Paul Cézanne Paul Cézanne (1839 1906) · Prantsuse postimpressionistlik kunstnik · Õppis Aix-en-Provence'i ülikoolis õigusteadust · Õppis Académie Suisse'is ja täiendas end peamiselt Louvre'is · Alustas tumedate pastoossete piltidega, millel oli kujutatud vägivaldseid sündmusi · Hakkas otsima kujutamisviisi, mille kaudu oleks võimalik näidata looduse fundamentaalset olemust · Sai kubistidele eeskujuks · Maalimine mitmest vaatepunktist · Pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele Natüürmort kummutiga (1887) Kaardimängijad (1890-1892) Saine-Victoire´i mägi (1904-1906) Inglisekeelne tekst · Early years and family · The Cézannes came from the small town of Cesana now in West Piedmont, and it has been assumed that their name came from Italian origin. Paul Cézanne was born on 19 January 1839 in Aix-en-Provence, in Provence in south of France. On 22 February, Paul was baptised in the parish
tihedalt seotud mütoloogiaga, vormilt arhitektuuriga, *Loobus varjudest ja värvivarjunditest. P. CEZANNE: *Hele, valgusküllane koloriit, *Teostes sees suur hulk küsimusi ja otsinguid, *Looduses nähtavad vormid lähendada stereomeetrilisele põhivormile, *Pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatenurgast, et kujutada objekti selle kõige ilmekamast küljest, *"Lõhkus" tsentraalperspektiivi, *Pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele, *Süzee teisejärguline, *Pilt visuaalne objekt. Sümbolism 19.-20. saj vahetuse kunst oli väga mitmekesine, selle põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate põhjal. Tekkisid 3 suunda: Konservatism väljendus kunstis klassitsismine, uusromantism pettunud kaasajas ja positivism usk teaduse ja tehnika progressi. Uusromantikute ideede väljendiks kunstis oli sümbolism
koonusele. See on eriti märgatav Cezanne maalitud inmkehade kujul. Cezanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne aluse tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel, aga ühtlasi pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise-- pildi loomiseks. Niihästi neoimpressionistid kui ka Cezanne pidasid süzeed teisejärguliseks või lausa ebaoluliseks. Pilt oli neile eelkõige visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad--maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. Nõnda erines nende kunst ajastule iseloomulikumast literatuursest sümbolismist.
jäljendamisest võimaldas katta suuri osi pildi pinnast üheainsa, tihti puhta värvitooniga. 8. Suure osa oma maalidest valmisid Kopenhaagenis. 9. . E 10. Soovitas looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile silindrile, kuubile, koonsuele. 11. Ta hakkas kujutama igat objekti, sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (nagu Egiptuse poos). Lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele. 12. Teoste motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. Postimpressionistid II 1. Sõna neo neoimperssionismis tähendas uus. Nagu neo alati tähendab. 2. Punkt-kunst. 3. Neoimperssionistide eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve (sarnaselt imperssionismile), aga Seurat tahtis oma meetodi järjekindlamalt teadusele toetada
Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga. Selleks et näidata ruumilisust ja vormi, soovitas loodusest nähtavaid esemete vormi lähendada geomeetrilistele kujunditele. Ta pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatepunktist, sellega lõhub ta tsentraalperspektiivi aga paneb aluse konstrueerivale kunstile. Sisu on teisejärguline. Tähtis on maaliline struktuur. Tema kui väga ebapopulaarne kunstnik, tema teosed avastati pärast tema surma ja pannakse alus uuele kunstivoolule kubism Teosed: ,,Isa ajalehte lugemas" (1866), ,,Moodne Olympia", ,,Püha Antoniuse kiusatus", ,,Laud", ,,Marne'i kallas", ,,Suitsetaja", ,,Sainte Victoire'i mägi", ,,Suured suplejad" Henri de Toulose Lautrec vanasse aadlisuguvõssa kuulunud mees. Tema ema ja isa olid omavahel nõod. Tal oli luuhaigus
Eelistas tumedate varjude asemel siiski selgete vormide loomist. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele põhivormile- koonusele, kuubile jne. Ta pidas võimalikuks mitmest vaatepunktist, et kujutada igat objekti sellisest küljest või nurgast, kus objekti vorm on piisavalt selge ja ilmekas. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne vundamendi tsentraalperspektiivist, millega lõhkus ta renessansi ajast Euroopa kunstis põhimõtted ruumiilu loomiseks. Ta pani aluse konstrueerivale kunsti tegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue maali loomiseks. Tema töödeks on näiteks "Puuviljavaagen, klaas ja õunad"; "Suured suplejad". Sümbolism Sümbolistid käsitlevad meelsasti "suuri", üldisi ja igavesi eksistentsiaalseid teemasi, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult
Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga. Selleks et näidata ruumilisust ja vormi, soovitas loodusest nähtavaid esemete vormi lähendada geomeetrilistele kujunditele. Ta pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatepunktist, sellega lõhub ta tsentraalperspektiivi aga paneb aluse konstrueerivale kunstile. Sisu on teisejärguline. Tähtis on maaliline struktuur. Tema kui väga ebapopulaarne kunstnik, tema teosed avastati pärast tema surma ja pannakse alus uuele kunstivoolule kubism Teosed: ,,Isa ajalehte lugemas" (1866), ,,Moodne Olympia", ,,Püha Antoniuse kiusatus", ,,Laud", ,,Marne'i kallas", ,,Suitsetaja", ,,Sainte Victoire'i mägi", ,,Suured suplejad" Henri de Toulose Lautrec vanasse aadlisuguvõssa kuulunud mees. Tema ema ja isa olid omavahel nõod. Tal oli luuhaigus
koonusele. See on eriti märgatav Cezanne maalitud inmkehade kujul. Cezanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne aluse tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel, aga ühtlasi pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise --pildi loomiseks. Niihästi neoimpressionistid kui ka Cezanne pidasid süzeed teisejärguliseks või lausa ebaoluliseks. Pilt oli neile eelkõige visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad--maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. Nõnda erines nende kunst ajastule iseloomulikumast literatuursest sümbolismist.
Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane.
ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane.
Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane.
eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane.
annaabi.ee 
