projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema; õppimispedagoogika põhimõteteks on esiteks lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija, teiseks isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö ja kolmandaks õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja. Õppimise kontekstuaalsus tähendab eelõpetuse seotust lapse enda kogemusmaailmaga ja kasvatuskeskkonnaga ja seda vaadeldakse eelõpetuse rakendamisr analüüsiva teoreetilise mudeli abil. Minu jaoks oli uus ka see, et hindamise abil jälgitakse koolituse teostumist, toetatakse koolitus arengut ja parandatakse õpieeldusi. Tänu sellele saab teada, millised küljed vajavad rohkem arendamist ja millised vähem. Millised oskused on lapsel rohkem arenenud.
Iseloomustavad tunnused • konstruktiivsus(lahendust võimaldav)-aktiivne protsess • kumulatiivsus(kuhjunud)- toetub olemasolevatele teadmistele ja struktuuridele • kooperatiivsus(kire, vahetu, otsene)- sotsiaalne iseloom ja juhib suhtlemine • enesejuhitavus-sisaldab õppimise kavandamist, õpiprotsessi juhtimist ja selle reflekteerimist ehk tagasi peegeldamist(selle mõistmist) • eesmärgistatus- õppimist kergendab teadlikult püstitatud eesmärk. • kontekstuaalsus ehk õppimine on edukam kui ta on seotud milegi ümbritsevaga või igapäeva eluga. Õppimine täiskasvanuna • Eelkõige mis on täiskasvanulikkus!? • Bioloogiline küpsus • Juriidiline küpsus • Psüholoogiline küpsus • Sotsiaalne küpsus Täiskasvanud õppija • On õppija, kes õpib osakoormusega õppes, kaugõppes või eksternina ja kelle jaoks õppimine ei ole põhitegevus, kes õpib töölkäimise, perekonnaelu või muu tegevuse kõrvalt.
kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: · Õppimise kontekstuaalsus tähendab eelõpetuse seotust lapse enda kogemusmaailmaga ja kasvukeskkonnaga. · Eelõpetus on siiski suunatud tulevikku. Peamine ei ole teadmiste jagamine, vaid lapsi tuleb õpetada analüüsima, arutlema ja julgelt hindama teadmisi ja erinevaid olukordi, millega nad elus kokku puutuvad.Õppimine tähendab eelkõige asjadest arusaamist. · On arvatud, et eelõpetus on hõlbustanud ka lapse siirdumist lasteaiast kooli ja seda vaadeldakse kui silda
sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)- Interaktsioonireeglid sotsiaalselt jagatud arusaamad, vaikimisi eeldused, kontekstuaalsus (sotsiaalne grupp, situatsioon jne) Suur osa interaktsioonidest rutiniseeritud, tugineb ,,enesestmõistetavusele" Reeglite järgimise olulisus- sotsiaalsete suhete loomiseks ja hoidmiseks; seotuna sotsiaalsete rollide, identiteedi ja staatusega Institutsiooni mõiste- Teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogu. nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust
Raha funktsionaalne tähendus; raha kui: o Vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid o Väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus o Arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist o Ajatatud makse standard (krediidisuhe) o Eeldab: Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus-rahalised nõuded on: Tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised Sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus o Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu
b)käitumine on paremini kirjeldatav tsirkulaarsetes mustrites kui lineaarsetes põhjus-tagajärg seostes; c) ravi seisukohalt pole oluline, mis põhjustas probleemi; d)süsteemid (pered) püüdlevad funktsioneerimise konstantsuse poole (homoöstaasi), samal ajal tulles toime vältimatute muutustega elu-tsüklis (morfogeneesiga). Psühholoogilisi probleeme tuleb mõista sotsiaalses ja poliitilises kontekstis (kontekstuaalsus) (Bor et al, 1998). Terapeut kui juhendaja, aktiivne kaasatöötaja, vaidlustaja, objektiivne õpetaja. Tehnikad: genogrammid, empaatia, skulptuurid, rollimängud, pereelu kronoloogia, eneseavamine, vastandumine, piiride seadmine, paradoks, "mitteteadev" positsioon. 11. Nõustamise mudelid. ÕPETAMISE MUDEL (The Teaching Model): eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient eeldab, et klient soovib informatsiooni
tekst,mis on korrastatud, siis ta üritab midagi sellist öelda, mis oleks terviksõnum ja mis meile kandastub terviksõnumina · tekstuaalsus- tekstilisus kui mõnevõrra protsessuaalne kui ka teksti parameetreid kandev nähtus, ntk kui rääkida filmist, siis räägime tekstilisest selles mõttes, et tal on tekstitunnused olemas · tekstuaalsed tähendused(vs keelelised tähendused) kontekst/kontekstuaalsus · kontekst: kultuurisituatsioonilised piirangud, mis piiravad kõneakti. Igal situatsioonil on teatud mõju tekstile ja tema tähendusele · kontekstuaalselt adekvaatsed tähendused (vs tekstilised või keelelised tähendused) intertekst/intertekstuaalsus põhiline kultuurimehhanism, millega iga kultuur tohututes tekstides korda loob olulised ebaolulistest välja sorteerida. · intertekstuaalsus- teksti tähenduste mõjutamine teiste tekstide poolt
Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust. 14. Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus 6. Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus - rahalised nõuded on: Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus - rahalised nõuded on: tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised sõltuvad „isetäituvatest“ ja kollektiivsetest ootustest
annaabi.ee 
