Gneiss Vöödiline tekstuur Aluseline tardkivim Amfiboliit Teraline struktuur Savikivim, Sarvkivi Teraline ja peitkristalne struktuur purskekivim Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimid: · kivimid, mis tekivad kõrgel temperatuuril magmamasside kontaktil ümbriskivimitega, st kontaktmoondel; · kivimid, mis tekivad kõrgel rõhul murranguvööndeis, st purustusmoondel; · kivimid, mis tekivad mäetekkelistes piirkondades, st regionaalmoondel; · kivimid, mis tekivad kontinentidel paksu settekattega nõgudes ning ookeanide passiivsetel äärtel, st vajumismoondel. (1) Kontaktmoondel (Joonis 10) tekivad näiteks sarvkivid, skarnid, greisenid. Purustusmoondel tekivad nii liistakulised kivimid kui ka rohkem või vähem kildudest
Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.). Kontaktmoondel, mis areneb maakoores tarduvate magmamasside kontaktil ümbriskivimitega tekivad nn. kontakt-sarvkivimid, millele nimetus tuleneb väga peeneteralise vôi peitkristalse mineraalse massi poolt loodavast karpjast e. sarvjast murdepinnast. Valdavalt peitkristalses massis eristuvad ainult üksikud suuremad kristallid e. porfüroblastid. Tavaliselt on nendeks vilgud, päevakivid, anadalusiit, kordieriit, pürokseenid jn
nimetusest asendades liite blastiline liitega klastiline. Näiteks: purustatud teralise e. granobastilise struktuuriga kivimi stuktuuri nimetatkse siis granoklastiliseks. Kivimkildudest koosnevaid struktuure iseloomustab bretsaline struktuur, väga tugeva purustuse juures läheb üle tsementstruktuuriks. Peitkristalset, paakunud klaasja massiga kivimit nimetatakse müloniidiks. Vastav struktuur on müloniitne struktuur. Kontaktmoondel tekib kivimite kõrgetemperatuurilisel ümberkristalliseerumisel väga peeneteraline, üksikutest mikroskoopilistest idiomorfsetest kristallidest koosnev kivim (agregaat), mida iseloomustab karplik murre. Vastav stuktuur on sarvkivistruktuur. Väga iseloomulik metamorfseile kivimeile on nende mineraalide orienteeritud levik. Nii moodustunud direktiivsetest tekstuuridest on sagedasim paralleeltasapinnaline tekstuur, mis
annaabi.ee 
