pädevused, varjatud kollektiivsed teadmised ja innovatsioonide tootmine. Järgnevalt annangi lühiülevaate nendest aspektidest. Dünaamilised teadmised Tänapäeval vajavad organisatsioonid faktiteadmiste asemel dünaamilisi ehk loovteadmisi ja pädevusi, sest need on aluseks uuenduste väljamõtlemisel ja innovatsioonide tootmisele. Whitehead iseloomustas dünaamilisi teadmisi järgmiselt: · dünaamilised teadmised on situatiivsed s.t kontekstispetsiifilised, suhtelised ja sõltuvad olukorrast; · on loodud indiviididevahelises sotsiaalses interaktsioonis nii organisatsiooni sees kui läbi organisatsioonide; · on inimlikud ja subjektiivse iseloomuga; · on uskumused, mis on sügavalt juurdunud indiviidi väärtushinnangutes. (Liiv jt 2005) Lisaks on dünaamilised teadmised ka tunnetuslikud, laiapõhjalised, kontekstilised,
kirjanduses diskuteeritud juba aastakümneid. Nõudluspoolsete poliitikate kaasaegsed lähenemised lisavad väärtust peamiselt terviklikuma ja meetmete vastastikkuseid seoseid arvestava lähenemisnurga abil. Nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad aitavad ületada turu- ja süsteemitõrkeid, saavutada ühiskondlikke eesmärke, kaasajastada majandust ning luua juhtiva turu tekke-potentsiaali. Need poliitikad on samas aga kontekstispetsiifilised, mistõttu neid tuleks teistest riikidest saadud kogemuste baasil endale sobivaks kohandada mitte lihtsalt järele teha. Euroopa Liidu tasandil süttis uuenenud huvi nõudluspoolsete poliitikate vastu Soome eesistumisperioodi ajal 2006. aastal, kui niinimetatud Aho raportis toodi esile sammud innovatsiooninõudluse soodustamiseks Euroopa Liidus. Erinevad nõudlus-poolsed poliitikad on olulised ka Rootsi paradoksina tuntuks saanud situatsioonidest hoidumiseks, kus innovatsiooni
annaabi.ee 
