatud küsilause abil, see toetub eeldustele või presupositsioonidele, mida enamasti otseselt ei väljendata
annaabi.ee 
