Kas meie välsipoliitika ebamäärasus ei või saada siin suureks komistuskiviks? Kui veel mõni aeg tagasi arvasid mitmed „vanad“ Euroopa riigid, et Eesti näeb Venemaas tonti, mida reaalselt ei eksisteeri, siis peale Ukraina sündmusi on jõudnud ka Läänemaailma teadvusesse Venemaa, kui reaalne sütikpomm otse meie aia taga. Nii Eesti, kui ka paljud teised endised Nõukogude liidu riigid omavad hulgaliselt kogemusi Venemaaga, seetõttu on oluline jätkata ühiseid diskussioone ja konsulteerimis, püüda olla samm ees suurest idanaabrist ning omavahelises koostöö jõus õõnestada ka Venemaa usku oma kõikvõimsusesse. Kokkuvõtte Eesti on iseseisev juba üle kahekümne aasta. Ollakse saavutanud demokraatia ning kuuluvus paljudesse olulistesse läänemaailma organisatsioonidesse. Siiski ei saa me muuta oma geaograafilist paiknemist. Olles Euroopa idapoolsemaid piire ning suure Venemaa ideaalne aknake vaatamiseks Euroopasse, ei ole võimalik alahinnata meie
2. Tegelik ülesütlemisvajadus ehk kui palju töötajaid ja kes töölt vabastatakse, selgub pä- rast töötajatega läbiviidud konsultatsioone (TLS § 101). Alles pärast töötajatega konsultee- rimist ja Eesti Töötukassa teavitamist kooskõlas TLS §-des 101 ja 102 sätestatuga tekib tööandjal õigus töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks ning ta võib ülesütlemisavaldu- sed töötajatele kätte anda.80 Kui tööandja ei ole täitnud TLS § 103 lõike 1 kohaselt konsulteerimis- ja teavitamisko- hustust enne ülesütlemisavalduse esitamist, on töösuhte ülesütlemine seaduse nõuetele mittevastav ning seetõttu tühine (TLS § 104 lõige 1). Töötajal on õigus esitada avaldus töö- vaidluskomisjoni või hagi kohtusse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. 3. Vaatamata ülesütlemise etteteatamistähtaja pikkusele ja tööandja võimalusele hüvitada