Muutunud peresuhetega seotud Muutunud vaba aja sisustamisega seotud Konstruktivism Construere (lad.) ehk kokku seadma, ehitama Inimese kogemused on konstruktsioonid, milles peegelduvad neile inimeste endi poolt antud tähendused. Inimesed loovad pidevalt ise oma reaalsust. Inimene arusaam endast on sotsiaalselt konstrueeritud ning pideva inimese ja tema keskkonna interaktsiooni käigus tekkivate kognitsioonide tulemus. Karjääriplaneerimine konstruktivistlikust vaatenurgast Karjääriplaneerimine = oma elu juhtimine Karjääriplaneerimine on tervikliku iseloomuga võtab arvesse inimest tervikuna (huvid, võimed, väärtused, hoiakud jne.) ja konteksti, kus ta tegutseb Vance Peavy: karjääriplaneerimine sotsiodünaamilisest vaatenurgast I Me elame mitmete reaalsuste maailmas ei ole olemas ühte objektiivset reaalsust Inimese areng kui eneseloomise protsess Karjääriplaneerimise eesmärk on isikliku vabaduse suurendamine
Humanistlik psühhoteraapia Konstruktiivne teraapia: Laste analüüsimisel joonistatakse joon konstruktivistlik koosneb kolmest osast: Reaalsus- suhe kaheisiiku või ring ja vaadeldakse, mida laps teraapia. Samuti eksistentsiaalsus teraapiast, vahel tuleb dialoogiliselt sellega teeb. tulevad teraapia konstruktivistlikust teraaapiast ja välja. Transpersonaalne teraapia: Kaasatakse vormid toime laste transpersonaalsest teraapiast. Transpersonaalne teraapia: religioossed või müstikast pärit võtteid. analüüsimisega. Transpersonaalne psühholoogia on kaasatakse religioossed ja Teadvustamiseks minnakse kaasa
Frankfurdi koolkonna üheks keskseks probleemipüstituseks küsimus massimeedia mõjust inimesele. Mõjude mudel - ühiskond koosnev isoleeritud indiviididest, kes on meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi. Käsitluse keskmes kommunikatsiooni vahendav instrument - meedium. Eeldatakse, et tehnoloogia suunab ühiskonna sotsiaalset, poliitilist, kultuurilist, majanduslikku ja teiste valdkondade arengut. Konstruktivistlikust vaatepunktist tehtavates meediauuringutes lähtutakse eeldusest, et meedia ei peegelda tegelikkust, vaid kujundab, konstrueerib seda. Põhilisteks uurimisteemadeks on erinevate nähtuste konstrueerimine meedias, inimeste (või nähtuste) representatsioon. Kultuuriuuringutele on iseloomulik lähenemine, kus mitte materiaalne maailm, vaid keelesüsteem loob tähendust. Keel on aga avalik ning sotsiaalne, mistõttu üksikindiviid ei määra tähendust
Lapsed kitsendavad või laiendavad oma mõisteid. Laien-dused toimuvad üldiselt sama sõnavälja sees (õun apelsini kohta) või kognitiivse sarnasuse alusel (pall kuu kohta). Imitatiivid on onomatopoeetilised sõnad (st nende referent on akustiline), mis a) mõnikord varieeruvad häälikuliselt; b) ei muutu morfoloogiliselt; c) tihti ei kuulu leksikoni püsiossa, vaid võib olla spontaanselt moodustatud sõna; näiteks iiu-iiu Lähtuvalt konstruktivistlikust keeleomandamisteooriast: a) imitatiivid on sagedased lapsel, sest nad on sagedased hoidjakeeles; b) imitatiivide suhtarv väheneb lapse sõnavara kasvades (vt artiklist diagramm 1 ja 2); c) imitatiivid on sõnaliigilt määratlemata; d) tihti reduplikatiivsed Näiteid esimestest imitatiividest: näm, mää, mõmm, njäu, auh-auh, krr 'vares', drr 'auto' Omandamiskriteeriumid (Salasoo 1995, KK) 1. spontaanne kasutus (vormi ei ole vähemalt 10 eelnevas täiskasvanu lausungis); 2
punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees. Liikumise järelefekt seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel Illusoorne liikumine tunnuste aistimisviiviste erinevustest tingitud liikumisaisting Stroboskoopiline liikumine järjestikuliselt nihutatud staatiliste stiimulite näiv liikumine Indutseeritud liikumine fooni liikumise omistamine objektile Otsene taju ja kehastustunnetus Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemisest? Otsene taju: · Alt-üles suunaga · Toimib heade tingimuste puhul · Sisemist representatsiooni ei peeta oluliseks · Ei tunnista mälu vajalikkust · Olemas füsioloogilised ja bioloogilised selgitused, keskendub siiski viimastele · Variantse info omandamine resonantsi kaudu, tõlgendatakse vastavalt emotsioonile (võimalustele) · Olemuselt aktiivne Taju ei tee kunagi vigu
Juhtumite analüüse võib läbi kas individuaalselt või rühmatööna. Juhtumipõhine õpe nõuab õppijatelt oma kogemuste analüüsimist, praktilist mõtlemist, otsuste tegemist ning probleemide lahendamist (Paulsen, 2001). Tavaliselt kirjeldab juhtum reaalset asjakohast olukorda või probleemi, mis on õppijatele huvipakkuv, nende kogemustele ja õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et analüüsi õigustada. Juhtumi/probleemipõhise õppe aluseks on konstruktivistlikust õpiteooriast tulenevalt järgnevad seisukohad (Krull 2000): õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise, mitte ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt - olgu selleks raamatud või õpetaja; õppimine peab toimuma reaalelulises, mõtestatud, autentses situatsioonis (erinevalt dekontekstualiseeritud formaalsetest situatsioonidest); lahenduskäike ja nn "õigeid vastuseid" võib olla mitu;
inimloomuse, reaalsuse ja in muutumise konstrueerimine ühtlasi üksteisest arusaamise kui protsessiga. on seotud ka süsteemiteooria, ka reaalsuse arendamise protsessiks (jagatud tähenduste loomine – shared meaning-making). ning nõuannete andmine ei käi konstruktivistliku Tulemus sõltub nii nõustajast kui nõustatavast (in – filosoofiaga ühte jalga ning puhtalt oma elu parim ekspert; nõustaja – nõustamise konstruktivistlikust paradigmast lähtuvad nõustajad ekspert). Oluline on respektil ja usaldusel põhinev väldivad neid. 2003 Norman E. Amundson “Active koostöösuhe.Nõustaja juhib protsessi, kuid ei pane Engagement: Enhancing the Career Counselling diagnoosi ega anna nõu. Nõustamisprotsess on Process- koolitab ka hetkel k-nõustajaid. fokuseeritud, paindlik, aktiivne ja keskendunud Keskendub nõustamise paindlikule isel ning nõustatava vajadustele
- Indutseeritud liikumine – fooni liikumise omistamine objektile - Tavaline liikumine tekib samamoodi nagu nihkest tajusüsteemis. Ühest vaateväljast jõuab teave varem ajju kui teisest. 2 signaali jõuavad ühte punkti 2 eri kohast korraga. Liikumist tuvastavad rakud reageerivad kui ajaline nihe on kahes nägemisväljas. Nii järeldame et on liikumine. Otsene taju ja kehastustunnetus Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemises? - Otsene taju rõhutab rohkem seda et stiimulite tajumisel on tähtsam välikeskkond - Konstruktivistid rõhutavad et tähtsam on see mis inimese ajus toimub. Tegelikult on visuaalne info lmselt suurel määral alt-üles töötlusele suunatud (väliskeskkonnast lähtuvalt) kui vaatlustingimused on head, aga kui vaatlus toimub lühikese aja vältel või stiimul pole selgelt vaadeldav siis toimub töötlus rohkem ülalt-alla.
annaabi.ee 
