kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega). Konstruktivaliidsust ei saa iseloomustada ühe numbriga, vaid selle kontrollimine on sarnane teaduslike teooriate kontrollimisega. Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: reflektiivne ja formatiivne mõõtmine; võrgustikumudel (network model). Näide, kus reflektiivne mõõtmismudel ei sobi (PTSD või üldisemalt psüühikahäired
· Kas test mõõdab seda, mida peaks mõõtma- mõõtmise valiidsus. · Kas testi abil saab teha õigeid otsuseid- otsuste valiidsus. Testide hindamine: valiidsus. · Mõõtmise valiidsus- kas test mõõdab seda, mida see peaks mõõtma? · Otsuste valiidsus (e kriteeriumivaliidsus)- kas testi abil saab teha õigeid otsuseid? Valiidsuse hindamise meetodid: · Mõõtmise valiidsuse hindamine: - ühtiva valiidsuse meetod - sisuvaliidsuse meetod - konstruktivaliidsuse meetod (ühtivus ja eristamisvõime) · Otsuste valiiduse (kriteeriumivaliidsuse) hindamine: - ennustava valiidsuse meetod - samaaegse (e eristava) valiidsuse meetod Sisuvaliidsus: Kas testiküsimused peegeldavad hästi ja igakülgselt seda omadust, mida mõõta tahetakse? Sisuvaliidsuse hindamise kolm etappi: 1. Kas testiküsimused on seotud mõõdetava omadusega? 2. Millist tahku sellest omadusest iga küsimus mõõdab? 3
Halvad- kui ei saada konstrukti mõistest aru ja seda kasutatakse Head- kui teadvustatakse, et nähtusel on mingi piirkond, mida ei osata seletada ja sellega alles tegeletakse Valiidsus: Konstruktivaliidsus- saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles see esineb. (nt ärevus) Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine põhjustab selle muutust BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom)
annaabi.ee 
