Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 4. Külm sõda PÕHJUSED: Mõlema riigi eesmärk oli oma maailmavaadet teistesse riikidesse edasi kanda (USAl Lääne Demokraatiat ning NSVL l kommunistliku totalitarismi). Samuti soovisid mõlemad suurendada oma võimu maailma poliitikas ning majanduses. AVALDUMISED: *Võidurelvastumine (massihävitusrelvade täiustamine) NSVL: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid. USA: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid ja tähesõdade programm. *Vastasseis Euroopas (sõjaline ning poliitiline ülekaal) NSVL: Berliini müür, Tsehhi rahutuste mahasurumine, Ungari rahutuste mahasurumine. USA: otsene vägivaldne tegevus puudus, pigem majanduslik ülekaal. *Võitlus kolmanda maailma pärast (sõjalise ja poliitilise ülekaalu kindlustamine) NSVL: Relvastas Põhja Koread, Vietnami ja Hiinat. USA: Toetas demokraatlikke riike.
1.Too näiteid võidurelvastumisest? * 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm * 1949 NSVL omas tuumapommi *USAs ja NL loodi vesinikpomm * 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid * täiustati massihävitusrelvade liike 2.Mida sisaldas tähesõja programm? USA tähesõja programm – katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu 3.Selgita mõisted, dateeri: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945, eesmärk rahvaste ühendamine, et vältida sõdu Trumani doktriin – 1947 välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud
· Tuumarelvad. · Moslemi Liiga. 1949 NL esimene · 15.08.1947. tuumapommikatsetus. India · Vesinikupommid. Pakistan 1952 USA esimene katsetus. · Jawarharlal Nehru. · Kontinentidevahelised raketid. 1957 NL edukas katsetus. 4.10.1957 Sputniku start. Kriisid ja sõjad pärast Teist Eluolu ja kultuur maailmasõda Lk. 35-39 Lk. 24-29 Uute pingekollete tekkimine 1950. Olukord pärast II maailmasõda aastatel · Optimistlikud meeleolud. · Lähis-Ida. · Raskused majanduse taastamisel. 1948 Iisraeli iseseisvumine · Indo-Hiina.
Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda kiire majandusareng ja elatustaseme tõus. Makartism sen
selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine 1. Piiramine Esimesed 13 aastat pärast II maailmasõda olid jutud desarmeerimisest või ka ainult võidurelvastumise piiramisest tühipaljas propaganda 1958. aastal hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvastuse piiramise üle. Kulus viis aastat enne kui jõuti kokkuleppeni katsetused osaliselt (maa peal, vees ja õhus) keelustada. Kus võisid katsetused jätkuda
2. Külma sõja kriisid ja sõjad: Võidurelvastumine - riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide sutes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. USAs võeti 1945 kasutusele tuumapomm, 1949 Nõukogude esimene tuumapomm, mõni aasta hiljem mõlemas vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid, veidi hiljem ka USAs. vastaseis Euroopas-Berliini müür- 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür Lääne- Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände
religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine) Sisserännete põhjused ehk tõmbetegurid miks valitakse just antud paik · Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek · Atraktiivsemad elamistingimused · Sotsiaalsed põhjused töökoha leidmine, soovitud hariduse omandamise võimalused · Karjäär - Parem töökoht ja positsioon · Isiklikud tegurid Rännete geograafilised mustrid · Rahvusvahelised (worldwide, international) kontinentidevahelised · Kontinendisisesed ränded toimuvad sama kontinendi piires · Sisemised ränded (internal) - riigisisesed Rännete barjäärid · Riigipiirid · Liiga suur kaugus (vahemaa), emigreerumine "ei tasu ära" või on liiga riskantne. Newtoni gravitatsiooniseadus: Pi Pj M ij = x k d ij (Sotsiaalfüüsika) migratsiooni
Sõda alustasid kommunistid Sõdivad pooled: Lõuna toetas NSVL ja Hiina Põhja toetas USA Tulemused: 1953 sõlmiti vaherahu 2he Korea vahel, mis kestab tänapäevani Hukkus 3 mlj inimest Jagati 38 paralleeli mööda Lääne-vastane ja Läänes kommunismivastase hüsteeria õhutamine Hoogustus võidurelvastumine kontinentidevahelised raketid Lääneriigid otsustasid lubada SLV relvastumist 19554 NATO liikmed sõlmisid Pariisis kokkulepped SLV-s kaotati okupatsioonireziim SLV sai NATO liikmeks võis luua armeed Bundeswehr Vastuseks lõi NSVL VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon Suessi kriis (1956) Lähis-Idas Eellugu: 1947- ÜRO otsustas luua Palestiina aladele 2 riiki
happevihmatootja: linna ümbritseb kilomeetritelaiune surnud tsoon ja vähesed lapsed sünnivad ilma mõne terviseveata. Siberis asuv Norilski linn on tavaliselt välismaalastele suletud ja BBC ajakirjanikel kulus Vene valitsuselt sinnasõidu loa saamiseks kaks kuud, kirjutab BBC. Norilsk Nikkel on maailma suurim nikli ja pallaadiumitootja. Samal ajal on Norilsk paraku ka maailma suurim happevihma ,,tootja". Nõukogude ajal oli Norilsk suletud linn, kuna seal olid kontinentidevahelised ballistilised raketid ja nüüd püüab Venemaa seda linna maailma eest varjus hoida saastatuse tõttu. 1. Norilski Nikkel 1.1. Üldandmed ,,Norilski Nikkel on Venemaa mäetööstus- ja metallurgiaettevõte, maailma juhtiv nikli- ja pallaadiumitootja. Ettevõte toodab viiendiku maailma niklist ja enam kui kümnendiku koobaltist. Venemaa niklist toodab Nikel 96%, koobaltist 95%, vasest 55%. 25,3% ettevõtte aktsiatest kuulub Vladimir Potaninile, 25% + 2 Rusalile."
merevedudega seotud kulusid. Võrreldes muude veoviisidega on meretranspordis veohinnad kõige madalamad. Mida rohkem tõusevad maailmas mootorikütuste hinnad, seda suuremad konkurentsi- eelised saab merevedu muude transpordiliikide ees. Tankerid veavad kümnete tuhandete tonnide suuruseid vedellaste, kontinentidevahelised suu- red autoveolaevad võtavad pardale 6000–7000 sõiduautot, ookeanidel liikuvad keskmise suuru- sega konteinerlaevad toimetavad sadamast sadamasse ühe reisiga tuhandeid konteinereid. 5 Veetransport 73
annaabi.ee 
