milleks neid vaja Persoonad kui tarkvara loomise tööriistad: Määravad, mida tarkvara kui toode peaks tegema ja kuidas välja paistma Pidepunkt Loovad konsensuse ja pühendumise Mõõdavad disaini ja lahenduse efektiivsust Panustavad marketingi Persoonad põhinevad uuringul: päriselu vaatlused etnograafilised intervjuud kontekstuaalsed küsitlused etnograafilised intervjuud Interview where the interaction happens • Avoid a fixed set of questions • Focus on the goal first, tasks second • Avoid making the user a designer • Avoid discussion of technology • Avoid leading questions • Ask for stories, demonstrations and a tour kontekstuaalsed küsitlused Context: interview should take place in the environment where the product is actually used • Partnership
Kollektiivselt prognoosivad need motiveerivad muutujad ennustasid 51% vaimselt rasket käitumist. Järeldused ja hinnang järeldustele Selle uuringu tugevused hõlmavad vaimse raskusega käitumistealaseid teadmistepõhiseid näitajaid, motiveerivate suundumuste arvestamist isiksuse eri tasanditel ja analüüside käigus mõõdetud vigade modelleerimist. Kokkuvõttes näitasid autorite leiud, et motiveerivad suundumused, mis on iseloomulikud, kontekstuaalsed ja sõltuvad olukorrale või konteksti omadustest ning puudutavad oma identiteeti, on olulised kaalutlused vaimselt karmi käitumise mõistmiseks noore tennise mängijate seas. Esiteks ei võimaldanud nende disainilahenduse ristlõikeline olemus põhjuslike seoste kohta järeldamist; eksperimentaalsed kujundused osutusid selles osas viljakamaks. Teiseks uuriti väikest motiveerivate korrelatsioonide arvu; sisulised arusaamad hõlmavad kognitiivsete (nt isiklike ja
grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid. (kibedamaitselised, kibeda maitsega, maitselt poolest kibedad) Täissünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest samased sõnad, mida saab üksteisega asendada, mistahes kontekstis. (kolmapäeav-kesknädal, maikelluke-piibeleht) Osasünonüümid nende puhul hõlmab tähenduslik sarnasus või lähedus ainult osatähendusest. (kõva kange, kojamehed) Kontekstuaalsed sünonüümid ühes kindlas kontekstis või kõneolukorras kasutatavad võrdtähenduslikud sõnad, väljendid. (tööandaja-andja) Tänapäeva eesti keele sõnavara TABUSÕNAD JA EUFEMISMID. Tabu ehk sõnakeeld tähendab seda, et on mingi põhjus, kartus, uskumus mille pärast mingit sõna ei tohi kasutada. Selle asemel peab ütlema kuidagi teisiti. (susi-kriimsilm) Eufemismid ehk peitesõnad asendavad ja pehmendavad sõnad. (kivi kotti
sõnatüvede hulk on piiratud, meie tunnetus areneb edasi ja teised keeled on eesti keelt mõjutanud (näiline rahvusvahelisus). Ühele mõistele võib vastata mitu terminit. Terminivariante põhjustavad - Eri teadusalade ühe mõiste erinev vaatenurk - Erinevad koolkonnad ja tunnetus - Parema väljenduse otsing - Eri valdkondade eri moodustusmallid (keemias täppis- ja triviaalmallid, nii ka ravimitel) - Teiste keelte mõjud - Kontekstuaalsed variandid (kvaliteetne vs kvaliteet-) Terminivariante on mitmeid: leksikaalsed, grammatilised (nt eri tuletised), ortograafilised (kadaster vs kataster), lubatud või soositud sünonüümia eesti keeles: - omasõna-võõrsõna paarid, nt osastav = partitiiv - põhitermin koos argivariantidega, nt transformaator trafo - pragmaatilised, kontekstist tingitud variandid (jõe säng vs jõesäng; täiendite ärajätt) Terminite allikad tulenevad - eesti kirjakeelest
olla mõlemakülgne. 8) Meta-taseme ja objekt-taseme erinevus. (Metakeelsed laused objektkeelsete lausete kohta – tingimusel, et metakeel on mõisteliselt rikkam kui objektkeel; loomulik keel saab olla mõlemas rollis.) 25. Mis on kontekst – kitsas ja laias tähenduses? Kontekst kitsas tähenduses – kõik argumentatsioonis (või näiteks kogu raamatus) sisalduvad mõtisklused. Kontekst laias tähenduses – kõik ajaloolis-kultuurilised kontekstuaalsed asjaolud. Tõlgedamise kontekst – siia kuulub kõik see, mida tõlgendaja peaks argumentatsioonis esitatud andmetest teadma. 26. Milliste taustategurite mõjul ja mil viisil kujuneb kõneteo tähendus (ehk lause vestlustähendus – kokku 11 tegurit)? kes ütles kellele ütles mida ütles miks ütles millise modalsustooniga millises vestlussituatsioonis seoses mille muu öeldavaga seoses mille maailmas toimuvaga kas ennustas või ütles pärast mida kavatses öelda
Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont: 1) puudujäägid lapse järelvalves 2) puudujäägid vanemate distsipliininõuetes 3) laste julm kohtlemine ja füüsilise karistuse kasutamine 4) armastuse puudumine ja vähene seotus lapse eluga. Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad ↓ Vanavanemate jooned – vanemate jooned –ebaefektiivne kasvatuspraktika– käitumisprobleemid lapsel ↓ Perekonna stressorid (vanemate töötus, tülid ja lahkhelid, lahtusu) EBAefektiivsed meetmed:
truudusetus häirivam ja tekib .. armukadedus. Meeste jaoks on seksuaalne truudusetus häirivam. Suhe puruneb, kui naisel tekib lisaks emots suhtele 3. Partneriga ka seksuaalne suhe. Armukadedus on 2 ebaturvalise kiindumusega inimese suhtes komponent, millele pannakse alus lapseeas ning võetakse hilisemasse ellu kaasa. Rahuolu abielu/kooseluga: *seotud personaalse õnne ja rahuloluga * 3-4 esimest abieluaastat Rahuoluga seotud faktorid: *personaalsed *suhetega seotud *kontekstuaalsed- füüsiline ja sotsiaalne keskk, vanemlus vähendab, kui lapsed täiskasvanud suureneb, majanduslik surve. Puhvriks on partneri toetav käitumine! Metoodilised soovitused perekonnaõpetuse käsitlemisel Rollide ümberkujundamine- kohanemine, mis on suunatud vanade rollide kesksete ja oluliste aspektide sidumisele uute aspektidega, millega tuleb muutunud olukorras hakkama saada. Mis rollide ümberkujundamist soodustab ja raskendab?
peab kasutama põhjendusena, kui põhjusi, mis selle vastu räägivad, ei ole. Igal õigusallikal on niisiis optimaalse otsuse teoorias oma materiaalse väärtuse kohane tähendus. Iga "relevantne" põhjendus mõjub viisile, kuidas seadust tuleb lugeda. .................................................................... 2.2. R.Alexy: lingvistilised (semantilised, süntaktilised), geneetilised, süstemaatilised (konsistentsi tagavad, kontekstuaalsed, mõistelis-süstemaatilised, printsiibi-, spetsiaalsed juriidilised, prejuditsiaalsed, ajaloolised ja võrdleva õiguse (komparatiivsed) argumendid, üldised praktilised argumendid. 1) Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. a)Semantilised argumendid tuginevad normilauses sisalduvate väljendite tähendusele. b)Süntaktilised argumendid puudutavad normi grammatilist struktuuri, näiteks kuidas mõista mõnda konjunktsiooni või koma
Armu mitte, surma! 1.Geneetlised argumendid esemeks on põhiseadusandluses osalenud isikute tegelik tahe. (mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda). PS kiireloomuline muutmine täpsustavad ja PS vaimu ja mõtet mittemuutvad muutused. 2.Süstemaatilised argumendid seadus peab moodustama mingi mõistuspärase süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a)Konsistentsi tagavad eesmärgiks on vältida vastuolusid b)Kontekstuaalsed argumendid esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c) Mõistelis-süstemaatlised lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e)Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario,
· iga peatükki lõpetavad kokkuvõtted 2.5 Peegeldav päevik ,,Peegeldava päeviku" pidamine võib tagada otstarbekaid protsesse ja raamistikku, mis panustavad erinevatesse arengutesse: praktika erinevad mudelid, interdistsiplinaarsus ja koostöö julgustamine, laiendatud professionaalsus ning paremad vestlused iseendaga. Päevik võib sisaldada erinevat tüüpi informatsiooni tegevuste ja arengute logi, käigus oleva töö dokumentatsioon, kontekstuaalsed viited, informatsioon töö tempo ja arengute kohta, hindamisest ja analüüsis tulenevad põhipunktid ning muu asjakohane eluline teave. Päevikupidamise protsessi võimalikud elemendid : * Tegevuse käigus peegeldamise (reflecting-in-action) ajal saame kiirelt ajurünnaku abil ideid genereerida, iseendaga vestelda, otsida vihjeid, teha otsuseid ja muudatusi ning muuta suunda. Neid tegevusi saab salvestada päevikusse.
(mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda). PS kiireloomuline muutmine – täpsustavad ja PS vaimu ja mõtet mittemuutvad muutused. 3) Süstemaatilised argumendid – seadus peab moodustama mingi mõistuspärase süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a. Konsistentsi tagavad – eesmärgiks on vältida vastuolusid b. Kontekstuaalsed argumendid – esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c. Mõistelis-süstemaatlised – lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d. Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e
toimuvad väga kiiresti ja probleemid võivad olla ajutise iseloomuga. Igal lapsel on erinevatel vanuseperioodidel mingisuguseid probleeme. Lapsed ei otsi ise abi ei saa aru, et neil midagi valesti on, probleemiga tegelemine sõltub eelkõige täiskasvanust. Täiskasvanu see-eest otsib ise abi oma probleemidele. Lapseea häirete etioloogia puhul on soodustavad tegurid ehk predisponeerivad faktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised); kontekstuaalsed (vanem-laps suhted, pereprobleemid, stress). säilitavad faktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised), Kontekstuaalsed (ravisüsteem, peresüsteem, vanemad, sotsiaalne võrgustik) kaitsefaktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised), kontekstuaalsed (ravisüsteem, peresüsteem, vanemad, sotsiaalne võrgustik). Lapse arengut mõjutavad riskifaktorid: Häired võivad olla nii enne sündi kui pärast
ministeeriumi tasandil. • Soovin uurida nähtusi, millel sügavad ajaloolised ja kultuurilised juured • Nt. Miks protestantistlikud riigid tulid maj. kriisist paremini toime? Kvalitatiivi märksõnad • Vähe uuritavaid juhtumeid • Sügavuti minek • Varjatud mehhanismid, põhjused • Tähenduste ja erinevate maailmanägemuste mõistmine • Mitmetahulised protsessid, sündmused ja nähtused - nende seletamine • Teooriate edasiarendamine ja kontseptide täpsustamine • Kontekstuaalsed nähtused – kinni ajaloos, kultuuris, sotsiaalses keskkonnas… Kvantitatiiv – millal valida? • Soovin üldistada – näha üldisi mustreid Nt. Millised on eesti elanike maailmavaatelised eelistused? • Soovin demonstreerida seoseid muutujate vahel, nii, et saan seda seost ka üldistada • Nt. Kuidas on omavahel seotud riigi majandusareng ja demokraatia tase? poliitika suhtes skeptilisemad kui vähem poliitikast teadlikud kodanikud?
juurdepääsurollidega); 2) diskursus, mis puudutab teemasid, mida vaadeldakse vastavalt nende relevantsusele võrdna kohtlemine; oikultuur. (olulisusele) ja mis kujundavad arvamusi. kolm avalikkuse arengu etappi: 1) representatiivne (esindav, Global Pr teooria 6 kontekstuaalsed muutujat: poliitiline-, meedia- ja ökonoomiline süsteem; kultuur, esinduslik) avalikkus; 2) kodanlik avalikkus (tekkis 18. sajandil); 3) avalikkuse poliitiline struktuurimuutus. aktiivsuse ulatus; arenduse tase. Kui kommuprotsess: 1) kohtumine, düaadiline kommu; 2) rühmaavalikkus (avalik kommu); 3) SK eestis: erineb lääne omast mõneti. Sk kui meediasuhtlus. Sk-dena praktiseerisid exajakirjanikud. Vajalik meediaavalikkus
Armu mitte, surma! 2.Geneetlised argumendid esemeks on põhiseadusandluses osalenud isikute tegelik tahe. (mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda). PS kiireloomuline muutmine täpsustavad ja PS vaimu ja mõtet mittemuutvad muutused. 3. Süstemaatilised argumendid seadus peab moodustama mingi mõistuspärase süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks on vältida vastuolusid b) Kontekstuaalsed argumendid esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c) Mõsitelis-süstemaatlised lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e) Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e
vaatepunktidest. Panna tähele kehakeelt rikastab meid. Lähendamist näen erinevalt. Termin 15. saj. , akadeemilises def. 20 saj. . Teooriad otsivad vastust kolmele küsimusele: 1)Millised arengufaktorid mõjutavad noorukiealiste arengut 2)Kas noorukiiga on tungi ja tormi periood 3)KAs noorukieas areng on kvalitatiivselt või kvantitiivselt erinevalt? Teooriad (1-3 klassikalised) 1.Bioloogilised- (I psühholoog G.S.Hall 1846-1924) 2.Kultuurilised 3.Psühholoogilised ja sotsioloogilised 4.Kontekstuaalsed (uusim) Klassikalised teooriad on puht teoreetilised, pole vaja empiiriliselt tõestada. Kontekstuaalsed teooriadd peavad silmas arengu sekundaarsete faktorite kombinat. On empiiriliselt tõestatud. G.Stanley Hall rekapitulatsiooni teooria 1Imikuiga (0-4.a) – looma arengutase 2Lapseiga(4-8. a) – metsik ajajärk/küttimine,kalastamine 3Noorukieelne iga(8-12. a) – barbaarne ajajärk/põllumajandus 4Noorukiiga (12-25. a) – moodne ühiskond/tsiviilühiskond
Ajakirjad - moeajakirjad ei pööra sotsiaalsetele probleemidele tähelepanu. Samal ajal on naiste ajakirjandus ka madalamat tüüpi - igaüks võib sinna kirjutada. Feminismi probleem samasugune - probleemid on nendel, kes saavad lubada endale asju. Neid, kes ei saa ja keda ekspluateeritakse, need ei huvita. Tarbijate jaoks on ükskõik - nad tahavad odavaid riideid. Lahendused rasked, kuna tootmise ja müügi ringis on nii palju inimesi. Lahedused peavad olema lokaalsed ja kontekstuaalsed. Linn, regioon isegi linnaosa või naabruskonna tasemel. Tootjate ja tarbijate vahelised suhted on mikrotasand. Eesmärgiks dialoog, et hakata jagama kultuurilisi maailmu - üksteisest aru saama. Tehnoloogiavastasus. Tegelikult pärinevad juba 19 sajandi Ludiiditide liikumisest (masinapurustajad). Esimesed olid hipid - huvitav, et neid mõjutas massimuusika. Aja ratsionaliseerimise vastu - narkots, ida filosoofiad. Suurem sensoorsus - laulmine, tantsimine jms. Paganism, müstitslism jms
7. LOENG KVALITATIIVNE UURIMISTÖÖ Kvalitatiivi märksõnad Väike valim Sügavuti minek Varjatud mehhanismid, põhjused Tähenduste ja erinevate maailmanägemuste mõistmine Mitmetahulised protsessid, sündmused ja nähtused - nende seletamine Erinevad muutujad üksteisega põimunud ja mõjutavad protsesse/tulemeid konfiguratsioonina Teooriate edasiarendamine ja kontseptide täpsustamine Kontekstuaalsed nähtused kinni ajaloos, kultuuris, instititsioonides, sotsiaalses keskkonnas... Kvantitatiivne Kvalitatiivne Numbrid, statistilised seosed Sõnad, tekst, diskursused Uuritavate subjektide arv: suur Uuritavate subjektide arv: väike Üldistab läheneb laiuti ja ei arvesta eriti Läheb sügavuti ja arvestab konteksti konteksti Linnu vaatenurk Vihmaussi vaatenurk
eelkooliealine ekstensiivne endassetõmbumine 1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine) hiline noorukiiga seotus deviantsete eakaaslastega retsidivism Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad: perekonna sissetulek naabruskond vanemate haridus etniline grupp sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I
· Tegemist on vaimse ehk mentaalse konstruktiga, mida ei ole võimalik vahetult (nt mõõdulindiga) mõõta => intelligentsus on paljude erinevate keskkonnas toimetulekuks vajalike vaimsete võimete kujundlik-abstraktne nimetus · Erinevad uurijad on püüdnud neid kognitiivseid vaimseid võimeid erinevalt määratleda ja mõõta Peamised lähenemised ja uurimissuunad: I Bioloogiline lähenemine II Kognitiivsed teooriad III Kognitiiv-kontekstuaalsed teooriad IV Arenguteooriad V Antropoloogilised teooriad VI Psühhomeetriline lähenemine (Eysenck, 1998) : "Psühholoogid kirjeldavad sageli neid väga erinevaid asju, mida kõrge intelligentsuse tase meile võimaldab. Neid on tõesti palju, ent keskendumine neist ühele või teisele ei tähenda suutmatust kokku leppida intelligentsuse enda olemuse üle
Teiseks vaatlevad küsimustikud inimest indiviidina. Küsimustikud ei arvesta kontekste. Küsimisviisid antropoloogias - Paindlikud - Vastajat koheldakse ühena antud grupi esindajaist, seotuna teistega - Kontekstuaalsed, vastavalt kohalikele huvidele antud ajahetkel - Vastaja juhib protsessi vähemalt teatud piirini - Küsimine pole ühesuunaline: see on dialoog Osaleb mistahes tegevustest – samasugust kogemust läbi tehes, saab antropoloog oma versiooni sõnadesse panna. Õppides tegemine ja sõnadesse panemine
Leelo Keevallik: -nud/-nd Leele Keevallik uuris oma magistritöös eesti kõnekeele statistiliselt kõige tavalisemat variaablit, nimelt -nud-kesksõna kahe põhilise lõpuvariandi -nud ja -nd kasutust. See variaabel pärineb ajalooliselt eri murdealadelt, kuid on tänapäeval erineva allkeelelise ja sotsiaalse staatusega. -nud on normikeelne variant ja kõrgema prestiiziga, -nd on argikeelne. Keevallik püüdis kindlaks teha, millised on need sotsiaalsed, keelelised ja kontekstuaalsed tegurid, mis mõjutavad varieerumist. Olulisimad tulemused on lühidalt järgmised: - rida mõjureid on keelelised (eelneva segmendi häälikud, tüvepikkus jms). Neist on oluline rõhk: rõhuline sõna kaldub olema -nud; - olulisim tegur on situatsiooni formaalsus: formaalses kasutatakse lühemaid variante 8%, argises 40%; - oluline on ka see, kas sõna on argikeelne või kirjakeelne. Argikeelsetes sõnades esines -nd 56%, neutraalsetes 32%, kirjakeelsetes 28%;
V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatiliseda a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole
V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole
V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole
olema korraga) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe) subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised (põhiseadus üks süsteem, jagunevad 8 alapunktiks) a. Konsistentsi tagavad – eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b. ainsuse kindel kõneviis – on kohustatud § 65 p.7 c. Kontekstuaalsed – viitab normi asukohale seaduse kontekstis § 27 (on põhiõigus oma asukoha tõttu) d. Mõistelis-süstemaatiline – lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest (riigi mõiste kolme elemendi õpetus e. Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel, nende tagajärjeks on kollisioonid, mis tuleb lahendada kaalumise teel (nt
kriminaalasja menetluse tagamiseks. ,,JA" võib viidada, et kõik antud sündmused peavad korraga toimuma??? - Geneetilised argumendid: - See, mida esivanemad PS luues tahtsid? - Süstemaatilised argumendid: - Konsistentsi tagavad argumendid argumendid on vastuolude vältimiseks - Kontekstuaalsed argumendid süsteemiline kitsamas tähenduses hõlmab ainult kontekstuaalset - Mõistelis-süstemaatilised argumendid - iga argument on mõisteliselt süstemaatiliselt läbitöötatud (riigiõiguse aluse vundament) - Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste ja teiste PS põhimõtete printsiibilisest iseloomust
struktuuriga. Neil on 8 alaliiki. a. Konsistentsi tagavad põhiseaduste ja muude normide vahe. · §65 ptk 11 ebaõnnestunud norm põhiseaduses, see on üleliigne. Avaldusd ja deklaratsioonid tulenevad juba pädevusest võtta vastu otsuseid, seega ainult kordab seda mõtet ebavajalikult. (Nt Tsetseenia rahva PS vastuvõtmine) · §59, §61 b. Kontekstuaalsed argumendid · Viitame normi asendile seadustekstis · §27 lg1 (vana Pätsi oma) c. Mõistelis-süstemaatilised argumendid · Puudutavad aine mõistelist läbitöötatust · Anglo-ameerika riikidel ei püütagi süsteemi saavutada · Kohtuotsused on nagu kett-romaan (iga kohtunik kirjutab oma novelli ja
Kirjeldav statistika Küsimustik § Küsimuste/mõõdikute kavandamisel mõtle ja otsi infot järgneva kohta: – kas saab uuritavat nähtust mõõta otse või läbi indikaatori(te)? – kas antud nähtust on eelnevates uuringutes mõõdetud ning kas vastav kirjandus on usaldusväärne? – kas saab juba olemasolevaid mõõdikuid kohandada või tuleb välja töötada uued mõõdikud/küsimused? (pööra tähelepanu: kultuurilised ja kontekstuaalsed erinevused; võrreldavus eelnevate uuringute tulemustega, jne) – kas peaks kasutama piloteerimist ning järelkontrolli? K.Niglas Kirjeldav statistika Üldine skeem Sissejuhatavad, lihtsad küsimused KONTAKTI LOOMINE Küsimused teema kohta. k.a. kontrollküsimused, provotseerivad (spontaansuse suurendamiseks) Kommentaaride lisamisvõimalus Vähemalt lõpus! Taustaküsimused Ainult uuringu jaoks olulised! Kirjeldav statistika
5) sihtkäitumine - kergem on veenda kui ülesande on lihtne ja kerge. Cialdini (1978) - vabatahtlikud eksperimendis osalemiseks - 56% nõus. Ebameeldiv lisainfo - 31%. (Petty&Wegener 1998) - Väljatöötamise tõenäosuse mudel (Chaiken, Giner-Sorolla 1996) - heuristiline-süstemaatiline mudel, 1) süstemaatiline töötlus - tsentraalne töötlus 2)heuristiline töötlus – perifeerne 2 veenmise viisi: 1) tsentraalne - sisu komponendid 2) perifeerne - kontekstuaalsed komponendid. üsna vähe tähelepanu sõnumile. Ei ole piisavalt aega ja ressursse selleks et kontrollida sõnumit. Kui motivatsioon on kõrge ja teadmised sel valdkonnas olemas - tsentraalne suund. Tsentraalne töötlus - tugevamad ja pikaajalised hoiakud. Festinger Kognitiivne dissonants - ebameeldiv psühholoogiline seisund mis tekkib kui indiviidil on kaks kokkusobimatu tunnetust. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada
Ajakirjad - moeajakirjad ei pööra sotsiaalsetele probleemidele tähelepanu. Samal ajal on naiste ajakirjandus ka madalamat tüüpi - igaüks võib sinna kirjutada. Feminismi probleem samasugune - probleemid on nendel, kes saavad lubada endale asju. Neid, kes ei saa ja keda ekspluateeritakse, need ei huvita. Tarbijate jaoks on ükskõik - nad tahavad odavaid riideid. Lahendused rasked, kuna tootmise ja müügi ringis on nii palju inimesi. Lahedused peavad olema lokaalsed ja kontekstuaalsed. Linn, regioon isegi linnaosa või naabruskonna tasemel. Tootjate ja tarbijate vahelised suhted on mikrotasand. Eesmärgiks dialoog, et hakata jagama kultuurilisi maailmu - üksteisest aru saama. Oluline - ekspluateerimine ei toimu ainult kolmanda maailma riikides. b. Tehnoloogiavastasus. Andy Bennett (2005) Culture and Everyday Life Tegelikult pärinevad juba 19 sajandi Ludiiditide liikumisest (masinapurustajad). Esimesed olid hipid - huvitav, et neid mõjutas massimuusika.
töövõtjad); · hinnangu alus vaatenurk, millest hindamisel lähtutakse (nt ametiga toimetulek, hindaja maitse). 10 Eeltoodud aspektid võimaldavad konstrueerida formaalse aksioloogia, ent hinnangu juures on veel palju aspekte, nt see, kas hinnang tehti optimistliku või pessimistliku hoiakuga, rangelt enda jaoks või kollektiivi jaoks tervikuna, kontekstuaalsed asjaolud jne. D. Hume (1711 1776) märkis, et aksioloogilised ja deontilised väited ei ole iseenesest tõesed ega väärad. Deontilisele väitele saab tõeväärtuse omistada mingile normile tuginedes. Aksioloogilisele väitele saab tõeväärtuse omistada alles siis, kui see seotakse konkreetse subjektiga. Nt aksioloogiline lause ,,On hea, et keskmine palk tõuseb" ei kirjelda veel väidet, sest sellest ei selgu subjekt, kuigi see võib olla kontekstiga määratud
Semantilised seosed Mittemorfoloogilise s¨ unon¨ uu¨mid (nt. puhul ), anton¨ uu¨mid, v~oimalikud h¨ upon¨uu ¨mi hierarhiad, ka ter- minoloogilised alamr¨ uhmad, t¨ahendusalad. [Halpern 90] on loonud samat¨ahenduslikud m¨argigrupid, m~otlema () m¨argigrupi moodus- tavad: . Kontekstuaalsed seosed M¨argi kasutamine foneetiline kasutus jaapani keeles v~ oi Vana-Hiina kirjanduse grammatilise abim¨argina , s.t. m¨ argi seosed vastavalt tekstuaalsele kontekstile. Kasutus Kanji erikujude m¨a¨aritlus vastavalt allikatele, Jaapani Haridusministeeriumi poolt antud m¨argigrupid, kasutussageduse indeksid. S~
annaabi.ee 
