· skeletsüsteemis seinad- hoone koormisi kannavad tarindid, seinad on soojapiirdeks · tugiseinad- töötavad riiglitena või elimineeritavad katusekonstruktsioonide koormisi · landsein- laudadest kattega sein · pruss-sein- rõhtprussidest sein · seina post- seina konstruktiivne element post · vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element · kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid · rõhtsidemed- konstruktiivdeid elemente ühendavad sidemed · diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed · raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes · kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused
(3+0,44*2)]=102,2 mm b) Painutusjõud: B = l = 50mm rt = r = 3 mm k2 =0,131 [1:52] rm = 7mm [1:54] σb P = 2,5* B *s * * k2= 2,5 * 50 * 2 * 300 *0,131 B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s c) Templite ja matriitside mõõdud: Et saada painutamisel nõutavat painutamisenurka, tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem. Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine: k = 1 – x = 1 – 0,44 = 0,56 l1= rm + rt + 1,25s = 7 + 3 + 1,25* 2 = 12,5mm l1 – painutusõlg, mm; σ s - teras 08кп, ГОСТ 1050-88 =18kg /mm2 =180MPa 5 E- (teras) = 2,1 * 10 MPa
tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s l1 – painutusõlg, mm; n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest Arvutamine Detail A Joonis 1. Detaili painutus [1] Andmed r = 2 mm L1 = 50 mm L2 = 40 mm α = 90º s = 3 mm σ s=370 MPa B= 50mm Arvutuskäik Määran teguri x r 2 = ≈ 0,7 s 3 Valin x väärtuse tabelist 9 x=0,4 Tooriku kogupikkuse leidmine l 1=L1−s−r=50−3−2=45
peale EGT tippväärtust ei ole soovitav. Jahutussüsteemi arvutus Jahutussüsteemi arvutuse aluseks on soojushulk, mis on vajalik viia mootorilt keskkonda teatud ajaühikus. Nimetatud soojushulka on võimalik määrata mootori soojusbilansist või järgmise empiirilise seaduspärasuse alusel: kus ärajuhitava soojuse erimaht, kJ/ (kW×h). Ottomootoritel on kJ/(kW×h) ja diiselmootoritel kJ/(kW×h). sõltub järgmistest sisepõlemismootori konstruktiivsetest parameetritest ja ekspluatatsioonitingimustest: surveaste, suhe, pöörlemissagedus ja mootori koormusreziimid. Orienteeritud arvustustes võib määrata järgmise empiirilise valemiga [1]: kus proportsionaalsustegur; silindrite arv; silindriläbimõõt, cm; väntvõlli pöörlemissagedus, min-1; liigõhutegur; astmenäitaja. Jahutussüsteem arvutatakse välja tavaliselt ja väärtustel.
2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS Kahjustuste all peetakse silmas erinevaid biokahjustusi (peamiselt puitu lagundavad seened, mardikad), mille tõttu on puitkonstruktsioonide tugevusomadusi ja kandevõimet kahjustatud. On võimalik eristada biokahjustusi, mis ei kahjusta puitu, kuid võivad olla visuaalseks probleemiks, näiteks sinavusseened männipuidul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. * konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; 6 * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi
jäigastavad siseseinad Siseseinade paksuse valikul on üldjuhul määravaks näitajateks heli- ja tulekindlus ning konstruktiivsuse nõuded, mõningatel juhtudel ka kandevõime Teraspaneelid Teraspaneelid kujutavad endast pikki kitsaid paneele. Paneelid paigaldatakse seina kas horisontaalses või vertikaalses jaotuses või nurga all. Soojustuseks paneelide sees kasutatakse kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani. Sõltuvalt kasutatud materjalidest ja konstruktiivsetest lahendustest liigitatakse paneelid standard ja tulekindlateks paneelideks. Teraspaneele kasutatakse põhiliselt tööstushoonete, aga ka ühiskondlike hoonete ehitamiseks. Sellest tulenevalt on teraspaneelid kasutatavad karkasshoonete puhul, kus nad ankurdatakse kandekarkassi külge. Paneelid ankurdatakse kandekarkassile kahel viisil: a) poltidega läbi paneeli b) kinnitamine surveplaatidega Teraspaneelide vaheline vuuk: 1) paneel; 2) vuugi tihendamine
* kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. 21. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi Nõrgenenud tugevusega kohtade eemaldamine ja proteseerimine puit- või terasprofiilidega kasutades naelu, polte või liimi. Pealeliimitud klaasplastikust varrastega võimalik tugevdamine. Tugevdamine, pealeliimitud klaastekstiili või aramiid- või kevlarkangaga.
* kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. 19. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi Nõrgenenud tugevusega kohtade eemaldamine ja proteseerimine puit- või terasprofiilidega kasutades naelu, polte või liimi. Pealeliimitud klaasplastikust varrastega võimalik tugevdamine. Tugevdamine, pealeliimitud klaastekstiili või aramiid- või kevlarkangaga
Sageli seostatakse selle numbriga ka masina suurusgruppi ehk mida suurem number, seda võimsam ja tootlikum masin. 47-Mida tähistab indeksi numbrilisele osale intervallita järgnev täht või tähed? Masina moderniseerimist või mudelit. 48-Mida tähistab indeksi numbrilisele osale intervalliga järgnev täht või tähtede kombinatsioon? Intervalliga lisatäht sisaldab infot masina konstruktiivsetest iseärasustest. (nt AWD all wheel drive; AWS all wheel steer; FT fast travel) 49-Esitage ehitusmasinate liigitus tööprotsessi iseloomu järgi. a) Perioodilise (tsüklilise) tööprotsessiga ehitusmasina töötamine, mille üksikoperatsioone tehakse kindlas järjekorras ning mille järjekorda muuta ei saa. (nt kauba transport: laadimine transport maha laadimine tagasi sõit)
iseärasuste kohta. Lisatäht, mis järgneb numbrilisele osale intervallita tähendab üldreeglina antud masina moderniseerimist või ka mudelit (näit A - esimene moderniseerimine või teine mudel; B - teine moderniseerimine või kolmas mudel jne). 48-Mida tähistab indeksi numbrilisele osale intervalliga järgnev täht või tähtede kombinatsioon? Intervalliga järgnev lisatäht või nende kombinatsioon sisaldab infot antud masina konstruktiivsetest iseärasustest. Tähed ja nende kombinatsioonid, mis on üldkasutatavad kõikide firmade poolt: 49-Esitage ehitusmasinate liigitus tööprotsessi iseloomu järgi. Tööprotsessi iseloom: Igasugune tööprotsess koosneb üksikoperatsioonidest, milliseid sooritatakse teatud kindlas järjekorras ja mille järjekorda muuta ei saa. Operatsioonid võivad aga toimuda kas igaüks kindlal ajahetkel, või kõik operatsioonid ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumipunktides
Sõrestiku ehitamisel kasutatavaid konstruktiivseid lahendusi ja sõrestiku elemente vaata jooniselt 3.24. Joonis 3.24. a läbi korruste jätkuvate postidega ja vöötaladele toetuvate laetaladega sõrestik; b sõrestiku ehitamine korruste kaupa; c sõrestiku elemendid 38 Näiteid puitsõrestikseinte konstruktiivsetest lahendustest: 39 Kihid: Kihid: 1 tellisvooder 85 mm 1 tellisvooder 85 mm 2 tuulutatav õhkvahe 30 mm 2 tuulutatav õhkvahe 30 mm 3 tuuletõke min.villast 30 mm 3 tuuletõke min.villast 30 mm 4 sõrestikpostid 50 x 100 mm 4 sõrestikpostid 50 x 100 mm samm 600 mm, vahel min.vill samm 600 mm, vahel min
omaduste halvenemisele ja põhjustada avariisid. Seega on ülekuumendatud auru temperatuuri täpsel reguleerimisel kogu katla koormuse muutuse piirkonnas kaasaegsete võimsate energeetiliste katelde puhul erakordne tähtsus. Normidega nähakse ette, et katla stabiilsel tööreziimil ei tohi auru temperatuuri hälbed nominaalväärtusest ületada ±1 % ettenähtud koormuse piirkonnas, mis on määratud sõltuvalt katla konstruktiivsetest iseärasustest. Katla stabiilse tööreziimi puhul on ülekuumendatud auru temperatuur määratud katla konstruktsiooniga, soojusvastuvõtu jaotusega aurustusküttepinna ja ülekuumendi küttepinna vahel. Katla püsival aurutootlikkusel võib see jaotus muutuda tingituna soojusvahetuspindade saastumisest, liigõhuteguri muutumisest, kütuse kütteväärtuse ja niiskusesisalduse muutumisest. Katla aurukoormuse muutudes teisenevad ka kiirgus- ja konvektiivse soojuslevi
26) f ycd (d1 d 2 ) f bd1 N Ed c cd f ycd A s1 As2 . (4.27) f yd f yd %c ja c vt. tabel 3.1. Kui valemiga (4.25) või (4.27) saadud As1 < 0, siis eeldatakse et As1 on surutud. Selle suurus võetakse, lähtudes konstruktiivsetest nõuetest, kuid mitte vähemana suurusest As1,min. Viimane määratakse momentide tasakaalutingimusest armatuuri As2 raskuskeset läbiva telje suhtes x = h korral (vt. joonis 4.9): N Ed (d1 d 2 e) f cd bh (0,5h d 2 ) A s1,min . (4.28) f ycd (d1 d 2 )
teha koostööd lahenduse leidmiseks. Meeskond võimaldab luua sünergiat tuues välja meeskonnaliikmete komplementaarsete oskuste tulemi ja enamgi veel. Kettley, Hirschi (2000) uuringu tulemusena tõid organisatsioonid välja nelja tüüpi eeliseid, mida võimaldasid luua erinevate funktsionaalsete osakondade töötajatest komplekteeritud projektimeeskonnad: paranenud osakondadevaheline kommunikatsioon, koostöö erinevate erialakultuuridega töötajate vahel, konstruktiivsetest konfliktidest ja diskussioonidest tekkinud parendusettepanekud organisatsiooni töö korraldamiseks, püsivale arengule ja muutustele orienteerituse kasv. Lisaks eelnevatele soodustab meeskonnatöö pideva õppimise väärtustamist ning eelnevatest kogemustest järelduste tegemist. Meeskonna kasutamine projektitöös võib kaasa tuua ka kahjusid: meeskond muutub liiga iseseisvaks ning kaldub kõrvale projekti sponsoriga kokku lepitud eesmärgist, meeskonna
annaabi.ee 
