MARCUS AURELIUS, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Marcus Aurelius, sünninimi Marcus Annius Catilius Severus, sündis 26. aprillil 121 Roomas, perekonna villas Caeliuse künkal. Elu esimese seitsmeteistkümne aasta jooksul kandis ta samu nimesid kui isa ja vanaisa, Marcus Annius Verus. Vanaisa oli sel aastal teist korda konsul ja Rooma linna perfekt. Viis aastat hiljem määrati ta taas konsuliametisse, mis näitas, et tema positsioon oli keiser Hadrianuse valitsemisajal väga ebatavaline. Kolmas konsuliametiaeg oli keiserlikku peresse mittekuuluva mehe puhul ülimalt haruldane. Marcus Aureliuse ema oli Domitia Lucilla, tähtis pärijanna, uskumatult rikka Domitius Tulluse lapselaps. Tollal valitsev keiser Hadrianus oli lastetu ja plaanis oma pärijaks Pedanius Fuscust, kes oli Hadrianuse õe poeg. Kuid ilmslet suid tema vanemad noorelt ja jätsid poja vanavanemate kasvatada
esimesed seadused 12 tahvli seadused, mis ei ole säilinud. Need oli väga karmid, rõhutasid seisusevahet, panid paika võlaõiguse ja perekonnaõiguse. Plebeidele suurt kergendust neile see ei toonud, aga vähemalt oli asi kirja pandud selgelt ja nii palju seadusi väänata enam ei saanud. 367 kehtestati uued seadused, kus leevendati võlatingimusi, seati ülempiir riigimaa kasutamisele (pandi piir rikaste perekondade eravalduste suurenemisele) ja plebediel lubati pääseda konsuliametisse. Plebeide koosolek muudeti riigi seadusandlikuks koguks ja kasvas kokku rooma rahva koosolekuga. Partriitsid sulasid rikkamate plebeidega ühte järk-järgult ülemkihiks nobilitet kust ikkagi pärinesid kõik ametnikud. Plebei võib ühes mõttes olla kui üldnimetud lihtrahva või rahvamassi kohta, aga teiselt poolt, kui rääkida plebei suguvõsasest, siis nad olid patriitsidega ühel pulgal ja ei olnud sugugi kehvemad. Rooma väline laienemine (vt kaarti järgmisel lehel) 5