Konstruksiooniga - 2 õppematerjali

"konstruksiooniga" - 2 õppematerjali

docx

Hoone- ja soojusautomaatika

muutuste leviku ulatus, ja temp muutumine ruumis. Seda iseloomustab dimetsioonita suurust mida nim piirde soojus enertsiks D D=R*s R=/[m2K/w] R- seina termiline takistus Mida väiksem soojusvoolu kõikumise periood, seda suurem on ruumi inerts. Kivi hooned salvestavad soojust paremini, kui puit hooned. Seinte üles küttmine võtab palju aega, aga sesavad kauem soojad. Soojuspüsivuse järgi hooned ja piirded jagatakse: · D <1,5- sellise hoone piirded on kerge konstruksiooniga. · 1,57 massiivnepiire Piirete niiskusresiim Piirete niiskusresiim avaldab suurt mõju kliimale. Piirded on suuremal väiksemal määral poorsed. Kui niiskus satub pooridesse, ss suureneb soojusjuhtivustegur. Niiskusega alaneb sise temp.niiskus saab piirdessse: · Pinnasest- tuleb vundamendist korralikult isoleerida. · Atmosfäärist lume v vihma näol. Selleks et niiskus ei satuks, tuleks välispinnad

Energeetika → Soojustehnika

57 allalaadimist

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

Madrats alusraamil Madrats Laias laastus koosnevad pehme mööbli tooted järgmistest osadest :  Kandev osa ehk karkass  Elastesed alused  Täitematerjalid  Pealistusmaterjalid  Furnituur ja lisandid . Karkass  Karkass moodustav tugeva aluse, millel kinnituvad pehmedusmaterjalid ja pealisturmaterjalid  Karkass võtab vastu jõudusid ja annab tootele tugevuse  Karkass on enamasti karbikujulise konstruksiooniga (näited) Karkassi materjalid  Kilpdetailid : puitlaastplaat, ristivineer  Prussdetailid : okaspuu vüi lehtpuu saematerjal . Elastsed alused  Elastesed alused annavad tootele vetruvuse ja pehmuse  Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtluse jaotamise tootele. Elastsete alustena kasutatakse :  Vedrud ja vedrublokid  Elastsetest lintidest punutised  Poroloonist valatud kujublokid . Vedrud

"konstruksiooniga" - 2 õppematerjali

Hoone- ja soojusautomaatika

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus