järve kunagisest pindalast Araali meri on väga saastatud järves on pestitsiide ja muid kemikaale Araali meri on väga soolane praegu ületab soolsus 2,4 korda maailmamere keskmise Põhjused Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane ärajuhtimine põldude niisutamiseks Suurem auramine kui sademete hulk Relvakatsetused Väetiste sattumine vette Tööstuslik tootmine Tagajärjed Kliima on muutunud kontinentaalsemaks (suved soojemad, talved külmemad) Puuvill ei valmi ümberkaudsetel aladel (tuulega järve lähedalt ära lennanud viljatu muld muudab mulla ka mujal viljatuks) Tolmutormid Järve toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on hävinud Tagajärjed(2) Kohalikel elanikel on suurenud terviseprobleemide hulk (tekib suurem vajadus meditsiini järgi) Magevee puudus (põhjavesi on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega)
Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid. Eesti kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega. Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. 2. kliima muutus kontinentaalsemaks. Metsad hüredamad, tõusid kuuse ja tamme osatähtsus, jalaka roll vähenes. Soolane litoriinameri muutus vähemsoolasemaks limneomereks. Primaarproduktsioon endiselt suur. Siia levisid randalhüljes, lendorav, kaljukass, ulukhobune. Lindudest siberi faunistilise kompleksi liikide sissetung. Neoliitikumis tulid lõuna poolt venekirveskultuuri hõimud. Koduloomad: lehmad, lambad, kitsed, sead, hobused. Metsloomade kodustamine inimeste huvides. 4. oma väljaheidete söömine. Esineb jänestel.
palju vett niisutamiseks) Tööstuslik tootmine Väetiste sattumine vette Relvakatsetused Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane ärajuhtimine põldude niisutamiseks 3.Milliseks on muutunud Araali mere iimbruse kliima? Järve suuruse kahanemise tõttu muutus ka kliima, õhus ei olnud enam nii palju niiskust ning vihma sadas vähem. Järve intensiivse kuivamise tõttu on muutunud ka seda ümbritsevate alade kliima rohkem kontinentaalsemaks. 4.Milliseks on muutunud vee soolsus Suures ja vriikeses Araaliiiirves? Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. kuna meres on kõrge soolsus, ei ole seega elu. Pärast järve kahanemise algust on vee soolsus järjepidevalt tõusnud. Järve jagunemise järel Suur- ja Väike-Araaliks oli 1989. aastal soolsus 28–30‰.Järjest kahaneva Suur-Araali lääneosas ulatub soolsus tänapäeval
· Loodusliku tegurina sademetehulga loomulik vähenemine Pindala väheneb ja soolsus suureneb · Alates 1960-ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala kahanenud kolmandiku kunagisest. · Järve soolsus tõusnud. Araali meri täna ... · Järve soolsus tõusnud 10 promillilt 45 promillini · Veetase langenud 17 meetrit · Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning mere alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi · Järv 5 kuud aastas jääs · Elanikud kannatavad mageveepuuduse all, põhjavett ei saa juua, kuna see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Maailma meri TEMPERATUUR Sõltub: · Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast · Sademete hulga ja auramise vahekord · Hoovustega veotud vee ümberpaigutamine
annaabi.ee 
