PSÜHHOLOOGIA ALUSED
suhtemise sookaaslastelt ja et vanemate roll suhtlemise omandamisel näib Tanneni arvates lausa
puuduvat.
Keele sotsiaalne kontekst
Keele sotsiaalne kontekst kujutab endast keelteadusliku uurimise suhteliselt uut valdkonda. Seda
keeleteaduse valdkonda nimetatakse pragmaatikaks ehk keele tegeliku kasutuse uurimiseks.
Samaviisi on tunnetuspsühholoogid huvitatud keeleoskuse ja keelekasutuse kontekstidest.
Enamusel juhtudest muudavad inimesed oma keelekasutust vastavalt kontekstilistele tunnustele ilma
seda ise teadvustamata. Erandi võivad moodustada esimesed kohtumised ja nn. pimekohtumised
(kus konteksti ei suudeta haarata). Mõnede sotsiolingvistide uurimustes on olulisel kohal suhtlemise
mittekeelelised elemendid. Siia kuuluvad sõnatu suhtlemise ja paralingvistilise suhtlemise aspektid,
sealhulgas prokseemika, mis uurib isikuruumi ja mitmed teised valdkonnad.
Kõneaktid
Keelekasutuse üheks aspektiks on keelekasutuse korral taotletavad eesmärgid.