Õppimise kolm dimensiooni ja õpibarjäärid Kokkuvõte Sarah Raichmann Illeris kirjeldab õppimist läbi kahe erineva protsessi väline interaktsioon õppija ja tema sotsiaalse-, kultuurse- ja materiaalse keskkonna vahel ning sisemine interaktsioon uute impulside ja juba omandatud teadmiste vahel. Illerise sõnul, et õppimine aset leiaks, on oluline, et mõlemad protsessid samaaegselt kasutust leiaksid.1 Ilerise teooria sarnaneb konstruktivistlikule õpiteooriale ning seekaudu ka Piaget teooriale, mispuhul arvatakse, et õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2 Õppimist võib jaotada kolme dimensiooni kognitiivne dimensioon, mis koosneb teadmistest ja oskustest, emotsionaalne dimensioon, mis koosneb tunnetest ja motivatsioonist ning sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja
Voluntaristlik Õnnelik olemine sõltub meie tahtest. (Sartre) Absoluutne vabadus. Inimene sünnib inimesena alles siis kui ta võtab ülesande, mis varem oli jumalal väärtuste loomine. (Nietzshe) Fatalistlik - Ei ole minu teha, kas olen õnnelik või ei ole. Asi on saatuses või geenides. (Herakleitos) 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilosoofiline seisukoht, kus on moraali printsiibid ajaloolised ja kultuurisõltelised. Toetub konstruktivistlikule positsioonile ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus (orjapidamine) ja järelikult on moraalireegleid nii palju, kui on praktikaid. Toetub ka kontekstide võrreldamatuse positsioonile - teatud tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväide: tuleks mõelda, kas orjuse kaotamine on kui muudatus töökorralduses või on see pigem kui moraalne progress?
aksepteerime nii endeid kui ka teise absoluutselt vabadena. Sellest järeldub, et meie väärtused on determineeritud meie tahtest ehk igal ühel on oma väärtused ja eetika. Oluline ei ole mitte see tahe ise, vaid kuidas ja millest see tahe on tekkinud. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilisoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised. Toetub konstruktivistlikule positsioonile: kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid; - kontekstide võrreldamatuse positsioole: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtivas kultuuri kontekstis. Vastuväide ajaloolisele relativismile kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks
Teoreetiliselt põhineb antud teraapia küsimusi, mõõdik küsimusi ja valikulisi probleemi lahenduse Wittgestainilikule ja küsimusi, sh konsuldatsiooni murdavid protsessile. konstruktivistlikule filosoofiale. ja sekkuvaid sõnumeid. Reaalsus teraapia on arendatud välja Nõustamissuhe toimub Nõustaja püüab saavutada hea kontakti Põhineb kindlal Antud teooria välis 1960-l Dr. William Glasseri ja Dr. reaalsus teeraapias teatud ja sideme kliendiga, mis järgib teatavaid teoorial ja minevikust tingi G. L
Sobivas õppekavas on laste huvidele, nende tunnetuslikule, sotsiaalsele ja emotsionaalsele küpsusele vastavad tegevused. Need hõlmavad laste loomulikku uudishimu, rahulolu saadud kogemustest ja soovi jagada teistega oma ideid.Õppekava on koostatud nii, et võimaldab lapsel ise oma küsimustele vastuseid leida. Õpetaja leiab tasakaalu, mis rahuldab ja avardab lapse teadmishimu. 1.3 Pidev õppimine Pideva õppimise praktika on üles ehitatud arengulisele ja konstruktivistlikule printsiibile. On loodud õpiskeskkond, mis suurendab ise lapse individuaalseid oskusi ja huvisid, kuna peab tähtsaks eakaaslaste seltsis ja väikeses rühmas õppimist. 1.4 Valikuvõimaluste loomine Õpetajad loovad rühmaruumi korralduse abil lastele valikuvõimlaused. Igas rühmaruumis on mitu erinevate materjalidega tegevuskeskust, kus on võimalik avastada ja mängida. Tegevuskeskused võivad olla erinevad, kuid põhikeskused on: · kunst · kirjaoskus
· Seda hakati nägema geomeetrias ja geomeetrilistes kujundites. · Maalist kandus geomeetria-ülistus kõikidesse rakenduskunsti liikidesse. · Rakenduskunstis ja arhitektuuris nähti konstruktivismi kui üht osa funktsionalismist, mille omapära oli konstruktsioonide rõhutamine ja nähtavale jätmine. · "Konstruktivism on ümberistumisjaam funktsionalismi", nagu väitis Vene konstruktivist El-Lissitzky. · Interjööridisainis olid konstruktivistlikule stiilile omased funktsionaalsed lahendused ja nende nõuete range järgimine, · kompaktsed mõõtmed täpselt avalduva karkassiga, vormide tehniline selgus. · Sisseehitatud nissid, lisavalgustid. · Mööbel paistis silma mobiilsuse ja funktsionaalsusega. · Mööblivormid olid allutatud geomeetrilistele kujunditele. Konstruktivism · Avaldus kõige selgemini maalikunstis, olles kubismi ja futurismi edasiarendus.
Õpilasi mõjutavad nende vanemad, õpetajad ja teised õpilased ning nad õpivad nende üldistest kogemustest. · Õpetamises ei saa alati kindlalt öelda, millist liiki konstruktivismi kasutatakse. Seetõttu ei saa konstruktivismi vaadelda teooriana, vaid see on pigem teatud liiki lähenemine õppimisele. Erinevates konstruktivismi liikides on siiski üks ühine lähtekoht - inimene saab õppida ainult lähtudes oma varasematest teadmistest. · Konstruktivistlikule õppimisteooriale vastab probleemülesannete lahendamisega toimuv õppimine. Konstruktivismi otseseks rakenduseks pedagoogikas on avastav õppimine, so. "õppimine läbi oma enese kogemuse. Iga inimene on aldis vastu võtma neid teadmisi ja tõdesid, mis ta ise on avastanud või mille peale ta on ise tulnud" (Lepmann, 1995, lk. 9). Järgnevalt vaatlemegi lähemalt, mis on probleemülesanded ning avatud ülesanded. Kasutatud kirjandus 1. Adams, S., Powel, M. J
voluntarism eetikas: Nietzsche üliinimene: inimene sünnib inimesena alles siis kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale: väärtuste loomine Eetiline relativism Moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiisbid on ajaloolised ja kultuutisõltelised. Eetiline relativism toetub tavaliselt · konstruktivistlikule positsioonile kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondliku praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid. · kontekstide võrreldamatuse positsioonile: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Siia sisse on just kui kodeeritud kultuuride vaheline sõda Vastuväited eetilisele relativismile:
eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie Woogie" (1944) jne. PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta
Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Nietzshe - üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Sartre - absoluutne vabadus. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilosoofiline seisukoht, mille kohaselt moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised. Toetub a) konstruktivistlikule positsioonile: kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid. b) kontekstide võrreldamatuse positsioonile: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväited: 1)Ajalooline relativism - kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist
Selgitage nende seisukohti. Nietzshe, üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Mida saavutatakse kui inimesed looksid ise väärtusi? Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltlased. Toetub konstruktivistlikule positsioonile. Väidetakse, et kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus. Moraali reegleid on niipalju kui on erinevaid praktikaid. Toetub ka kontekstide võrreldamatuse positsioonile. Tegu on mõtekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväited eetilisele relativismile : Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas
2) eetiline tasand lisaks naudingule võetakse ka siduvaid kohustusi, mis on naudingu suhtes hukatusliku mõjuga. N:valimine isiklike huvide ja kohustuste vahel suhtumine naisesse: abielu 3) religioosne tasand suhtumine naisesse: tema asendamine jumalaga Kõiki tasemeid ühendab: teen seda, mida on MULLE vaja 6. eetiline relativism *Moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised. *Eetiline relativism toetub tavaliselt: 1) konstruktivistlikule postisioonile: kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid. Moraalireeglid tuletatakse praktikast. N: meie elureeglid tulevad meie igapäevastest harjumustest. 2)kontekstide võrreldamatuse positsioonile: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. On see eetiliselt õige nõuda, et mingi maa rahvus ei teeks asju, mis nende jaoks on tavaline
allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses „Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst“: „Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas.“ Nagu hiljem näeb, oli „De Stijl“ üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: „Kompositsioon punase, kollase ja sinisega“ (1921), „Pilt II“ (1925), „Victory Boogie-Woogie“ (1944) jne. 8. Naivism (Rousseau), Chagall, Modigliani, metafüüsiline maal (de Chirico, Morandi), dada (Duchamp, Man Ray), sürrealism (Miró, Ernst, Delvaux, Magritte, Dalí), Escher, Brâncuși, Giacometti Naivistlikku kunsti lõid alguses asjaarmastajad, kes asusid väljaspool akadeemilist ja ka
varem oli reserveeritud jumalale, mis on siis väärtuste loomine (eetilises kontekstis moraaliväärtuste loomine). Sartre- absoluutne vabadus. Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse: julgeb ise valida ja otsustada. 76. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetiline relativism- moraalifilosoofiline seisukoht. Sellele vastavalt on moraaliprintsiibid ajaloolised, perioodilised ja kultuurisõltelised(erinevad kultuuriti). Toetub konstruktivistlikule positsioonile- ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus, reegleid ongi nii palju kui on praktikaid. Veel toetub eetiline relativism kontekstide võrreldamatuse positsioonile ehk siis mingit tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Reeglid on kultuuriti erinevad. Vastuväited eetilisele relativismile: ajalooline relativism- nt orjuse kaotamisega seotud küsimused (kuidas tuleks orjuse kaotamist hinnata
allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie-Woogie" (1944) jne. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 78-83. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 168-174 Sturgis ,,Kuidas mõista maalikunsti" lk. 244-245 Netist: http://www.ocaiw.com/index.php.
keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie-Woogie" (1944) jne. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 78-83. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 168-174 Sturgis ,,Kuidas mõista maalikunsti" lk. 244-245 Netist: http://www.ocaiw.com/index.php.
annaabi.ee 
