negatiivsed. • Topeltteadvus – kahe kultuuri vastandumisest tulenev vastuoluline maailmatajumise viis. • Mimikri – koloniseerijate käitumine, maitseelistuste, elustiili jne jäljendamine • nn mittekodusolemise tunne – inimene ei tunne end kuskil kodus, isegi mitte iseeneses. Ta on alatine psühholoogiline põgenik. • Hübriidsus – viitab uutele transkultuurilistele vormidele, mis on kolonisatsiooni poolt loodud kultuuride kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, kultuuriline, poliitiline, rassiline.
Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia. Pisike mittesarnasus, mis vaikselt sugereerib on häiriv koloniseeritava identiteet pole siiski sama. E. Vilde ,,Külmale maale" Hübriidsus: uus transkultuuriline vorm, mis on kolonisatsiooni loodud kultuurilide kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, poliitiline, rassiline. Kreool- ja pidzinikeel. Koloniseeritava ja kolonisaatori vastastikune sõltuvus. Jakob Pärn ,,Must kuub", J. Liiv ,,Vari". 17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses Kirjanduses suhtutakse religiooni kahtpidi: romantismimõjuline meetod ja realismimõjuline meetod (19. saj lõpp ja 20. saj alguses), suhtumine kirikusse ja religiooni on märgatavalt kriitilisem ja negatiivsem.
vastandasja vahel (vastuseis/külgetõmme koloniseeritavate-koloniseerijate vahel; pole puhast isand- alluv suhet). Autentsus on loosung vabanemaks euroopa koloniaalkultuuri mõjudest kunagi eelnenud traditsioonide juurde. Enesekolonisatsioon on protsess, mille jooksul omastavad autoriteetsed koloniseeritavad kolonisaatorite väärtused. Hübriidsus on transkultuur, mis tekib kolonisatsiooni 8 kultuuri kontakttsoonis (pidžini keel jms). Kolonialism märgib Euroopa laienemist renessansijärgsel perioodil, mis seab vastamisi meie (Euroopa) ja nemad (muu maailm); laiemalt tähendab see Impeeriumi suhet perifeeriaga ja marginaalsega (tsiviliseeritud ala ja tsivliseerimata ala). Kreolisatsioon märgib kultuurilise segunemise/muutuste protsessi, mille tulemuseks on kreoolühiskond (pidžinkultuur on kultuur ilma rahvata, kreoolkultuur on endale kasvatanud rahva). Mimikri lähtub ambivalentsusest
seesama, kuigi väliselt oleks kõik nagu korras. Ei ole raske näha, et just selline suhe on olnud väga tavaline eestlase ja tema kolonisaatorite vahel: eestlane oli nagu nõukogude inimene, aga ei olnud ka, Eesti kolhoosnik oli nagu kolhoosnik ja ei olnud ka. Hübriidsus- enimkasutatud ja enimvaieldud termin postkolonialismis ja viitab tavaliselt uutele transkultuurilistele vormidele, mis on kolonisatsiooni poolt loodud kultuuride kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: poliitiline, keeleline, kultuuriline, rassiline jne. Topetteadvus- Mittekodusolemise tunne-ei ole kodus ei siin ega seal. Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide
kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimisi poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt Postkolonialistlik identiteet koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju identiteedile. Mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne Mimikri - koloniseerijate käitumine, maitseelistuste, elustiili jne jäljendamine Hübriidsus - viitab uutele transkultuurilistele vormidele, mis on kolonisatsiooni poolt loodud kultuuride kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, kultuuriline, poliitiline, rassiline. Topeltteadvus - kahe kultuuri vastandumisest tulenev vastuoluline maailmatajumise viis. Mittekodusolemise tunne - inimene ei tunne end kuskil kodus, isegi mitte iseeneses. Ta on alatine psühholoogiline põgenik. Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil
geenisiirdega, mis ühendab geograafilise gradiendi. 10. Kirjelda parapatrilist liigiteket. Kuidas tekivad hübriidtsoonid? Suures laia levilaga populatsioonis on tekkinud genotüüpe, mis omavahel ei sobi. Juhtub, et paljud genotüübid surevad välja ja alles jäävad ainult need, mis pärinevad levila eri otstest ja mille vahel on palju erinevusi. Toimub levila laienemine ning kahe paljude lookuste osas sobimatute genotüüpide kohtumine kitsas kontakttsoonis. Hübriidtsoon on regioon, kus enne geograafiliselt lahutatud populatsioonid saavad taas kokku ning ristuvad. Hübriidtsoonid on suhteliselt stabiilsed ning väljapoole tsooni geenid enamasti ei kandu. Selle tekkeks on vaja järsk keskkondlik gradient ja suur kohasuste erinevus kummagi piirkonna genotüüpide ja vahepealsete tunnuste vahel. 11. Mis on tunnusenihe ja kuidas aitab see kaasa liigitekkele? 2 liiki allopatriliste ja sümpatriliste populatsioonidega. Kui nihkuv tunnus põhjustab
Liikuvad detailid seiskuvad ja see võib põhjustada avarii. Eristatakse kaht liiki sööbimist: I külmsööve, II- kuumsööve. Külmsööve tekib siis kui libisemiskiirus on väike (kuni 0,6 m/s), survepinge ületab voolavuspiiri, puuduvad määre ja kaitsev oksiidikile. Hõõrdetegur on 0,5 ... 4 ja puruneva kihi paksus kuni 3...4 mm. Kuumsööve tekib siis, kui kiirused on suured (üle 0,6 m/s), survepinge on suur ja kontakttsoonis tõuseb temperatuur järsult kuni 500...1500 oC-ni. Hõõrdetegur on piirides 0,1...1 ja puruneva kihi paksus kuni 1 mm. Sööbimise tekkimise eeltingimuseks on oksiidikile eemaldumine kontaktpinnalt, pinna (de) plastiline deformatsioon, mille tulemusena tekib puhas (juveniilne) kontakt metallpindade vahel. Põhilise faktorid, mis määravad sööbe on: temperatuur, deformatsioon, pingeolukord, materjalide füüsikalised omadused ja keskkond.
annaabi.ee 
