d = 50 mm Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 = ReH = 300 MPa Võlli materjal on teras C45 = ReH = 370 MPa Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95 Pressliite kontakti survepinge k kus p on pressliite kontakti survepinge; K 1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Võtame, et f = 0,1 ja K =2. Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: 30 kN p Liite arvutuslik survepinge Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest: p= E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3 Seega Narv Nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest u= see parand võtab arvesse temperatuuri muutmisega seotud deformatsiooni (meil võrdub see 0) - s
projekteeritud liist- ja hammasliitega. Ülesande lahendus: Pressliitega ülekantav telgjõud: kus p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0,1...0,2) Pressliitega ülekantav pöördemoment: Pressliitega ülekantav pöördemomendi ja telgjõu koosmõju: Võtame, et f = 0,1 ja K = 2,5 . Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: Ft = 2T/d = 2200 * 103 / 90 = 24,4 kN Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest: , kus E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa ; 0,3 Seega Narv : 0,041 mm C1 = 0,7 C2 = 3,76 Määratakse nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest:
Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid.Teineteisel veerevate detailide pinnaosade kontakteerumisel talub pinnaosa iga punkt koormust ainult kontaktiala läbimisel. See tingib muutuvaid kontaktpingeid, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.Kui detailid töötavad õlis, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod surve tagajärjel sulguvad ning neis olev õli satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad. Kui aga kontaktpinged ei ületa praktikaga kindlaksmääratud lubatavat väärtust siis murenemist ei esine.17. Tehted vektoitega- Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga-Vektor a ja posit skalaari korutiseks on n vector mille suurus on a * n jam is on suunatud samas suunas kui a
Nmin.tabel = 0,071 0,035 = 0,036 mm ja Nmax.tabel = 0,106 0 = 0,106 mm. Siinkohal tuleb mainida, et Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,97. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: Tegur Cp sõltub tõrketa töö tõenäosusest: P 0,999 0,99 0,98 0,97 0,95 0,9 Cp 0,5 0,39 0,34 0,31 0,27 0,21 Järeldus: valitud pingist Ø80 H7/s7 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenäeose pingu juures. Tuleb mainida, et tõenäoste pingude arvesse võtmine võimaldas (tõrkedeta töö tõenäosusega P = 0,95) suurendada maksimaalselt lubatava koormuse ~1,3 korda. Hõõrdliidete peamised eelised seondliidete ees on: 1. Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused: · detaile ei ole nõrgestatud liistusoonega; · puudub liistusoone ja hammastega kaasnev pingekonsentratsioon detailide
4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ 1. Milleks on vaja kasutada määrdeainet vintsi reduktoris? 1. Kontakti hõõrdumise vähendamine väheneb kontaktis genereeritud soojus ning temperatuur on madalam. 2. Suurendab kontakti pinda, mille tulemusena survepinge kontaktialas langeb suuremale pindalale, järelikult on survepinge kontaktipiirkonnas väiksem. 3. Vähendab adhesiooni teket, tekitab kahe materjali vahele eralduskile - Üks materjal ei saa teiselt osakesi välja rebida või materjalid ei saa kokku "kleepuda". 4. Määrdeaine viib välja kahe detaili puutekohast kõvemaid osakesi, mis võivad põhjustada abrasioonkulumist. 5
Korpus Joonis 4.7 Priit Põdra, 2004 56 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL · piisavalt tugeva koormuse korral pehmem materjal deformeerub kontaktialas; · deformeerumist (elastset ja/või plastilist) takistavad materjalide sisejõud (kontaktsurve probleeme klassikaline tugevusõpetus ei käsitle). Iga kontaktiala koormuse väärtus (välisjõud) arvutatakse selle jõusüsteemi tasakaalutingimustest. Koormus rakendub varda ja korpuse (samuti ka varda ja pendli) kontaktis olevate pindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu:
Korpus Joonis 4.7 Priit Põdra, 2004 56 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL · piisavalt tugeva koormuse korral pehmem materjal deformeerub kontaktialas; · deformeerumist (elastset ja/või plastilist) takistavad materjalide sisejõud (kontaktsurve probleeme klassikaline tugevusõpetus ei käsitle). Iga kontaktiala koormuse väärtus (välisjõud) arvutatakse selle jõusüsteemi tasakaalutingimustest. Koormus rakendub varda ja korpuse (samuti ka varda ja pendli) kontaktis olevate pindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu:
annaabi.ee 
