meie riigipea antud allkiri 1992. aasta juunis Rio de Janeiros. Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani ning ei ole suunatud mitte üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub. Kindlasti on üheks eesmärgiks ka kultuuriruumi elujõulisus. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks «läbi aegade» on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis
SE21 on kavandatud tagasisidestatud ja perioodiliselt iseennast korrigeeriva ühiskondliku protsessina, omamoodi ühiskonna enesejuhtimise mehhanismina. SE21 tuumaks on (ühiselt väärtustatud) arengueesmärgid, mille realiseerimisse on oodatud panustama väga erinevad subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse. (Keskkonnaministeerium 2005) Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub 1. Globaliseerumisprotsesside jätkumine ja süvenemine 2. Lokaalne identiteet väärtustub 3. Rahvastikupilt diferentseerub, individualiseerumine süveneb. 4. Tarbimisühiskonna jätkumine, heaoluühiskonna mudeli leviala laienemine. 5. Erinevuste suurenemine, süvenev polariseerumine. 6. Kiirenev tehnologiseerumine. 7. Tugevnev surve tasakaalustada tarbimisühiskonna varjukülgi. 8. Valupunktide ideoloogia. 9
Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ... Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle "ilus tüdruk", vaid küsib "kelle tütar"? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine Vihje erinevustele individualiseerumises kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti! Soovmõtlemine näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele! Stereotüübid Stereotüüp püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid Solomon Aschi pildikatsed Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia kokkuhoid,
märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ... • Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle “ilus tüdruk”, vaid küsib “kelle tütar”? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste märkamine, Indias kontekstifaktorite märkamine • Vihje erinevustele individualiseerumises – kuivõrd nähakse isikut, kuivõrd konteksti! • Soovmõtlemine – näeme maailma vastavalt oma domineerivatele hoiakutele! Stereotüübid • Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid • Solomon Aschi pildikatsed • Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia
annaabi.ee 
