läbirääkimistel: põhierinevuseks on siis see, et töövõtjast saab maksumusplaanimises osaleja palju varem kui muidu. 1. LÄHTEÜLESANDE ETAPP - Esialgne eelarve põrandapindade alusel Tuginedes lähteülesandele suudab maksumusplaanija sel etapil teha minimaalset: pole jooniseid, on vaid ebamäärased algandmed, mistõttu on mõttetu konstrueerida mingeid kompleksseid mudeleid. 2. ESKIISKAVAND - Põhimõtteline eelarve konstruktiivelementide alusel Selline eelarve koostatakse selleks, et hinnata projekteerija esimesi eskiisjooniseid või ka selleks, et aidata põhjendada sobivat hoone kuju ning põhiplaani. Vajalikud on lihtsad joonised seinte, põrandapindade jm. arvutamiseks. Selliselt koostatud plaani nimetatakse ka esmaseks maksumusplaaniks, kuigi see nimetus on ilmselt vigane, sest tõenäoliselt ei kasutata seda järgnevas maksumuskontrollis. 3.TÄPSUSTATUD ESKIISKAVAND - Konstruktiivelemendi maksumusplaan
mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Üldiselt saab kulude eelarvestamise jagada kaheks: 1) üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid; 2) detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel. Varasemal projekteerimisetapil kasutatavad üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid on ehitise koondnäitajal (funktsionaalühiku meetod, kubatuuri meetod, pindala meetod) ja ehitise osamahtudel (konstruktiivelementide mahtude alusel) põhinevad meetodid. Detaileelarvestamine ühikhindade alusel põhineb kululiikide ühikmaksumusel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. Eelarvete koostamiseks arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. 14. Mis vahe on kalkulatsiooni ja eelarve vahel Kalkulatsioon ehk arvutlus - erimetoodika järgi koostatud arvutus, millega leitakse toote
funktsionaalseteks konstruktiivelementideks. Need on ehitise sellised osad, mis täidavad seal alati sama funktsiooni vaatamata valmistamise moodusele: •vaheseinad jaotavad ruumi vertikaalselt osadeks •katus katab hoonet ja hoiab ära ilmastiku mõjud ning ei lase sooja välja •vundament kannab ehitise kaalu üle alusele jne. Nendel elementidel on otsene seos projekteerimiskäiguga ja nad on kõigile arusaadavad. Seetõttu omab konstruktiivelementide alusel koostatud ehitise maksumusmudel teatud eelist: projekti iga põhiosa saab eelarvestada eraldi ja kasutada neid arvutusi valiku tegemiseks mõne hoone osa projekteerimisel. Koostades eelarve elementide maksumuse alusel, jälgib maksumuskontroll projekti kui tervikut, et vaid maksumuspiirangute alusel viia sisse erinevaid lahendusi. Selliselt kujunev tasakaal hoone erinevate osade maksumuse vahel on esimeseks sammuks tellijale vajalike maksumusandmete esitamiseks.
· Tihti on ka nii, et varase eelarve koostamisel on just põrandapind ainuke teadaolev suurus, mille saab võtta ehitusmaksumuse arvutusaluseks. · Ehitusfirmades kasutatakse arvutuse aluseks aga hoone brutopinda, mida mõõdetakse ehitise välisseinte välispinnast. · Sellega arvestatakse juba konkreetsete ehituskonstruktsioonide ja ehitustehnoloogiaga. 1.6.Nimeta ehitise osamahtudel põhinevad maksumusmudelid. · Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel · Ruumide maksumuse määramine · Detaileelarvestamine ühikhindade alusel · Nende meetodite korral tuleb hoonesisene tehnoloogia; nt: liftid, eskalaatorid ja välised insenervõrgud nt: teed, platsid ning haljastus, arvestada eraldi. 1.7.Kirjelda eelarvestamise konstruktiivelementide mahtude alusel põhimõtet. · Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem.
TALO-90 - kasutati 2000-ndatel aastatel ning laialdaselt ka tänapäeval TALO-2000 - laialdasem kasutuselevõtt TALO-90 klassifikatsioonisüsteemi kasutatakse: - Projekteerimisel - Hoonestamisel - Ehitusettevõtte kuluarvestuses - Ehitustootmise mitmesuguste ülesannete lahendamisel - Üldistes ja avalikes infopankades - Mitmesugustes kirjastatud väljaannetes TALO-90 koosneb järgmistest klassifikaatoritest: - Konstruktiivelementide klassifikaator (RO) - Tööliigi klassifikaator (SUO) - Kuluartiklite klassifikaator (KL) - Kulupearühmade klassifikaator Esimesed kolm moodustavad süsteemi põhikarkassi, kulupearühmad moodustavad teatava paralleelse klassifikatsiooni aluse. 10 Konstruktiivelementide klassifikaatoril on 10 pearühma (0 kuni 9): 0 – Tellija kulud 1 – Mullatööd ja alused 2 – Vundamendid ja lisaehitised 3 – Karkass
arvelduste tegemiseks (tellija ja töövõtja vahel) 6. ehituskulude ja ehitushinna kindlaks arvutamiseks 7. ehituskorraldus ja projektide koostamiseks 8. ehitusoperatiivplaanide koostamiseks 12) Millisel välismaisel klassifikatsioonisüsteemil põhineb eelkõige Eesti ehituskulude liigitamise standard? TALO-80 13) Millised on TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kolm põhilist klassifikaatorit? · konstruktiivelementide klassifikaator (RO) · tööliigi klassifikaator (SUO) · kuluartiklite klassifikaator (KL) · kulupearühmade klassifikaator 14) Kuidas on üles ehitatud TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kood? 1) konstruktsioonilised elemendid ( nt vundament, katus jne.) 2) konstruktsiooni element (nt taldmik ) 3) edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse Nt
R5, C4, jne. Põhimõtteskeemid aitavad uurida elektriseradmrte töötamispõhimõtteid ja välja töötada teisi konstruktiivseid dokumente, mida kasutatakse elektriseadmete monteerimisel, remontimisel ja ekspluateerimisel. Automaatjuhtimisskeemid on ülevaatlikumad ja selgemad, kui nad on kujutatud pea-(primaar-) vooluahelatest eraldi. Montaaziskeemid kujutavad endast tööjooniseid, millel on näidatud kõikide elektriseadmete ühendused ja nende asendid antud seadme konstruktiivelementide suhtes. Montaaziskeemidel peab elementide paigutus andma ettekujutuse nende elementide tõelisest paigutusest elektriseadmeis. Montaaziskeemidel kasutatavad tähelised ja numbrilised tähised peavad põhimõtteskeemide omadega kokku langema. Mootori käivitusskeem kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga). L1 L2 L3 N K S1 S2 K C1 C 2 C 3 K A1 A2
tammede planeerimisel · üldises ja avalikes infopankades nt. hinnaindeksites · mitmesugustes kirjastatud väljaannetes Keskseks TALO 80 klassif. jaotus põhimõtteks on hankekulud Kõige jämedamal tarandil jaot. hankekulud 3-ks: -hanke rajamiskulud -hankimiskulud -ehituskulud Süst. on hierarhiline ja ehituskulud on osa hankimiskuludest ja hankimiskulud omakorda osa rajamiskuludest TALO 80 koosneb järgmist klassifikaatoritest: 1. konstruktiivelementide klassifikatsioon (RO) Lk. 9 teine pool 2. tööliigi klassif (SCO) 3. kuluartiklite klassif (KL) 4. kulupearühmade klassif (KE) TALO 80 koosneb 2-st paralleelsest infoelutusviisist Süsteemi põhikarkassi 3 esimese klassifikatsiooni näol. kulupearühmad moodust. teat. paralleelse täiendava klassifikat. aluse. Kulupearühmad katavad kogu hanget, kui investeerimisobjekti. Need jaotused üksikutesse klassidesse ja tähistat. tähtedega A D-ni, kus B, D jaot
- Jääkväärtus ehitise lammutamisel Kvaliteedi tingimuse määramine projekti selles faasis seisneb eelkõige ruumiprogrammi määramises (funktsionaalne kvaliteet) ja ehituskulude ning kasutuskulude vahekorra paikapanemises. Ehituskulude maksumuse määramisel selles faasis kasutatakse ehituskulude hinnanguid hoone m2 ja m3 kohta, analoogprojektide hooneosade hinnakatalooge või varem koostatud ehitiste eelarveid, arvestades seal juures kavandatava hoone ning analoogprojekti konstruktiivelementide ja tehnopaigaldiste osakaalu erinevusi või ruumiprogrammi näitajate alusel töötavaid eelarvestamise tarkvarasüsteeme (nt TAKU, mida kasutab RKAS). Kui krunt on selleks ajaks olemas, siis hooneväliste tehnovõrkude ja rajatiste maksumused nende m2 (katendid) ja jm (taristu) hindade alusel. Projekti kogumaksumuse hindamiseks selles faasis tuleks ehitise (hoone + rajatised) maksumusele lisada omaniku kulud: - Vajadus-, tasuvus- ja teostatavusuuringuteks 3%
- Jääkväärtus ehitise lammutamisel Kvaliteedi tingimuse määramine projekti selles faasis seisneb eelkõige ruumiprogrammi määramises (funktsionaalne kvaliteet) ja ehituskulude ning kasutuskulude vahekorra paikapanemises. Ehituskulude maksumuse määramisel selles faasis kasutatakse ehituskulude hinnanguid hoone m2 ja m3 kohta, analoogprojektide hooneosade hinnakatalooge või varem koostatud ehitiste eelarveid, arvestades seal juures kavandatava hoone ning analoogprojekti konstruktiivelementide ja tehnopaigaldiste osakaalu erinevusi või ruumiprogrammi näitajate alusel töötavaid eelarvestamise tarkvarasüsteeme (nt TAKU, mida kasutab RKAS). Kui krunt on selleks ajaks olemas, siis hooneväliste tehnovõrkude ja rajatiste maksumused nende m2 (katendid) ja jm (taristu) hindade alusel. Projekti kogumaksumuse hindamiseks selles faasis tuleks ehitise (hoone + rajatised) maksumusele lisada omaniku kulud: - Vajadus-, tasuvus- ja teostatavusuuringuteks 3%
süstematiseeritakse firmade andmebaasides. Et tagada tulemuste võrreldavus, tuleb kasutada ühtseid mõõtmispõhimõtteid. · Pindala meetod - arvutatakse kogu ehitise põrandapind. Põrandapinna arvutuspõhimõte on, et see kujuneb iga korruse välisseinte vahele jäävate põrandapindalade summast. Ruumi jäävate kandvate karkassipostide mõõtmeid ei arvestata, kuigi põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest. Seega, meetod arvestab hoone netopinnaga. · Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel - Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem. Käesoleva meetodi korral jaotatakse ehitis mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist. Konstruktiivelement on ehitise osa, mis täidab ehitises alati sama funktsiooni ja neid võib vaadelda ehitusprojektis tinglikult eraldi (näiteks; kandvad seinad, katuse konstruktsioon). Nende maksumused hinnatakse eraldi ning
762 – teadete edastamine; 763 – avarii lokaliseerimine (vähem kui 2 tunniga); 764 – sama (enam kui 2 tunniga); 765 - endise olukorra taastamine (24 tunni jooksul); 766 – sama (enam kui 24 tunni jooksul); 767 –dokumenteerimine; 769 – muud avarii-dispetšerteenistuse tegevused. 790 – muud tugiteenused. 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste Kinnisvara hooldamine - tähendab tegevusi, millega tagatakse ehitise konstruktiivelementide ja tehnosüsteemide või krundi või selle juurde kuuluvate rajatiste (töö) korrasolek, s.o. korrashoid - hooldatava kinnisvara või selle üksikute osade säilimine ja vastutus kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud õigusaktides, kehtivates ehitusnormides, projektdokumentides ning hoolduslepingu objektiks olevate tehnosüsteemide kasutus- ning hooldusjuhendites. Hooldamine (hooldustehnoloogia) koosneb järgmistest põhitegevustest: ülevaatus;
annaabi.ee 
