Sellise valiku kasuks saab tuua ka muid põhjendusi. Analüütiline teadusfilosoofia on tugevalt seotud matemaatika, füüsika, keemia ja muude loodus- ja reaalteadustega. Kontinentaalne teadusfilosoofia on tugevalt seotud ajaloo, kirjandusteaduse, kunstiteadustega jms. humanitaar- ehk vaimuteadustega. Tehnikakõrgkoolile sobib ilmselt paremini selline lähenemine, mis on seotud füüsika ja matemaatikaga ja mitte lähenemine, mis on seotud ajaloo ja kaunite kunstidega. Teine põhjendus: kontinentaalsetel filosoofidel on küll olemas mahukas tehnika käsitlus, kuid: kuna neil puudub vastav haridus ja kokkupuude, siis on nende käsitlus väljas poolt, võhiklik ja pealiskaudne. Tõsiselt võetavat tehnika käsitlust saab esitada ikkagi see filosoof, kellel on vastav kokkupuude olemas. Kolmas põhjendus: kontinentaalsed filosoofid on äärmiselt negatiivselt meelestatud loodusteaduste ja tehnika suhtes. Tehnikat peetakse suureks ohuks inimeseks olemisele. Selline sõnum ei sobi tehnikakõrgkooli
alumised neist, mis. on lume kaitse all, on eriti lopsakad. Puuliigid, mis moodustavad metsade põhjapiiri, on Euraasias. järgmised: Norras harilik mänd ja tundrakask (Betula tortuosa), Koola poolsaarel jääb neist valitsema viimane. Valgest merest Uraalini ulatub põhjapiirini siberi kuusk (Picea obovata). Petsora jõgikonnas lisandub siberi lehis (Larix sibirica), mis ida pool Uraali muutub ainuvalitsevaks ning Jenissei joonel asendub dauuria lehisega (Larix gmelini). Lehised on kontinentaalsetel aladel igikeltsal kõige vastupidavamad. Alles Kaug-Idas lisandub metsapiiril jällegi kaski (Betula cajanderi). Iseloomulik koosluse vorm on hõrendik, kus puude võrad ei puutu kokku. Kohati esineb metsapiiril vaid üksikuid puid; selline puistundra meenutab harvikut, raiestikku, kus üksikud puud on alles jäetud uuenduse soodustamiseks. (Looduslikke kooslusi ei ole soovitatav nimetada harvikuteks.)
annaabi.ee 
