Viimane faas on female (eneseavastuse faas), mis sai alguse 1920. aastal ja kestab praeguseni. Seda faasi iseloomustavad identiteedi otsingud, vastuseisu võimalikkus. Showalter propageerib feministlikule kriitikale kultuurilisest vaatepunktist lähenemist praeguses female faasis. Showalter ei poolda naiste traditsiooni eraldamist meeste traditsioonist, ta arvab, et naised peavad samaaegselt töötama nii meeste traditsiooni sees kui ka sellest väljaspool. Tema arust peitub kõige konstruktiivsem lähenemine tuleviku feministlikule teooriale ja kriitikale uues naiste kultuurilises vaatepunktis. Tuleb arvestades ka feministide traditsiooniga, mis samaaegselt eksisteerib meeste traditsiooniga, aga ei ole sellest sõltuv ja selle ees vastutav. Gynocritics (naiskriitika4) mõiste kirjeldab kirjanduskriitikat naiste vaatepunktist. Eesmärgiks on rajada raamistik naiste kirjanduse analüüsiks, et arendada uusi mudeleid, mis
soodne, sest toob kaasa uusi probleeme. Agressiivsuse ohjeldamine ei tekita psüühilist pinget, ehkki mõnikord on seda väidetud, vaid võimaldab probleeme lahendada muude, inimesele suuremat rahuldust pakkuvate konstruktiivsete vahenditega, Freud on öelnud: «See, kes jättis mõõga tupest tõmbamata ja külvas oma vaenlase selle asemel üle sõimusõnadega, leiutas kultuuri» (l), kuigi ega vist ka «sõimusõnadega ülekülvamine» see kõige konstruktiivsem vahend ole. Agressiivset käitumist ja selle põhjusi uurides on mõnikord jõutud erinevate tõlgendusteni. On vaieldud selle üle, kas inimese agressiivse käitumise põhjus peitub tema isiksuses või väljaspool teda. Inimene ise on oma käitumises alati ja kõikjal tegutseja, asjaajaja ning tema käitumine tuleneb tema otsustustest. Tema toiminguid ei juhi keskkond, vaid tema ise -- tema reageerib, langetab otsuseid, mõtleb oma mõtteid ja loob kujutlusi
peale suruda. Kui lahendus pole kõigi jaoks sobiv, võib juhtuda, et seda ei viidagi ellu. Kui tundub, et hakkate otsustamiseni jõudma, tuleb sõnastada lahendus täpselt, et olla kindel, et kõik saavad ühtmoodi aru vastuvõetavast otsusest. 5.Otsuse elluviimine Lahenduse elluviimiseks töötatakse välja detailne tegevusplaan. Määratakse osapoolte kohustused ja jagatakse vastutus kes teeb mida ja mis ajaks. Pannakse paika kriteeriumid olukorra paranemise hindamiseks. Kõige konstruktiivsem on teist poolt usaldada ning mitte tõstatada küsimust, mida võtta ette, kui partner lubadust ei täida. Kui teine osapool kokkuleppest kinni ei pea, ära lase tal vastutusest kõrvale hiilida. Ära lükka küsimuse tõstatamist liiga kaugele edasi. Ära lange ka pideva meeldetuletamise lõksu. Kui sa pidevalt meenutad teistele nende ülesandeid, ei hakka nad oma käitumise eest ise vastutust võtma. 6. Hilisem lahenduse hindamine Mitte kõik lahendused ei osutu parimaiks võimalikest
Lumetorm - Larionov - Konstruktivism El Lizzitsky Lenin tribüünil - Tatlin III internatsionaali monumendimakett - väga grandioosne Abstraktsionism Ekspresiivne ja konstruktiivne Vassily Kandinsky 1866-1944 Improvisatsioon 7 - vaatab tagurpidi pilti ja saab inspiratsiooni, suvalised värvilaigud, komponeerib vabalt Kompositsioon 4 - liikumisetunne on samuti sees, ehk sarnaneb futurismile, kui pildist midagi aru ei saa järeldame, et abstraktsionism Dominantne kurv - juba natuke konstruktiivsem Paul klee - 1879-1940 Unistuste linn - osad tunnused siiski arusaadavad, ei abstaheeri lõpuni Piet Mondrian 1872-1944 - konstruktiivse abstraktsiooni looja Vaikelu1 Puud - tunnebveel ära, selge võra ja oksad Kompositsioon - kogu nähtav maailm koosneb horisontaalsetest ja vertikaalsetest joontest, ja koosneb viiest põhivärvist Konstruktiivne - selged jooned risti, kindlad värvid Ekspresiivne - jooned erinevate nurkade all Kazimir Malevits Jõuab kubo-futurismist abstraktsionismini
Emotsionaalne heaolu tähendab meeldivate emotsioonide domineerimist negatiivsete emotsioonide üle. Subjektiivse heaolu kognitiivne komponent peegeldab aga üldist hinnangut oma elule, sageli määratletakse seda kui eluga rahulolu”. Subjektiivse heaolu puhul käib jutt seega nii rahulolust oma eluga kui ka positiivsete emotsioonide osakaalust inimese igapäevaelus. Uuringud osutavad, et eluga rahulolev ja toimuvasse positiivselt suhtuv inimene on konstruktiivsem, huvitub rohkem ühiskonnaasjadest ning on võimu suhtes lojaalsem.Püsiv rahulolematus toodab seevastu konflikte, vastasseisu, ignorantsust. Nii uurijad kui avalikkus on rahulolule külge kleepinud plussmärgi – rahulolev kodanik– töötaja–klient–valija on parem kui rahulolematu • Gallup World Poll Gallup World Poll on aastaid kaardistanud maailma rahvaste subjektiivset suhtumist oma ellu, paludes
Seadusandluses võib olla ka täpselt määratletud töötaja kompetents (nt haridustase, keeletase). Meil on hästi määratletud õiguslik raamistik. Ühelt poolt tüütu bürokraatia, teiselt poolt on need 'reeglid' toeks ja kaitseks, kogu protsess on läbipaistvam. Ametiühingute osakaal paljudes valdkondades tasapisi tõuseb (Euroopa kontekstis). Euroopas on nad paremas positsioonis võrreldes USAga (partnerlus konstruktiivsem). Kuidas see meid puudutab? Mingisuguste õiguste ja kohustuste puhul, alati ei pruugi need laieneda neile, kes pole AÜ liikmed. Soomes nt psühholoogide liit ongi suurel määral psühholoogide ametiühingu funktsioonis. Euroopa ja USA situatsioonide erinevus Ameerikas on protsessid paljuski formaliseeritud. Ameerika organisatsioonikultuurid on ettevõtjakesksemad, tööandjal on suurem õigus otsustada, riigi osatähtsus väike
Viha (anger) – keegi kipub kahjustama mind, minu minapilti minu omandit. Esmane reaktsioon nendes olukordades, kus mind ei kohelda õiglaselt, v minu sotsiaaalne tähtsus seatakse küsimärgi alla (ah ole vait, mida sa ka 39 tead?!??!?!?!). Mõjub inimestele alandavalt. Tavaliselt vihastatakse juhtide peale.Viha häiib v takistab läbirääkimisi. Ärevus (anxiety) – See on konstruktiivsem kui viha. Tunneme seda, kus tajume ohtu. Mingi asi ohustab minu toimetulekut, minu edu. Ärevus on ebamäärane. eksam , täpselt ei tea mida küsitakse, pole kindel kas olen end hästi ette valmistanud. Ärevus võib olla ka tänu sellele, et inimene tahab head tulemust saavutada ja tahab pingutada ja hästi sooritada ülesandeid oma töös. Ärevus võib meelitada inimest end kokku võtma. Ärevus tekib ka sisi kui organisatsioonis
julgustades ja nende käitumist suunates (vt 4. peatükki, alates lk 55). Selle asemel, et endalt küsida, kuidas ma saaksin „oma“ õpilasi veel tõhusamalt kontrollida, on Õpetaja enesekindlust tõstab, kui tal on kava nendeks esimesteks kohtumisteks klassiga. Sellest palju kohasem ja konstruktiivsem küsida: „Kuidas ma saaksin olla õpetajana tõhusam juht?“ on juttu kehtestamisfaasi osas (alates lk 38) ning hilisemas osas keelelistest oskustest käitumise ja „Mida ma saaksin teha, et tuua õpetamisolukordadesse ja õppimiskeskkonda tõhusamat juhtimisel (3. peatükk) ja tõhusal õpetamisel (4. peatükk). kontrolli?“ Viis, kuidas ma juhin iseennast, oma mõtlemist ja hoiakuid, omab olulist (ja isegi
annaabi.ee 
