Ida-läänesuunalises läbilõikes peegeldab maavärinate sügavus sukeldunud laama sügavust. Mis tüüpi magmast moodustub ookeaniline koor? Ookeanilises maakoores on põhilised elemendid räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub ka rauda. Ookeaniline koor on tekkinud magma tardumisel peamiselt värvilistest kivimitest ja simast. Mis tüüpi laamade liikumise korral esinevad ainult madala sügavusega maavärinad? Miks? Madala sügavusega maavärinad esinevad ainult kontinentaalsetes riftivööndites ja ookeanide keskahelikes. Millal põrkusid Gröönimaa ja Skandinaavia alad (animatsiooni põhjal)? Gröönimaa ja Skandinaavia alad põrgusid umbes 280 miljonit aastat tagasi. Millal hakkas tekkima Atlandi ookean? Atlandi ookean hakkas tekkima umbes 180- 170 miljonit aastat tagasi. Millised kontinendid on paiknenud lõunapoolusel? Aafrika, Lõuna-Ameerika, Antarktika MÄETEKKEPROTSESSID Mis on orogenees? Orogeneesiks nimetatakse mäeteket.
Selle on meile toonud viimane jääaeg. Kontinentaalse liustiku koosseisus kandus piki Eestimaad edasi põhja poolt haaratud ja läbisegi paisatud eriteraline materjal moreen(rähk), mida maavarana kasutada on lausa võimatu. Kuid mandrijää tegevusele kaasnesid suured sulaveehulgad, mis seda materjali läbi pesid ja vastavalt vee elavjõu suurusele puhtamaks sorteerisid. Nii kujunesid jääpragudes liivad ja kruusliivad, sügavamates veekogudes savidki. Et pinnakate formeerus kontinentaalsetes oludes , ei kujunenud siinsed kihid rõhtsuunas eriti väljapeetuiks enamasti moodustavad nad läätsjaid lasundeid kruusa, liiva, savi, järvesetete ja turba maardlaid. Nafta leiukohtade töenäosuse uurimisel Eestis peab neid geoloogilisest ehitusest tulenevaid iseärasusi alati silmas pidama Nafta kui looduslik bituumen ning selle esinemine Eesti aladel Lahustuvat orgaanilist ainet nimetatakse bitumoidiks. Kui bitumoid on füüsikalisest
on soojendatud. Seal toimub temperatuurinversioon, mistõttu on rõskeid päevi vesikonna keskel (nt. Michigani ja Lõuna-Ontario), ja samuti see tekitab sudu industriaalaladel. Suvise päikesekiirguse mõjul vee soe ülemkiht on heledam, kui alumine külm kiht. Kogunenud suvel kuumuse vabastamine muudab sügisel ja talvel kliima järvede regioonis mõõdukamaks. Lõuna-Ontarios, Michiganis ja Lääne New Yorgis on talved leebem kui teistes sarnastes kontinentaalsetes regioonides, mis asuvad madalamatel laiuskraadidel. Sügisel soojade ja külmade õhumasside kiire liikumine ja juhuslikud kokkupõrged tekitavad tugevaid tuuli Suure Järvistu regioonis. Õhutemperatuur järk-järgult kahaneb, ja väiksem hulk päikesekiirgust koos pilvisusega on põhjuseks tormidele ja sademetele. Talvel Suure Järvistu regioonis on kaks mõjuvõimsaid õhumasse. Esimene - Arktiline õhk
· Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk (300-600 mm/a) on suhteliselt suur, auramine mõõdukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Sademetevaestes kontinentaalsetes piirkondades hoolitseb igikelts vajaliku niiskuse eest suvel. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub 13-14º-st põhjapiiril kuni 18-Ig-ni lõunapiiril. Külmavaba periood kestab põhjapiiril 75-90 päeva, lõunapiiril 100-120 päeva. Talvetemperatuurid on kohati madalamadki kui tundras, sest tingimused on mandrilisemad; nii paikneb põhjapoolkera külmim piirkond Verhojanski ümbruses taigavööndis. Madalad talvetemperatuurid ja õhuke lumikate kontinentaalseis piirkonnis
· Kohastumused metsatulekahjudeks musta kuuse käbid avanevad kuumuses, seemnete dormantsus · Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine · Ekstratselluraalne külmumine vesi surutakse rakkudest välja · Mükoriisa · Boreaalivööndis võib kohati kuni 50 % olla soode all Humiidsed parasvöötme metsad nemoraalsed heitlehised metsad · Mandrite läänerannikuil 40. Ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50. Laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood : 6-12 kuud · Sademed : 500- 1000 mm/a , vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld : tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine mõne aastaga · Regioonid : Euroopa; Kirde-hiina, Korea, Põhja-Jaapan; Kagu-Kanada, kirde USA; Lääne-kanada, Loode- USA; Lõuna Tshiili; Kagu-Austraalia, Tasmaania, Uus-Meremaa lõunasaar Subtroopika 1. Vahemere tüüpi · 30. Ja 40
See asjaolu jäi enne laamtektoonika hüpoteesi mõistatuslikuks saladuseks.... Laamtektooniline kontseptsioon pani paika nii maavärinate esinemiste kohtade korrapärasuse ning seletas lisaks ära miks teatavates kohtades esinevad madala ja teistes kohtades süvafookuselised maavärinad: Maavärinad on koondunud Maa litosfäärilaamade kokkupuute e. piirialadele. Sellest johtuvalt esinevad maavärinate kolded: 1) lahknevate laamade piiridel ookeani keskahelikes ja kontinentaalsetes riftivööndites (Ida Aafrika). Ookeani keskahelikes toimub uue ookeanilise maakoore moodustumine tõmbepinge tingimustes. Piki normaalmurranguid langevaid maakooreplokkide tekivad riftiorundid mis vallandab maavärinaid Lisaks jaotub avanev ookeanipõhi piki ookeani keskahelikku üksikuteks eraldiseisvateks segmentiteks, mis liiguvad teineteisest sõltumatult piki segmentide vahele jäävaid nn
(nt.seep) Mitsellid takistavad mustuse tagasisadenemist, tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese. 38. Merevesi, selle koostis. Vee eripära. Merevesi on soolane st on lahustunud komponentidest küllastatum kui (reeglina) mandrilistes jõgedes ja järvedes liikuvad veed. Seetõttu toimuvad merevees paljud sedimentatsiooni ja autigeneesi ning ka varajast diageneesi füüsikalis-keemilised protsessid, mis kontinentaalsetes tingimustes ei ole võimalikud või on väga aeglased. Peale soolsuse muutub tänu maailmamere suurtele lateraalsele ja vertikaalsele ulatusele ka merevee temperatuur, gaasireziim (sh redokspotentsiaal), rõhk ja valgusreziim. Soolsus. Ookeanivee keskimine soolsus on 35, normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri 4-12) või soolasemad (Punane meri 42-43).
Viimased kaks omasid olulist rolli riffide moodustamisel Kesk-Paleosoikumis. Ordoviitsiumi merede mobiilne epifauna sisaldas peale trilobiitide veel uusi tigusid, karpe, ostrakoode ja okasnahkseid.. Enne kalade evolutsioneerumist domineerisid kiskjatena meritähed ja nautiloidid. [3] 6 Kesk- Paleosoikum Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Silurist ja Devonist. Siluri ja Devoni ajastu madalates kontinentaalsetes meredes elas rohkesti erinevaid organisme. Troopilises piirkonnas moodustusid rifid, mis olid suuremad, kui need, mis olid tekkinud Vara-Paleosoikumis. Massilisele väljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lõpus järgnes paljude oluliselt vähenenud organismide taasteke. Trilobiidid olid ainsaks grupiks, kes ei suutnud oma eelnevat arvukust taastada. Hästi taastusid aga käsijalgsed, karbid ja teod. Karbid hõivasid ka uue ökoloogilise nisi - magevee.
Klassifikatsioon: soolsuse järgi suuruse järgi püsivuse järgi püsivad mittepüsivad Veevahetuse järgi umbjärved, lähtejärved, läbivoolujärved, suubumisjärved. Järvenõgude tüübid: 1) Tektoonilised Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades (näit. mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete
· Paljudel liikidel on juured pindmised, sest sügaval paikneb igikelts. · Lehtedeks on okkad, mis vähendavad transpiratsiooni. · Igihaljad okaspuud on fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad (humiidsed parasvöötme metsad) Asend, kliima, muld, aineringe. · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. laiuskraadi vahel; idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel; mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood kestab 6-12 kuud. · Suvehaljaste lehtede varisemine kõrvaldab puude ainevahetusjäägid ja kahandab talvel transpiratsiooniks kuluva vee hulka. Kõik see võimaldab leht- puudel toota orgaanilist ainet kiiremini. · Sademeid langeb 500-1000 mm/a. vihmametsades üle 2000 mm/a. · Muld on tüse, viljakas, mullafauna on aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga.
·Mägijõgi enamasti kitsas ja sügavas suure langu ja ebatasase põhjaga orus, on kärestikuline ja kiirevooluline. Intensiivne põhjaerosioon.·Tasandikujõgi enamasti laias väikese languga orus, on aeglasevooluline ja võib meandreeruda. Valdav on küljeerosioon. Järvenõgude tüübid 1) Tektoonilised Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades (näit. mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod. 4) Akumulatiivsed maakerke
annaabi.ee 
