Joonis 4.6 4.3.2. Kontaktjõud ja muljumispinge Sirgele vardale on rakendatud põiksihiline välisjõud F, mis rakendub läbi mehaanilise kontakti teise detailiga (Joon. 4.7): · kontaktialades tekivad survedeformatsioonid; Kontaktjõud 3. kontaktiala Korpus Lõikele töötav varras F1 = F2 = F/2 kolm kontaktiala Zoom
Joonis 4.6 4.3.2. Kontaktjõud ja muljumispinge Sirgele vardale on rakendatud põiksihiline välisjõud F, mis rakendub läbi mehaanilise kontakti teise detailiga (Joon. 4.7): · kontaktialades tekivad survedeformatsioonid; Kontaktjõud 3. kontaktiala Korpus Lõikele töötav varras F1 = F2 = F/2 kolm kontaktiala Zoom
Vahelehe paksus: Vahelehe laius: 6. Neetide kontroll lõikele r1 = 37,5 mm r2 = 112,5 mm Ohtlike neetide sisejõud: => Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud: Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge: Tugevuskontroll: 64 Tugevustingimus on täidetud. 7. Neetide kontroll muljumisele Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele: Tugevustingimus on täidetud 8. Nurkteraste kontroll tõmbele Tugevustingimus on täidetud. 9.Vahelehe kontroll tõmbele. 136,4 MPa Tugevustingimus on täidetud. Keevitusliide:
Tugevuskontroll: 106 Tugevustingimus ei ole täidetud. Lahendusi on 2: Lahendus 1: Suurendada konstruktsiooni tugevust Lahendus 2: Lubada väikest (+/- 5%) ülepinget , Tuleb suurendada konstruktsiooni tugevust lisades juurde ühe needi: 89 (Tugevustingimus on täidetud) 7. Neetide kontroll muljumisele Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele: Tugevustingimus on täidetud 8. Nurkteraste kontroll tõmbele Tugevustingimus on täidetud. 9.Vahelehe kontroll tõmbele. 136,4 MPa Tugevustingimus on täidetud. Keevitusliide:
Lahendus 1: Suurendada kontstruktsiooni tugevust. Lahendus 2: Lubada väikest (+/- 5%) ülepinget. Suhteline ülepinge 37 - 36,3 x = 100 = 1,92% 36,3 Ülepinge on 1,92%, see jääb lubatud piiridesse. Tugevustingimus on tingimuslikult täidetud! 7. Neetide kontroll muljumisele 7.1.Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 7.2. Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala Kuna pindalad on võrdsed siis on mõlemad sama ohtlikud ja ei ole vahet kumma puhul kontroll teha. 7.3. Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele F F 300 103 bg =C ==== 225, 225 106 260 MPa bg 350 MPa AC nd 0 6 0, 0185 0, 012 Tugevustingimus on täidetud! 8
· Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge Q5 4Q5 426,1 103 Neet ; = = 97, 097 10=6 97=MPa A0 d 0 0, 0185 2 Neet 2 · Tugevuskontroll 97 MPa < [ ] = 100 MPa · Suhteline alapinge 100 - 97 = 100 = 3% 100 Tugevustingimus on täidetud 7. Neetide kontroll muljumisele · Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala AC = d 0 = 18,5 12 = 222 mm 2 · Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala 2 AC = 2d 0 T = 2 18,5 9 = 333 mm 2 Kuna 222 mm 2 < 333 mm 2 siis needi ja vahelehe kontakt on ohtlikum kui needi ja nurkterase kontakt. · Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele F F 300 103 bg =C ==== 225, 225 106 260 MPa bg 350 MPa AC nd 0 6 0, 0185 0, 012
· Ohtliku need ühe lõikepinna summaarne sisejõud Q5 = Q6 = QF2 + QM2 5;6 = · Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge · Tugevuskontroll 51MPa [ ] = 56 MPa · Suhteline alapinge 56 - 51 x = 100 = 9,8% 51 Tugevustingimus on täidetud! 5. Neetide kontroll muljumisele · 24 10 = 240mm2 Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala AC = d 0 = 18,5 12 = 222 mm 2 · Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala 2 24 11 = 528mm 2 2 AC = 2d 0 T = 2 18,5 9 = 333 mm 2 Kuna 240mm 528mm siis needi ja vahelehe kontakt on ohtlikum kui needi ja 2 2 nurkterase kontakt. 260 103 =181MPa 243MPa · 6 0,024 0,01 Ühe needi ja
Q 4Q 4 33,75 10 3 neet = 3 = 3 = 90056617 Pa 902 ,1MPa = 74641719,8Pa 75MPa A0 d 0 0,024 · · Tugevuskontroll 90 MPa [ ] = 100 MPa · · Suhteline alapinge 100 - 90 x = 100 = 10% 100 Tugevustingimus on täidetud 5. Neetide kontroll muljumisele · Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 24 10 AC = d 0 = 18,5 12==240 222mm 2 mm 2 · Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala 6 2 AC = 2d 0 T = 22 24 89==384 18,5 333mm 2 2 mm
49. kontaktpinged- Kontaktpinge on pinge kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili mõõtmetega võõrreldes väikesed (näiteks kuulide, silindrite, hammaste jne vastastikune surve). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid.Teineteisel veerevate detailide pinnaosade kontakteerumisel talub pinnaosa iga punkt koormust ainult kontaktiala läbimisel. See tingib muutuvaid kontaktpingeid, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.Kui detailid töötavad õlis, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod surve tagajärjel sulguvad ning neis olev õli satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad
Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.2
= F A Joonis 15.4 Pingeolukord üksikkoormuse mõjupunkti ümbruses erineb tunduvalt kaugemal paiknevate detailiosade pingeolukorrast. Üksikkoormusena käsitletava jõu rakendusala (ehk kontaktiala) on lõpliku (kuigi väikese) pindalaga piirkond ka kõverpinnaliste detailide kontaktis. Kõverpinnaliste detailide mitteühtiva kontakti korral saab kontaktiala pindala, kontaktis mõjuvate survepingete laotuse ning kontaktiala joondeformatsiooni arvutada vastavalt Hertz'i teooriale (1881) ehk laialt tuntud Hertz'i valemitega. 15.1.3. Kohaliku pinge suurim väärtus
-kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga detail? muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktipinnal tekkiva muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge
Millistest materjalidest on tehtud mutrid markeeringuga: 8, 04, A2-035, A2-70? 8 tava- ja legreeritud teras, kõrgem või võrdne kui 0,8d; 04 sama, madalam; A2-035 roostevaba teras, madalam kui 0,8d; A2-70 sama, kõrgem või võrdne kui 0,8d Milleks kasutatakse seibe keermesliidetes? Poldipea ja/või mutri ning kinnitatava detaili kontaktiala suurendamiseks, kinnitatava detaili pinna kaitseks poltliite pingutamisel. Millal võib tekkida keermesliite lukustamise vajadus? Tsükliliselt koormatud keermesliidetel on lõdvenemise oht ning nad võivad vajada lukustamist. Kuidas vähendada keermesliite lõdvenemiseohtu?Keermesliite suurem telgjõud, pinnakatted ja pinnatöötlused. Nimetada tänapäeval enamkasutatavad keermesliidete lukustamise meetodid. Hõõrdejõudude suurendamine liite detailide kontakspindadel. Piiraja kasutamine
SEIB = avaga plaat, mida kasutatakse valdavalt: 39. · poldipea ja/või mutri ning kinnitatava detaili kontaktiala suurendamiseks; 40. · kinnitatava detaili pinna kaitseks poltliite pingutamisel 25. Millal võib tekkida keermesliite lukustamise vajadus? 41. Siis kui tsükliliselt koormatud keermesliidetel on lõdvenemise oht. 26. Kuidas vähendada keermesliite lõdvenemiseohtu? Vähendavad asjaolud: 42. 1. Keermesliite suurem telgjõud suuremad hõõrdejõud keermesliites takistavad liite 43
plastik, metall, ilma lukustuseta), üldise kuju järgi (tava, kõbar, äärik, kroon, tiib). Millistest materjalidest on tehtud mutrid markeeringuga: 8, 04, A2-035, A2-70? 8 tava- ja legreeritud teras, kõrgem või võrdne kui 0,8d 04 sama, madalam A2-035 roostevaba teras, madalam kui 0,8d A2-70 sama, kõrgem või võrdne kui 0,8d Milleks kasutatakse seibe keermesliidetes? Poldipea ja/või mutri ning kinnitatava detaili kontaktiala suurendamiseks, kinnitatava detaili pinna kaitseks poltliite pingutamisel. Millal võib tekkida keermesliite lukustamise vajadus? Tsükliliselt koormatud keermesliidetel on lõdvenemise oht ning nad võivad vajada lukustamist. Kuidas vähendada keermesliite lõdvenemiseohtu? Keermesliite suurem telgjõud, pinnakatted ja pinnatöötlused. Nimetada tänapäeval enamkasutatavad keermesliidete lukustamise meetodid. 1. Hõõrdejõudude suurendamine liite detailide kontakspindadel. 2
lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga Priit Põdra 4. Ainesliited 30 Lii liit PUUDUSED Liimliite Liimliidete PUUDUSED on: 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem liite tugevuse suurendamiseks suurendatakse liimliite kontaktiala; 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt kriitilise temperatuuri väärtus sõltub liimist, tavaliselt on piirides (70 ... 180) ºC; 3. Liimliite vastupidavus keskkonna mõjudele sõltub liimi omadustest arvestada tuleb liite kokkupuute võimalusega oksüdeerivate ühendite ühendite, lahustite jt.
annaabi.ee 
