Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
tulevik, väärtused ja mis kõige tähtsam - teadmine meie endi siseolekust ning teiste inimeste teadvusest ja tunnetest. Inimene ei ole sisevaatluses ojektiivne. . Teadmise allikad Tavapärasel on välja pakutud 2 teadmiste allikat - meeled ja mõistus. Siit ka 2 suunda tunnetusteoorias - empirism (kr. empereia - kogemus) ja ratsionalism (ratio - mõistus). Kolmanda allikana on osa filosoofe (tuntuim H.Bergson) välja pakkunud intuitsiooni. 2. Tunnetuslik kontiinum naiivselt realismilt teaduslikule realismile (naiivne realism, J.Locke'i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting, taju kujutlus) Tunnetuslik kontiinum: on pidev üleminek ühelt tunnetusteoreetiliselt seisukohalt polaarselt vastandlikule seisukohale Naiivne realism: Välismaailm on just niisugune, nagu meeleorganid seda peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne.
1994.aasta FILMID Lõvikuningas" on 1994. aastal valminud Walt Disney animastuudio joonisfilm, mille tegevustik leiab aset Aafrika inimeselaadses loomade kuningriigis. Tuues üle maailma sisse enam kui 783 miljonit dollarit, oli "Lõvikunigas" 2003. aastani, mil valmis "Kalapoeg Nemo", kõigi aegade suurima piletituluga joonisfilm. Tavapäraste joonistatud animafilmide seas on "Lõvikuningas" siiani suurima piletituluga joonisfilm. The Mask on 1994. aastast pärinev märulikomöödia, mis põhineb samanimelisel koomiksil, mida andis välja Dark Horse Comics. Filmi rezissör oli Chuck Russell ning produtsentideks Dark Horse Entertainment ja New Line Cinema. Peaosades on Jim Carrey Stanley Ipkissina (The Mask) ning Cameron Diaz, kes tegi oma debüüdi Tina Carlyle'ina. "Tagasiteed ei ole" (originaalpealkiri "Point of No Return") on Austraalia thriller aastast 1994. Filmi lavastas Vincent Monton. "Tähevärav" on 1994. aastal lavastaja Ro...
õendustegevus/protsess (Fawcett, 1983; Flaskerud & Halloran 1980) Õendusterminid · indiviidid, kes osutavad hooldusteenust · terviseprobleemidega indiviidid, kes vajavad hooldusteenust · keskkond, milles hooldust pakutakse · lõppseisund tervistumine (Walker, 1971. lk.429) Neli kontseptuaalset õendusvaldkonda · isik, kes vajab õendusabi · keskkond, milles isik viibib · tervise haiguse kontiinum milles isik osaleb õega interaktsioonil · õendustegevus Õendusvaldkond/metaparadigma · Õendus · Õendustegevus · Õde · Klient / Inimene · Patsient · Keskkond · Situatsioon · Kliendi ja/või õde klient suhe · Tervis Õendusharu fenomeni · identifitseerida nelja keskse mõiste ja kolme esilekerkiva teema abil · need esindavad metaparadigmat
Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi. Servaefekt selgeid piire koosluste vahel looduses enamasti ei ole või on neid võimatu eristada. Ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist, nn servaefekt. Koosluste üleminekute iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid kontiinum ehk pidevus ja diskreetsus ehk katkendlikkus. Taastumised e demutatsioonid toimuvad juhul kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. Suktessioon e koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu
2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi.
1) Klassikalised (kombinatooren, geomeetriline, statistiline) 2) mitteklassikalised (subjektiivne/intersubjektiivne, kuuluvusfunktsiooni väärtus...) Juhuslikuks suuruseks nimetatakse suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mitteennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Juhusliku suuruse põhiliigid: 1) diskreetne juhuslik suurus, mille võimalike väärtuste arv on lõplik või loenduv 2) pidev juhuslik suurus, võimalik väärtuste hulk on kontiinum Juhusliku suuruse omadused määrab lõplikult ära jaotusseadus, mida saab esitada: 1) jaotustihedusena, mis def jaotusfunktsiooni tuletisena 2) jaotusfunktsioonina, mis def tõenäosusena Diskreetne juhuslik suurus Tingimused: mittenagtiivsus ja normeeritus Üldtingimused jaotusfunktsioonile: monotoonsus ja normeeritus Pidev juhuslik suurus Pidev juhuslik suurus võimalike väärtuste hulk on pidev (kontiinum), nt enamik mõõtmistulemusi inseneripraktikas
Juhuslik sü- midagi, mis mingi katse (mingi tingimuste kompleksi realiseerumine) tulemusel võib toimuda Lähtepunkt: elementaarsündmuste ruum, koosneb elementaarsündmustest (1-teist välistavad s, millest iga katse korral 1 kindl. Toimub) Juh. S p-mõisted: 1)vastastikku välistuvad (mis ei sisalda samu elementaars) 2)vastastikku mittevälistuvad (sisaldavad samu elementaars) 3) sündmuste sisalduvus (kui toimub A, toimub ka B kõik sündmuses A sisalduvad elementaars sisalduvad ka B-s) 4)vastandsündmus (sisaldab kõik elementaars, mis ei sisaldu sündmuses A) Tehted juh.s. : 1) Summa (ühend): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad väh 1 liidetavatest sündmustest, tähis U 2) korrutis (ühisosa): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad korraga kõigis korrutatavatessündmustes Tõenäosus: iseloomustab esinemissagedust katsetes, on sündmuse mõõduks, arv nullist üheni Omadused: 1) Normeeriusaksioom (0-1) 2)Liitmisaksioom (summa P=sündmuste P summa) 3)tinglik t...
iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik kontiinumi kontseptsioon. Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi.
Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). · Kontiinum- -(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused; 3)ajaline kontiinum nii topograafiline kui taksonoomiline kontoiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. · Diskreetsus- taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi
(ekstratsellulaarselt). Kontiinum- -(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum – kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused; 3)ajaline kontiinum –nii topograafiline kui taksonoomiline kontoiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Diskreetsus- – taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist – kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). Mitmekesisus- on mingi ökosüsteemi,
Lõõgastumise tehnika, eesmärgile keskendumine ja psühholoogiline valmisolek aitab sportlasel saavutada 4 C-d. (2) 2.2. Keskendumine See on psühholoogilise tugevuse kvaliteet, et keskenduda sellele, mida parasjagu teed. Kui atleet ei ole keskendumisvõimeline, siis tema sportlikke võimeid ei saa efektiivselt ja tõhusalt kasutada eesmärgi täitmiseks. Uurimused on näidanud järgnevaid tüüpe, mis on tähelepanu keskpunktis. (2) · Lai kitsas kontiinum Atleet keskendub suurele või väiksele stiimuli numbrile · Sisemine välimine kontiinum atleet keskendub sisemistele stiimulitele nagu tunded ja välimistele nagu keskkond või palli liikumine. (2) Keskendumine sõltub spordialast · Püsiv keskendumine pika maa jooks, jalgrattasõit, tennis, squash · Lühike keskendumine kriket, golf, laskmine, väljakuspordialad · Intensiivne keskendumine sprint, bobisõit, suusatamine (2)
M. esinemine on seotud erinevusest nende vertikaalstruktuuris. Mikrogrupeering- horisontaalstruktuuri osad ühe rinde piirdes. N. ühes ja samas tammemetsas on taimkate erinev. 54. Kontiinum-(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit. 1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused; 3)ajaline kontiinum nii topograafiline kui taksonoomiline kontoiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Ökoloogiline ordinatsioon- e konitiinum. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on
osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. 107. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. 108. Mutualism vt sümbioos 109. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 110. Mükokriisa kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. 111. Kontiinum pidevus. Topograafiline kontiinum väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k - kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k nii topograafiline kui ka taksonoomiline k muutuvad ajaliselt. 112. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. 113. Mitmekesisus erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud
emotsionaalsus. Sisukas teade sisaldab ainult olulist infot, on asjatundlik, konkreetne, selge sisuga ja tõene. Viidata tuleks ka infoallikatele ja nende usaldusväärsusele. Kasutada tuleks lihtsaid, paraja pikkusega lauseid ja vältida keerukate võõrsõnade kasutamist. Mõtteid tuleks loogiliselt seostada ja oluline ebaolulisest eristada. Mõjusam on isikupärane ja ilmekas väljenduslaad. 45. Emotsionaalne küpsus ja edu tagavad käitumisvormid Küpsuse-ebaküpsuse kontiinum (Chris Argyris) Ebaküpsuse tunnused _ Passiivsus _ Sõltuvus _ Kitsas käitumise repertuaar _ Pinnapealsed huvid _ Lühiajalised eesmärgid _ Alluva positsioon _ Vähene enesekindlus Küpsuse tunnused _ Aktiivsus _ Sõltumatus _ Rikas käitumise repertuaar _ Sügavad huvid _ Pikaajalised eesmärgid _ Ülemuslik positsioon _ Enesekindlus ja kontroll Goleman (1998) väidab, et emotsionaalne intelligentsus on seotud kompetentsidega, mis eristavad edukaid liidreid vähem edukatest.
vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne
vajadus (drive) = need & wish ·instinkt = kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega vajaduse tugevus - deprivatsioon kateksis cathexis antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne
· Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. · Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. · Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. · Kontiinum e pidevus · Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus · Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus · Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus · Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel · Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus · Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Norte-s, ei ole veel ametlikult põlisrahvast elanikke. Paljud indiaanlaste kogukonnad elavad äärmuslikus vaesuses ning neil on valitsuses vähe esindajaid.[16] [Lisa 6] Afro-Brasiillased Ulatuslik segunemine eurooplaste, aafriklaste ja nende järglaste vahel, on andnud tulemuseks suure hulga erinevusi naha värvis, näojoontes ja juuste tüüpides. Brasiilias ei ole kindlat ,,värvi piiri" valgete ja mustanahaliste vahel. On kujunenud värvi gradient nn rassiline kontiinum, kus ühes otsas on valged, blondide juuste ja siniste silmadega ja teises otsas väga tumeda naha ja mustanahalistele omaste juuste ning näojoontega indiviidid. Nende kahe äärmuse vahele jääb sadu rassilise identfitseerimise kategooriaid. Näiteks: mulato claro heledanahalised afro- brasiillased, mulato escuro tumedanahalised afro-brasiillased, cafuzo afro-indiaanlane. Ametlike rahvaloenduste arvud põhinevad inimeste enda hinnangul ja ei anna täpset ülevaadet
kokku. Sedanähtust nimetatakse kooshäälduseks ehk koartikulatsiooniks. Iga hääliku puhul on olemas n-ö ideaalasend, mille poole kõneelundid püüdlevad ning mille keel ja huuled võtavad, kui häälikut hääldatakse aeglaselt ja hoolikalt. Normaalne kõne on aga kiire ja sisaldab palju sarnastumist häälikute (oletatavatel) piiridel, nii et ideaalasendid jäävad enamasti täielikult saavutamata. Kõne on kontiinum, tihti pole sõnas häälikute vahel selgeid piire nagu suulises keeles pole pause sõnade vahel. Koartikulatsiooni tõttu tekib sarnastumine ehk assimilatsioon, mis tähendab, et häälikud muutuvad osaliselt või täielikult üksteisega sarnaseks. Sõna hoolikalt hääldatud varianti nimetatakse täisvormiks ehk täishäälduseks eelkõige üldkeele normide kohast hääldamist. Üldine foneetiline redutseerimistendents on rõhutute vokaalide tsentraliseerumine
Tõenäosus iseloomustab sündmuse esinemissagedust katsetes. Tõenäousese määramisviisid: klassikalised(kombinatoorne, geomeetriline, statistiline), mtteklassikalised(subjektiivne,intersubjektiivne) Juhuslikuks suuruseks nim suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mittennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Diskreetne juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on lõplik Pidev juhuslik suurus: võimelike väärtuste hulk on kontiinum Jaotusfunktsioon on tõenäosus, et juhusliku suuruse väärtus ei ületa funktsiooni argumenti. Jaotusfunktsioon peab rahuldama järgmisi tingimusi: monotoonsus (kui b>a, siis F(b)>F(a), normeeritus (x-lõpmatus korrral lim F(x)=0, xlõpmatus lim F(x)=1) Jaotustihedus on jaotusfunktsiooni tuletis. Arvkarakteristikud kujutavad endast mingeid jaotusseaduse järgi leitavad funktsionaale, millega opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Konkurents - on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konsument - ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest[1]. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kontiinum - on pidev ning katkematu kulgemine. See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetika seadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LD50 - Keskmine surmav annus Levila - on mingi liigi isendite esinemisala.
KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilise...
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
Mükoriisa e seenjuur. Kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. Kontiinum pidevus. Eristatakse topograafilist (taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala), taksonoomilist (kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused) ja ajalist (nii topograafiline kui ka taksonoomiline kontiinum muutuvad ajaliselt). Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi dialektiline ühtsus ja vastandlikkus. Mitmekesisus erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus kogu elukeskkonna rikkus. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab, kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel.
ühiskondlikes tingimustes hakati tähelepanu pöörama indiviidide ja elamistingimused ja subjektiivsed hinnangud. Heaolu ja avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust). väiksemate gruppide olukorrale, arvestades majanduslike tegurite elukvaliteedi mõõtmiseks tuleb kasutada kõrvuti nii Kultuuri mõju subjektiivsele heaolule• Kontiinum individualismilt kõrval ka jaotuse küsimust, ebavõrdsust, regioonide objektiivseid kui ka subjektiivseid näitajaid, millel mõlemal on kollektivismile• Individualistlik ühiskond/kultuur pakub inimesele rohkem elutingimusi.Materiaalsete väärtuste kõrval muutusid olulisteks omad head ja vead. Objektiivsete sotsiaalsete vabadust; keskmiselt kõrge subj
millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Kontiinum e pidevus Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus
esineda. Sellel on järgmised põhjused: 1) organismid on vastupidavad mingis kindlas keskkonnafaktori diapasoonis (ökoamplituudis); 2) erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud; 3) isendid iga liigi piires erinevad üksteisest ökoloogilise nõudluse poolest; 4) keskkonnatingimused ise muutuvad pidevalt mööda gradienti. Seetõttu on selgeid piire koosluste vahel võimatu eristada. Koosluste ülemineku iseloomustamiseks kasutatakse mõistet kontiinum. Kontiinum (lad. continum pidev, katkematu) pidevus. Taimkattel eristatakse topograafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiinumit. 1) Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala (ökoton). 2) Taksonoomiline kontiinum kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osal kooslustest on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused;
olenevalt erineb kõrgusvööndite taimkate mäestikuti. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Kontiinum pidevus. Topograafiline k. väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k. kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k. nii topograafiline kui ka taksonoomiline k. muutuvad ajaliselt. Vastandiks on diskreetsus-taimkatte katkendlikkus. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja
Eneseteadvus see on teadlikkus enese olemaolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Väljendub minapildis. Minapilt - enesevaatlus ja -analüüs, -kujutlus,-hinnangud, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus kogemused, elamused Juurdepääsuteadvus sihipäraselt juurde pääseda oma teadmistele ja kogemustele Teadvuse kontiinum teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teema 4 Neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteem: Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste osavõttu. Vegetatiivne parasümpaatiline (ns osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime
• Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond • Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud väärtushinnangud, haridus, käitumine, otsused, sh sotsiaalpoliitika • Tegelemine eri kunstiliikidega või nendest osasaamine avaldab otsest mõju tervisele (maandavad stressi, arendavad loovust). Kultuuri mõju subjektiivsele heaolule: • Kontiinum individualismilt kollektivismile • Individualistlik ühiskond/kultuur pakub inimesele rohkem vabadust; keskmiselt kõrge subj. heaolu, kõrge rahulolu abieluga, kuid palju lahutusi, suitsiide ja kuritegevust; edukus toob au ja lugupidamist, kuid kaotusvalu on kibedam. • Kollektivistlik kultuur vähendab inimese vabadust, kuid pakub kaitset üksilduse ja välistab hälbiva käitumise. • Loovus, kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt inimeste tervist ja heaolu
ole samane mõistega ,,inimese psüühika" Minapilt Enesevaatlus, -analüüs, - kujutlus, -hinnang, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus teadvus taandatakse subjektiivsele elamusele (vahetule kogemusele) nt. emotsioon ,tajuelamus TP keskmes olev idee või kujund. Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. Teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teadvuse kontiinum - Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Teema 4 39 Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on
,,inimese psüühika" Minapilt Enesevaatlus, -analüüs, - kujutlus, -hinnang, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus teadvus taandatakse subjektiivsele elamusele (vahetule kogemusele) nt. emotsioon ,tajuelamus TP keskmes olev idee või kujund. Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. Teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teadvuse kontiinum - Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Teema 4 Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1
3 2 Vähen- Võimukas datud juhtimine 1 juhtimine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Toodangule orienteeritus Tannenbaumi-Schmidti eestvedamise kontiinum: Juhikeskne eestvedamine Alluvakeskne eestvedamine Liider autoritaarne Alluvate vabaduse ala 12. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Evans-House eesmärgi-raja teooria Eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt situatsioonist tuleb kasutada erinevaid juhtimisstiile. Eesmärgi-raja teooria (M. Evans & R. House & T.Mitchell)
kasvutsoonid liigiti Limiteerivad faktorid Taimekoosluste dünaamika Taimekoosluse käsitlused Frederic E. Clements ◦ Taimekooslus on superorganism ◦ Kooslus kui diskreetne üksus ◦ Determineeritud suund ja ennustatav lõppkooslus – kliimaks ◦ Monokliimaksi hüpotees ◦ Määravaks konkurents ja soodustamine Henry A. Gleason ◦ Taimekooslus on iseseisvalt käituvate indiviidide kogum ◦ Kooslus on kokkusattumus ◦ Kontiinum, determineerimata suund ja lõppkooslus ◦ Määravaks: liikide migratsioon ja liikide selektsioon vastavalt individuaalsetele keskkonna nõudluste ja faktorite taluvustele Taimekoosluse parameetrid Ajaline muster – dünaamika Stabiilsus ◦ Resistentsus ◦ Elastsus – kiirus, millega süsteem pöördub tagasi alg/tasakaaluolekusse ◦ Inertsus ehk püsivus - süsteemi vastupanuvõime muutustele ◦
vajavates olukordades). Muud juhtimisstiilide jaotused tulenevad pigem erinevates konkreetsetest juhtimismudelitest (näiteks Hersey-Blancardi juhtimismudel). Muud jaotused: · traditsioonilised juhtimisstiilid: patriarhaalne, autokraatlik, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne, liberaalne; · dimensionaalsed: suhetele ja ülesannetele orienteeritud juhtimine; · levinumad: integreeriv, osalev, delegeeriv, karismaatiline. Tannenbaum-Schmidti kontiinum (Joonis 7) aitab selgitada juhtide/liidrite käitumise äärmusi autokraatlikkust ja demokratlikkust. Praktikas käituvad juhid siiski kuskil seal vahepeal kaasates töötajaid otsustamisse ja vajadusel võttes otsuseid vastu iseseisvalt. 24 Joonis 7. Tannenbaumi-Schmidti (1973) eestvedamise kontiinum (Türk 2001:65). Juhtimine ja eestvedamine on alati kahesuunalised protsessid: juht mõjutab oma alluvaid
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
teooriaks" (371) · ,,Referentsid, andmed, muutujate nimekirjad, diagrammid ja hüpoteesid ei ole teooria ... juhul kui küsimus on laiskuses ja mittetäielikkuses" (385) · Konsensuslikult siiski arvatakse et teooria ei ole pelgalt: · ,,Teooria on pigem kontiinum [pidev areng] kui kaheksjagunev" on või ei Referentsid. Referatiivsus, viitamine olemasolevatele teooriatele, ole teooriat (386) viitamine tuntud ja paljuviidatud töödele (372-373) · Sõnaraamatu järgi on teooria ,,oletus, spekulatsioon, ..., selgitus, mudel" Andmed. Andmed kirjeldavad mis toimus, teooria selgitab miks (386) toimus
positsioonil, mille järgi inimesed on põhimõtteliselt loomad ning nende käitumist kontrollivad bioloogilised tungid, instinktid ja vajadused. Nõnda on terved koolkonnad (nt etoloogia) uskunud, et uurides loomi, eriti primaate, saab sealt saadud teadmisi olulisel määral ka inimkäitumise seletamisel kasutada. Eelkõige C. Darwini evolutsiooniteoorial on oluline roll niisuguse lähenemise põhistamisel ja väljaarendamisel. Inimliik ja teised loomariigid on selle järgi üks kontiinum. Elu on arenenud madalamatelt astemetelt, vormides kõrgemate suunas ja 8 inimliik on üksnes selle tipp. (Saar, 2007, lk 15) 1.7 Kurjategijate diferentseerimine Tänapäevase arusaama järgi on olemas otsene seos kriminaalse käitumise individuaalsete erinevuste ja kuritegevuse üldnäitajate vahel. Samas tuleb kuritegevuse üldnäidajate interpreteerimise osas individuaalsete erinevuste baasil olla väga ettevaatlik, näiteks lugeda
lähenemist kasutatakse poliitikaprotsesside ja poliitika tulemuste kirjeldamiseks ning analüüsimiseks. Poliitika võrgustikud on areenid, kus otsustetegijad ja huvid tulevad kokku vahendama oma erinevusi ning otsima lahendusi. Poliitikavõrgustikud varieeruvad iseloomus kolmes põhimuutujas: -suhteline võrgustike liikmete stabiilsus või ebastabiilsus -võrgustike suhteline isoleeritus või läbilaskevõime -suhteline ressurssidest sõltuvuse tugevus või nõrkus Nendest tulenevalt tekib kontiinum. Ühes otsas on kitsalt integreeritud poliitika kogukonnad, kus liikmelisus on konstantne ja tihti hierarhiline, välistel survetel on minimaalne mõju ning osapooled on suures sõltuvuses üksteisest ressursside osas. Teises otsas on lõdvalt integreeritud issue networks, kus liikmelisus on sujuv ning mittehierarhiline, võrgustik on kergesti mõjutatav välistest survetest ning osapooled on suuresti iseseisvad. EL on poliitika võrgustike vaadetest tulenevalt issue network esindaja.
Näiteks esineb amensalismi bakterite suhetes, kus ühe organismi metabolismi käigus vabanevad keemilised ained, mis mõjuvad teisele organismile kahjulikult. Amensalismi vormiks on allelopaatia, kui näiteks ühe taime juureeritised on pärssiva toimega teise taimeliigi kasvule. Protokooperatsioon- on kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik. 123. Koosluste liigiline, struktuurne ja geneetiline mitmekesisus. Kontiinum, ökoton, servaefekt Struktuur on koosluse ja ökosüsteemi iseloomulik omadus, mis avaldub: 1. koosseisuna, 2. paigutusena e ruumilise struktuurina, 3. talitlusliku e funktsionaalstruktuurina, 4. ajalise struktuurina, 5. geneetilise struktuurina. Selgeid piire on koosluste vahel võimatu eristada, Koosluste ülemineku iseloomustamiseks kasutatakse mõistet KONTIINUM (pidevus). Taimkattel eristatakse topograafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiinumi. Vastand on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
