Austria territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad. Kõrgeim mägi on Großglockner (3.797 m), tähtsaim jõgi on Doonau, mis läbib maad 350 km ulatuses. Austria asub mõõduka kliima tsoonis, mis on üleminekupiirkond Atlandi ookeanilt tulevast mõõdukast kliimast maa lääne- ja loodeosas kontinentaalsete mõjudega kliimale maa idaosas. Sademate hulk väheneb tunduvalt läänest itta. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Austria on üks kõige metsaderikkamaid maid Euroopas. Vastavalt rahvaloenduse andmetele oli Austrias 1997. aastal lõpus 8,07 miljonit elanikku, kelledest umbes 98 % on saksakeelsed. Liitriigi lõuna- ja idaosas elavad kuue Austrias tunnustatud rahvusgrupi liikmed: idaosas horvaadid, ungarlased, tsehhid, slovakid, samuti
Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegetatsioonivormid. Austria territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enimarenenud piirkonnad. Austria asub mõõduka kliima tsoonis, mis on üleminekupiirkond Atlandi ookeanilt tulevast mõõdukast kliimast maa lääne- ja loodeosas kontinentaalsete mõjudega kliimale maa idaosas. Sademete hulk väheneb tunduvalt läänest itta. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Vastavalt rahvaloenduse andmetele oli Austrias 1997. aastal lõpus 8,07 miljonit elanikku, kelledest umbes 98 % on saksakeelsed. Liitriigi lõuna- ja idaosas elavad kuue Austrias tunnustatud rahvusgrupi liikmed: idaosas horvaadid, ungarlased, tsehhid, slovakid, samuti romad ja sindid (mustlased). Lõuna-Kärntenis ja Lõuna
Tulekahjud Looduskaitse riigis (kuidas on LK korraldatud, mitu looduskaitseala, rahvusparki jne.) Argentiinas on valju rahvusparke ASUKOHT-Argentiina loodeosa. VÄÄRTUS-Maa ajaloo põhietapid. LÜHIISELOOMUSTUS-Ala on Ischigualasto-Villa Unioni triiase häiluks nimetatav settebassein, mis tekkis kogu triiase jooksul (245-208 milj.a.tagasi) jõgedess, järvedesse ja soodess talletunud mandri settekihtidest. Leidub palju fossiile.Võib pidada kõige täielikumaks triiasest pärit kontinentaalsete fossiilide kogumiks. on leitud 56 selgroogsete perekonna fossiile. Talampaya rahvuspargi mõjukad punased kaljud koosnevad punast värvi liivakivist. Chaco National Park Iguazú National Park Mburucuyá National Park Río Pilcomayo National Park Baritú National Park Calilegua National Park Campo de los Alisos National Park Copo National Park El Rey National Park Los Cardones National Park
Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale kerkib veealuste vulkaanide vöönd. Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna, siis moodustavad neist vulkaaniliste saarte ahelikud. Vana maakoor hävib, maavärinad, vulkaanid, moondekivimite teke. e.) kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnad Kaks litosfääri laama liiguvad üksteisest eemale ning kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. Kontinentaalsete riftide all toimub magma teke tänu vahevöö materjali osalisele ülessulamisele.Seetõttu on kontinentaalsed riftid seotud vulkanismiga. Kuuma täpi vulkanism ei ole seotud laamade piiridel toimuvate protsessidega. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. Kuuma täpi vulkanismi tagajärjel on tekkinud Hawaii saared. Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö
4 Reljeefi moodustab järsunõlvaliste platoode (chapados) vaheldumine madalate nõgudega, mis ühtekokku ulatuvad 500 kuni 700 meetri kõrgusele merepinnast. Mato Grosso platood erodeerivad Amazoonase ja Paraguay jõgede lisajõed - platoo moodustab veelahkme nende jõgikondade vahel. Kliima Mereliste ekvatoriaalsete (mE), mereliste troopiliste (mT) ja kuivade kontinentaalsete troopiliste (cT) õhumasside, mis lähtuvad lähistroopiliselt kõrgrõhualalt, vaheldumine tekitavad Mato Grosso piirkonnas väga märja aastaaja ja väga kuiva. Suvel, kui päike käib kõrgelt sajab (oktoobrist märtsini) ja aprillist septembrini kuivatab sealne talv. Näidetena on mul toodud kahe platool asetseva linna kliimadiagrammid Caseres ja Cuiaba (worldclimate.com). Caceres 16S 57W
Ookeanilised basaltplatood (LIP): mandrite basaltplatoode (trepikatete) analoogid - kuumatäpi magmatismi produktid 101. Maakoore pingevälja kolm tüüpi, nende laamtektoonilised väljendused. Litosfääri laamade piirid kui erinevat tüüpi pingeväljad: venitus-, surve- ja nihkepinged. Sõltuvalt litosfääri laamade piiri tüübist on ülekaalus erinevad tüüpi pinged. 1) laamade põrkepiiridel, ookeani süvikute ja kollideeruvate kontinentaalsete laamade piirkonnas on valdavad survepinged (Himaalaja, Alpid) 2) laamade lahknemispiiridel, ookeani keskahelike ja kontinentaalsete riftiorundite piirkonnas (Ida- Aafrika) valdavad venituspinged, 3) laamade nihkepiiridel transformsete murrangute piirkonnas valdavad nihkepinged (San Andreas). Pingedeformatsioonid kurrud: kurd, venitus (õhenemine), külgpaine, Rebenddeformatsioonid murrangud: kerkemurrang, langatusmurrang, nihkemurrang.
eraldiseisvateks segmentiteks, mis liiguvad teineteisest sõltumatult piki segmentide vahele jäävaid nn. transformseid murrangud (nn. nihkemurrangud libisevate plokkide piiridel). Ookeani keskahelike piirkonnas toimuvad maavärinad on eranditult väga madalafookuselised. Madalafookuselised maavärinad esinevad ka piki tekkivaid normaalmurranguid kontinentaalsete riftiorundites (IdaAafrika); 2) Maavärinad põrkuvate e. kollideeruvade laamade piiridel. Maavärinad tekivad nii ookeanilise laama sukeldumisel teise ookeani laama alla kui ka ookeanilise laama sukeldumisel kontinentaalse laama alla. Siin esineb nii madalafookuselisi kui ka süvafookuselisi maavärinaid.
Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega. Mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas. o Aafrika ja Somaalia laamade vahelist piiri kutsutakse Ida-Aafrika riftioruks. Antud olukorras liiguvad kaks litosfääri laama üksteisest eemale ning kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. Kontinentaalsete riftide all toimub magma teke tänu vahevöö materjali osalisele ülessulamisele. Seetõttu on kontinentaalsed riftid seotud ka vulkanismiga. Kui Aafrika ja Somaalia laam ka tulevikus üksteisest eemalduvad, tekib nende kahe laama vahele uus ookean. Laamade põrkumine ehk konvergeerumine o Kahe ookeanilise laama põrkumine. (Näiteks Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam). Üks põrkuvatest laama sukeldub teise alla
annaabi.ee 
