4.1 Transport Transpordi- ja kommunikatsioonisektoris on hõivatud 6,4% tööjõust. Rahalises väärtuses on Taani rahvusvahelises transpordis esikohal maanteetransport 55%-ga, millele järgneb meretransport 35%-ga. Koguselises väärtuses on esikohal meretransport 73%-ga millele järgneb maanteetransport 24%-ga. Taani kaubalaevastik on arvestatuna elanike arvu kohta üks maailma suuremaid ja olulist osa vedudest edendavad kabotaazveod välissadamate vahel. Maailma suurim kaubalaevastik (konteinerkaupade osas) kuulub A.P. Møller - Mærsk gruppi kuuluvale laevandusettevõttele Mærsk Sealand. Teised suuremad laevakompaniid on DFDS, J. Lauritzen, United Shipping & Trading, Torm, Norden ja Scandlines. Suurim puksiirteenust pakkuv ettevõte on A.P. Møller - Mærsk gruppi kuuluv Em. Z. Svitser ning suurim punkerteenust pakkuv ettevõte on O.W. Bunker & Trading A/S[2]. Suurimaks raudteel tegutsevaks ettevõtteks on riiklik DSB. Reisijatevedu raudteel ja
Kus vajalik, sinna paigaldatakse müratõke ning loomade jaoks ehitatakse spetsiaalsed läbikäigud. Rail Baltic ehitatakse vastavalt rangeimatele ohutusnõuetele, kasutusele võetakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem ning kõik ristumised maanteedega ja jalakäijate ülekäigud tehakse kahel tasandil. Ehitamisel kasutatakse kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid ja materjale, Balti riikidesse ehitatakse multimodaalsed terminalid, mis võimaldavad konteinerkaupade kiiret ja tõhusat üleviimist eri transpordiliikide vahel. Raudteejaamad ühendavad mugavalt erinevad regionaalsed ja kaugsõiduteenused parklate, kaubandus- ning puhkealadega. (Sajandi projekt 2018) Balti riigid on praegusel hetkel hästi ühendatud ida-läänesuunalise raudteeteljega, kus on kasutusel 1520 mm rööpmevahega trassid. Euroopas on aga kasutusel 1435 mm laiune raudteetrass ning hetkel on Baltikumi ühendamine teiste Euroopa Liidu riikidega raske ja kulukas
annaabi.ee 
