hindamisteabele. Vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud seda peab õpetaja endale teadvustama. Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks. Hindamine peab tuginema õpetaja kontekstuaalsele teadlikkusele ja arvesse tuleb võtta kultuurilised ootused. Pered ja lapsed tuleb kutsuda osalema vestlustes hindamisest. Selliselt saab teavet lastelt endilt ja lapsevanematelt. Õppimise individuaalne analüüs on hindava vaatlemise meetod, põhineb laste individuaalsete teadmis- ja mõtlemiskonstruktsioonide vaatlemisel ning õpetajapoolsel last puudutaval kontekstiteadmisel. Õppimispedagoogika meetodid on pigem kaudse kui otsese õpetamise meetodid
lastesse. · Hindav vaatlemine annab õpetajale alusteavet lastevanematega läbiviidavateks vestlusteks ja aitab kommunikeerumisel lapsevanematega. · Hindav vaatlemine ja selle dokumenteerimine annab teavet eelõpetuse mõjususest. · Hindamise peamine mõte on aidata last õppimisel. · Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks. · Hindamine peab tuginema õpetaja kontekstuaalsele teadlikkusele ja arvesse tuleb võtta kultuurilised ootused. Pered ja lapsed tuleb kutsuda osalema vestlustes hindamisest. Selliselt saab teavet lastelt endilt (eneseanalüüs) ja lapsevanematelt. Õppimise individuaalne analüüs: · Õppimise individuaalne analüüs on hindava vaatlemise meetod, põhineb laste individuaalsete teadmis- ja mõtlemiskonstruktsioonide vaatlemisel ning õpetajapoolsel last puudutaval kontekstiteadmisel.
eemaldades praktikas lapse kõdust. ahistaja (termin ise juba on negatiivse hinnanguga) süü selle teo Viimaseks lähenemiseks ajaloolisest plaanist lähtuvalt on puhul, vaid lapse hooldaja aktiivne või passiivne käitumine lapse tänapäevane - interaktsiooniline mudel, mis baseerub U. Bron- suhtes, mis teeb lapsele haiget või kahju interaktsioonilises suhete fenbrenneri (1979) kontekstuaalsele teooriale lapse arengu kohta võrgustikus. ning mille puhul tuleb arvestada nii lapse, täiskasvanu kui ka keskkondlikke tingimusi (k.a. ühiskonnas valitsevat tolerantsi 50 51 Lapse väärkohtlemist puudutavate teooriate areng ajaloos on liikunud ühe põhjusega mudelist (näit
annaabi.ee 
