on. Autor räägib enda nimel, viitamata mingitele allikatele, ta kasutab kindla kõneviisi väitlauseid, igasugused pehmendavad modaaladverbid (vist, võib-olla, küllap, ma arvan) puuduvad. Lugejal ei jää üle muud, kui info vastu võtta ja tänulik olla. II. Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed pöördumised, ise küsin – ise vastan struktuur, käskiv või tingiv kõneviis koos deontiliste modaalverbidega, soovitused ja õpetused, mida peaks tegema, tuleks teha, võiks teha. III. Autor võib võtta endale hindaja-kritiseerija positsiooni, st ütelda lugejale, kas esitatav on tema meelest õige või vale, hea või halb, kas ta on sellega nõus või ei ole. (Kasik….) Roll:
3. Millal valgus murdub? Murdumisseadus. Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskkonnast teise. Murdumisseaduse järgi langemisnurg siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on võrdne teise keskkonnas murdumisnäitajaga esimese keskkonnas suhtes. 4. Millal tekib täielik peegeldus? Täielik peegeldus saab tekkida ainult valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. 5. Kujutised läätsedes. - Läätsed juhivad kiiri, mis konstrueerivad kujutise. Läätse valem suurendades: S= k/a . D=1/f Läätse optiline tugevus (D) on fookuskauguse pöördväärtus . 1/a + 1/k = 1/f
kalduvus anda tajutavale informatsioonile ,,hea vorm", see tähendab, et inimesed hoomavad maailma valmis skeemide või mudelitena. See mis on inimesele võõras jäetake tihti kujutlusest välja või moonutatakse enda ootustele vastavalt . Mälu konstruktivistlikud käsitlused · F. Barlett esimesi psühholooge, kes uuris mälu talitlust konstruktivistlikelt positsioonidelt. Uurimus, mille põhjal tehti järeldus, et inimesed konstrueerivad tähenduse selle järgi, mis on nende jaoks usutav ja sarnane. Õpitava materjali esmakordsel õppimisel kujunenud arusaamad on püsivamad kui hilisemal ümbertõlgendamisel tekkinud kujutlused. Tänan tähelepanu eest!
vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid paigutavad maailmakorra ruumi; geomeetriliste skeemidena kujutavad nad endale ette universumi ülesehitust, asetust, kaugusi, mõõtmeid ja tähtede liikumisi. Peale selle joonistavad nad kaardile maa plaani, märkides sellele kõik asustatud territooriumi maad, mered ja jõed. Samuti konstrueerivad nad universumi mehhaanilise mudeli nagu Anaximandrose sfäärid, mida ta mõnede tunnistuste põhjal oli teinud. Andes endale sellisel kujul võimaluse maailma "näha", loovad nad sellest sõna otseses mõttes theôria, "vaatluse". Anaximandros ja Aristoteles Esimene substants (iseseisvalt olemasolev olev) on "lõputu, surematu ja jumalik, mis kõike hõlmab ja kõike juhib." Anaximandros mõistis seda kui omamoodi reaalsust, mis erineb kõikidest elementidest, kujutades endast
naiselikke rolle hoolitsedes näiteks nukubeebide eest, kasutades mängus rohkem juuksuri- Ja kosmeetikatooteid jms. Poisid omakorda jäljendavad rohkem mehelikke rolle, askeldavad tööriistadega, juhivad põllutöö- ja ehitusmasinaid jne. Kas lapsed pigem matkivad-rekonstrueerivad seda, mida nad näevad - või püüavad nad teostada oma fantaasiaid? Kui oluline on lapse jaoks saadud tulemuse vastavus reaalsusele? Lapsed nii konstrueerivad kui ka rekonstrueerivad ühtviisi hea meelega. Kui konstruktori algdetailid on lihtsad - näiteks tavalised Lego tüüpi klotsid - siis ei ole lapse fantaasiale mingeid piiranguid ja ta võib nendest detailidest teha ükskõik mida. Kui konstruktori detailid on mõeldud konkreetse ehitise või masina kokku panemiseks ja kindla tulemuse saavutamiseks ja olemasolevad detailid tuleb lihtsalt õigesti kokku panna - siis laps muidugi rohkem rekonstrueerib ja püüab saavutada etteantud tulemust
Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme. Tegelikkuses saame me rääkida ainult segamajandusest, kus ressursside jaotuse määravad ära avalik sektor (riik), traditsioonid ning turg üheskoos. Majandusteadlased tegelevad majandusküsimustega kahel viisil. Kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest, on tegemist positivistliku majandusanalüüsiga. Juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ja hindavad võimalikke tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad on tegemist normatiivse majandusanalüüsiga. Alternatiivkulu printsiip. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma
suhete kaudu. Järgnevalt antakse ülevaade grupinõustamisest ning suunatud osalusest (mentorlus) kui sotsiaalsetel suhetel põhinevat strateegiat, mida kasutatakse õppimisel ning oma võimete ja oskuste arendamisel. Gruppides toimuv konstruktiivne õppimine põhineb grupi liikmete aktiivsel osalemisel probleemide lahendamises ning kriitilisel mõtlemisel läbi enda suhestamise asjakohase õpitegevusega. Osalejad ,,konstrueerivad" uusi arusaamu ja teadmisi, mis põhinevad nende endi eelneval kogemusel ning teadmistel, püüdes üle kanda uude olukorda ning seostades uusi teadmisi olemasolevatega. Suunatud osaluse all peame silmas inimesi kui sotsiaalseid partnereid, kes suhtlevad omavahel ja kooskõlastavad oma tegevust teiste omadega mingi ühise tegevuse käigus. 2
1. Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria Suunad, mis käsitlevad õppimist informatsiooni vastuvõtmisena eeldavad, et õpetajad edastaksid õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimivad selle vastuvõtjatena. Õppetöö korraldamisel pööratakse palju tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele, kuid tihtipeale kipuvad ära ununema õpilased. Eeldatakse, et õige õpetamise tulemusena konstrueerivad kõik õpilased samalaadsed teadmisstruktuurid. Õpetamise meetoditena domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt. Kui õppetöö korraldatakse informatsiooni vastuvõtmisena, siis tulemuseks on valdavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata küsimustele või kasutada teadmisi situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali omandati
Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Humanistlik. Konstruktivism (Mark Watson, 2006) Pole olemas absoluutset tõde. Oluline on tähendus, mille inimesed ümbritsevale annavad ja nende kogemused teistega suhtlemisel. Inimesed konstrueerivad oma elu; toimub pidev kogemuste korrastamise ja tähenduse loomise protsess. Fookuses on personaalne identiteet. Inimese identiteedi areng on seotud sotsiaalsete süsteemidega. Toimub pidev ja tähendusrikas enesearendamine. Vance Peavy (1929-2002) Peavy SotsioDünaamiline lähenemine Mina konstrueerimine, narratiivsus. Life-Space. Seos keskkonna ja kultuurilise taustaga. Karjäär = elu. Eesmärgiks elukvaliteedi ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamine.
Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis Aktandid on kognitiivselt autonoomsed ehk Aktandid konstrueerivad ise oma arusaamu, aktandid kommunikeerivad märkidega, seetõttu on aktantidel kollektiivne teadmine Kuna me ei näe üksteise pähe, siis ainsaks võimaluseks arusaada ongi kasutada märke. - Tunnetus toimub teadvussüsteemis - Kuid kommunikatsioon kulheb sotsiaalses süsteemis (mis koosneb erinatest teadvussüsteemidest) Teadvussüsteemid - läbipaistmatud, ehk ei näe sinna sisse - On autopoieetilised ehk ennast pidevalt taasloovad
Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele. 6. Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrake see veelkord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. (Krull 2000: 371- 372) Nendes etappides eeldatav tegevus on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv- informatsioonilise käsitusega, see tähendab, et õpilased konstrueerivad edastatud kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule. Tulemuseks on vastavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata kas suulistele või kirjalikele küsimustele või kasutada situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali õpiti. Kahjuks ei suudeta nii omandatud teadmisi sageli kasutada praktilistes situatsioonides, sest puudub kogemuslik baas
- skeemid aitavad lastel adapteeruda: *assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi *akommodatsioon (või ka kohanemine): muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid Piaget KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA (peame eelneva läbima) 1) sensomotoorne staadium 0-2 (eristab end teistest objektidest, saab aru objektide jäävusest) - laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab - mõtlemise ja keele omandamine - imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu 2) operatsioonide eelne 2-7 (keelekasutus on piisavalt arenenud, objekte tõlgendatakse kujundite ja sõnadena ning klassifitseeritakse neid ühe tunnuse alusel) - lapsed omandavad süstemaatilise loogilise mõtlemise - mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks - tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse LAPSEEEA EGOTSENTRISM - kolme mäe katse (Piaget & Inhelder, 1956) – kas laps suudab erinevaid probleeme lahendada
Samuti toob ta välja mõlema loomingus esinevad binaarsed opositsioonid, mis on Pride’i seisukohast mõlema kunstniku teoseid ühendavateks aluskomponentideks. Ka siin tugineb Pride tekstipõhisele analüüsile, lähtudes strukturalistliku kirjandusteooria binaarsete opositsioonide käsitlusest. Pride kõrvutab 19. sajandi Pariisi naisi Baudelaire’i tektstides ja Manet’maalil ning toob välja, et nii tekst kui pilt konstrueerivad naise kuvandi läbi vastandlike rollide (maskide), mida naised oma igapäevaelus kannavad. Pride toob oma analüüsis välja ka Pariisi ümberehitamise mõju kunstnikkonnale ning kirjutab sellest, kuidas nii Baudelaire’i tekstides kui ka Manet’ maalil avaldub kunstniku roll flaneurina. Flaneur’i kujund on samuti pärit Baudelaire’lt, kes oma teoses ‘’Moodsa elu kunstnik’' kirjeldab
vastuvõtmist ning tõlgendamist. · Infotöötluse kolmandal sammul teevad lapsed valiku eesmärgi või soovitud tulemuse osas (nt kas teha tagasi või vältida pahandusi, saada sõpradeks, saada soovitud eset) või jätkavad püüdlemist olemasoleva poole. · Neljandaks, lapsed otsivad mälust antud olu- korda sobituva reaktsiooni või kui on tegemist uudse olukorraga, siis konstrueerivad vastuse. · Viiendal sammul toimub varem kasutatud või konstrueeritud reaktsioonide hinda- mine ning seni kõige paremini toiminud vastus valitakse rakendamiseks. · Kuuendal sammul toimub valitud käitumise elluviimine. Sotsiaalsed reeglid ja nende mõistmine. Sotsiaalsete otsuste tegemisel ja sobilike käitumiste valikul on mõju ka sellel, millised sotsiaalsed reeglid ja normsnatiivsete käitumiste, isiklike ja ühiskondlike ootuste ning erinevate
usku, kuidas asjad peaksid maailmas käima; Konstruktivistid keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumused, kuidas asjad maailmas peaksid olema konstrueerivatest inimestest (arvamusliidritest) Milline on ideaalne ühiskond? Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peaks ideaalis korraldatud olema; Konstruktivistid keskenduvad sellele, kuidas selliste väidete esitajad konstrueerivad "ideaalmaailma" Milliseid küsimusi on vaja esitada? Objektivistid esitavad sotsiaalprobleemidest rääkides sageli selliseid küsimusi nagu "mis põhjustavad sotsiaalprobleeme?" ja "Mida peaks tegema, et sotsiaalprobleeme põhjustavaid tingimusi kõrvaldada/ leevendada?" Konstruktivistid esitavad sageli sotsiaalprobleemidest rääkides selliseid küsimusi nagu "Miks
reaalsus on intersubjektiivne reaalsus. · Kuigi elamustes ja tõlgendustes on palju ühist, ei eksisteeri ühesugust ja ainuõiget arusaamist, hinnangut ja käitumist, selle poole on püüdnud autoritaarsed ja totalitaarsed rezhiimid. Sotsiaalse mõõtmise eripära - Nähtuste keerukuse ja mitmetähenduslikkuse tõttu puuduvad sotsiaalses reaalsuses enamasti üheselt määratletud kvaliteedid, mõõtmisetalonid. - Uurijad (keskused, koolkonnad) konstrueerivad ise uuringuks sobiva mõõtmisinstrumendi, erinevus lähenemisviisides ja uurimismeetodites on palju suurem kui loodusteadustes. - Etaloni puudumise tõttu on võimalused kvantitatiivseks lähenemisviisiks piiratud, olulised omadused ja suhted on vaid osaliselt arvuliselt väljendatavad. - Loodusteadustes domineerivate eksperimentaalsete meetodite rakendamine ei ole enamasti eetiliste ja sotsiaalsete piirangute tõttu võimalik. Andmekogumine
selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult, mis ei puhuks. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada · Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha --------------------------------------------------------------- · Täiskasvanud väidavad, et Maa on ümmargune ja inimesi elab kõikjal 25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta?
Vastu: kõike, mida on võimalik väljendada ühes keeles, on võimalik väljendada teistes keeltes, aga võib-olla lihtsalt teisiti. Poolt: kui midagi kuuled, siis see mõjutab mõtlemist. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. 25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta? Mis võimaldab uusi teadmisi efektiivsemalt omandada? Oluline oleks räägitut ka näidata, sest selle kaudu, mida laps näeb konstrueerib ta mudeleid, ainult rääkimisest ei piisa. Teadmiste vahel tuleks seoseid luua ning meeles pidada, et lapsel on juba enne kooli minemist teadimistebaas olemas. Kordamine.
mis mõjutavad meie toimimist laiemalt – Eri suundi: ajalooline instituts., ratsionaalse valiku instituts., jt – Näited: policy analysis, parlamentarism, valimissüsteemid, jne. • Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism – Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu – Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus – reaalsusi on mitmeid – Uurida, kuidas erinevad grupid/inimesed reaalsust interpreteerivad, seda konstrueerivad ja teatud diskursusi kasutavad ning taastoodavad. – Näited: poliitikute ja sots.teadlaste diskursused Jääkeldri protsessist Praktiline pool – paradigmad I • Biheiviorism: – Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad… tahad oma tulemusi üldistada – Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org
varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 6 Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda. Sensomotoorne staadium-Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab, Mõtlemise ja keele omandamine, Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu, eristab end teistest objektidest, objektide jäävus. Operatsioonide eelne staadium-Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise,Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks, Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse. Jäävus (Piaget) Lapseea egotsentrism- Kolme mäe katse.Paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt. Animism -on hingeusk
arendamine induktiivse protsessi abil • Andmete kogumine => üldistused, hüpoteesid => täiendavad andmed • Pidev interaktsioon andmete ja teooria vahel • Nt: co-production kontseptsioon Fenomenoloogia • Fenomenoloogia kui alternatiiv positivismile • Fenomenoloogilise lähenemise keskmes on küsimus kogemusest • Uurib inimeste taju, suhtumist, tundeid, emotsioone, aga ka tõlgendust igapäevases elus • Eesmärk on kirjeldada, kuidas inimesed konstrueerivad sotsiaalset tegelikkust • Tähendab eelkõige detailset kirjeldust, kasutab peamiselt intervjuusid ETAPID JA ÜLESEHITUS Uurimustöö/ainetöö • Olulised lähtekohad – Olulisus – Teostatavus – Huvi – Fokusseeritus – Algandmete kogumine vs teisaste (olemasolevate) andmete kasutamine (desk-research) Sisulised nõuded • Sisulised nõuded eristavad teaduslikku tööd muudest
asjades, mille loomulik hoiak kahtluseta omaks võtab. Loomulik hoiak maailma suhtes eeldab ka seda, et teised inimesed kellega kokku puututakse saavad enamikest asjadest samamoodi aru nagu mina; et inimeste vahel on jagatud (ühine) arusaam asjadest. Peter Berger & Thomas Luckmann Teos: "Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" käsitleb seda kuidas reaalsust sotsiaalselt konstrueeritakse. St. inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on, vaid nad konstrueerivad maailma enda jaoks. See konstrueerimine on sotsiaalne toimub koos teiste inimestega. Harold Garfinkel Etnometodoloogia - selle uurimine kuidas inimesed igapäevases elus tegutsevad ja maailma enda jaoks arusaadavaks muudavad. Tegi spetsiaalseid "tülinorimise eksperimente" selleks et näha mida inimesed teevad siis kui puutuvad kokku arusaamatu käitumisega teiste inimeste poolt. Kui inimesed kohtuvad millegi
aastat konstruktivistlike teadmiste teooria arendamisega. · J. Piaget` konstruktivism tugineb tema uuringutele lapse psühholoogilisest arengust. Oma hariduslike mõtete lühikokkuvõttes nõuab Piaget õpetajatelt lapse arenguastmete mõistmist. Tema arvates on õppimise põhialuseks avastamine. Peamiste nähtuste mõistmisele jõudmiseks peab laps Piaget arvates läbima teatud astmed, kus nad konstrueerivad endas skeeme oma füüsilisest ja sotsiaalsest maailmast. Autonoomses tegevuses peavad lapsed avastama klassis valitsevaid suhteid ja mõtteid, mis toob kaasa tema jaoks huvitavad tegevused. Arusaamine luuakse samm-sammult aktiivse kaasahaaratusega (Adams, 1995). · Konstruktivistlik tunnetusteooria arvestab teadmiste teket ja olemust. Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks
tõlgendama. Oluline: tuleb osata õigesti hinnata situatsiooni, milles sotsiaalne interaktsioon toimub! Erving Goffman - DRAMATURGILINE lähenemine sotsiaalse interaktsiooni mõtestamisel: · enese esitlemine · muljete juhitavus · käitumine "eeslaval" ja "tagalaval" 6 Etnometodoloogia (H. Garfinkel): õpetus sellest, kuidas inimesed konstrueerivad ja mõistavad tegelikkust igapäevases interaktsioonis. Meetod: näidata iseenesestmõistetavaid reegleid nende vastu eksides. Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed VI KULTUURITÕLGENDUSEST SOTSIOLOOGIAS KULTUUR teatud ühiskonna liikmetele omane elulaad (kombed, tavad, käitumismustrid) koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Kultuur tugineb väärtustele (abstraktsed ideaalid), mida tunnustatakse antud ühiskonnas ja
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest
protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element
See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome.
diskursuste nimetamist ja piiritlemist analüüsitulemuste esitamise osas alati põhjendada neid ei saa esitada enesestmõistetavalt, antutena. Diskursusanalüüsi ühikud võivad ühes uurimuses varieeruda nendeks võivad olla sõnad, fraasid, laused, lõigud, ka suuremad tekstiüksused. Analüüsi tehes pole eesmärgiks niivõrd rakendada kategooriaid, vaid teha kindlaks viisid, kuidas diskursuses osalejad ise konstrueerivad ja kasutavad kategooriaid kõnes või kirjas. Erinevalt kontentanalüüsist ei toimu diskursusanalüüsis ranget (üksteist välistavatesse) kategooriatesse kodeerimist, kuna analüüsitaval üksusel võib olla mitu funktsiooni või tähendust. Diskursusanalüüsi uurimisküsimused operatsionaliseeritakse lingvistiliste (sh semantiliste, grammatiliste, retooriliste) analüüsikategooriatena vastavalt sellele, millised diskursuse
Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik, geomeetriline mõtlemine mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud Reflektiivne mõtlemine asi ja mõte sellest on eraldatud, trad. Kultuurides tavamõtlemine ja asi ja mõte sellest on koos Inimesed konstrueerivad endale mõistuse mõistmise teooria (häirunud autistidel) teiste inimeste teadmiste mõistmine, nende päritolu mõistmine (kui pall pannakse Anni äraolekul mujale siis Ann ei oska seda sealt otsida) David Premack uuris kas ahvid saavad aru teise kavatsustest, tahtmistest Teadvuse seisundid: Hüpnoos: Charcot hüpnotiseerida saab hüsteerikuid, on patoloogia Hyppolyte Bernheim hüpnoosile alluvad enamvähem kõik, esile kutsub inimese mõistus ise
Kognitiiv-informatsioonilise õppimisteooria järgi toimubki õppimine eelkõige info vastuvõtmisena. Seega ,,eeldatakse, et õpetajad edastaksid õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimiksid selle vastuvõtjatena. Selle suuna esindajad pööravad õppetöö korraldamisele tavaliselt palju tähelepanu õppe- eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele, kuid kipuvad ära unustama õpilased, eeldades, et õige õpetamise tulemusena konstrueerivad kõik õpilased samalaadsed 3 teadmisstruktuurid. Õpetamise meetodina domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt."2 Krull rõhutab, et sellise õppimise suurimaks hüveks on, et õppijatel kujunevad ainest süstemaatilised teadmised. Puudustena võib aga välja tuua, et õppimise tulemusena moodustavad inertsed teadmised, mida suudetakse kasutada reeglina situatsioonides, mis on
24. Alfred Schultz fenomenoloogiline sotsioloogia (uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad). Loomulik hoiak suhtumine, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes ja selle järgi on maailm inimesest sõltumatult eksisteeriv nähtuste kogum, milles ei pea kahtlema. Eeldab, et inimesega kellega suheldakse, saab enamus asjadest samamoodi aru nagu mina. 25. Thomas Luckmann ja Peter Berger fenomenoloogiline sotsioloogia. Inimesed konstrueerivad reaalsust sotsiaalselt. Inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on nad loovad endale maailma ise ja see on sotsiaalne protsess (tehakse koos teiste inimestega). 26. Harold Garfinkel fenomenoloogiline sotsioloogia. Etnometodoloogia uuritakse, kuidas inimesed igapäevaelus tegutsevad ja kuidas nad maailma endale arusaadavaks teevad. Kui inimesed satuvad kokku arusaamatusega, siis nad seostavad selle millegi
d Tavamõiste · Mida tahetakse õpetada: nn teaduslikud mõisted · Mida saavutatakse: sünteetilised mõisted verbalismid, inertne õppimine teaduslikud mõisted Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada · Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha --------------------------------------------------------------- Täiskasvanud väidavad, et Maa on ümmargune ja inimesi elab kõikjal Tasapinnaline Maa Seest tühi Kaks Maad Lame kera Teaduslik
käsitleb õppimist kui informatsiooni vastuvõtmist ja teine suund, mida esindab nn radikaalne konstruktivism, vaatleb õppimist kui informatsiooni rekonstrueerimist (Krull, 2001). Eggen ja Kauchak (2007) väitel on enamik uurijaid nõus, et kognitiivsed õppimisteooriad on põhjendatavad järgmiste põhimõtetega: - Inimesed on sisemiselt aktiivsed, üritades aru saada, kuidas maailm toimib - Õppimine ja areng sõltub õppija kogemustest - Õpilased konstrueerivad teadmisi üritades mõtestada kogemusi - Konstrueeritud teadmine sõltub juba olemasolevatest teadmistest - Sotsiaalne keskkond tõhustab õppimist - Õppimine nõuab praktiseerimist ja tagasisidet Kognitiivsed õppimisteooriad põhinevad uskumusel, et õppijad on aktiivsed, püüdes mõista, kuidas maailm toimib. See uskumus sobib kokku Piaget' ja Võgotski vaadetega kognitiivsest arengust. Õpilased ei vasta ainult preemiatele ja karistustele, vaid nad otsivad
tasakaalu alalhoidmine, käitumine- grupireeglite täitmine, vastastikku teenete osutamine, emotsioon - süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha. Emotsionaalne hinnang on reflektiivne protsess, mille vahendajaks on nt negatiivsete emotsioonide korral mandelkeha ja positiivsete korral juttkeha. Teisene hinnang kui kõrgem kognitiivne protsess. Inimesed konstrueerivad oma emotsioone sõltuvalt indiviidi varasematest kogemustest ja kontektist ja selle protsessi korral esineb aktivatsioon paljudes erinevates ajupiirkondades. Emotsionaalse reaktiivsuse areng- mingi emotsiooniga seotud närviringi tundlikustumine ebatabalise elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu.
6-7 aastaste laste tuju on tihti väga muutlik. Näiteid õppetegevusest N1:Liitmine ja lahutamine kümne piires. Õpetaja küsib individuaalselt ja lapsed võivad arvutada sõrmede peal. Kui keegi vastab ,siis teised lapsed ei tohi ette öelda. Nii mõnegi lapse puhul on märgata, et nad ei usalda enda vastust ja on kergesti mõjutatavad. Ka siis kui enda pakutud vastus on õige ja keegi kõrvalt ütleb vale vastuse, parandab ta õige vastuse valeks. N2:.Konstrueerimine Lapsed konstrueerivad vabalt midagi väikestest klotsidest.Pärast peavad kirjeldama mida nad konstrueerisid, mis värve kasutasid, mitu klotsi on sinist ja mitu punast..., lühikesed või pikad. Õpetaja harjutab lapsi rääkima täislausetega mitte ühe sõnaga ütlema. Selline tegevus arendab laste osavust,täpsust, võrreldakse esemeid suuruse, värvi kuju poolest, määratakse kindlaks materjali omadusi. N3.Lapsed räägivad loomadest.Toovad näiteid enda kogemustest ja nähtud loomadest.
soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise Sotsiaalse vahetuse teooria inimene tahab võimalikult palju naudinguid ja vähe kannatusi. Lähisuhtes tahetakse psühholoogilisi hüvesid ning saamiseks peab vastu andma Psühhoanalüüs Freud alateadvus ja isa kuju kui jumalus Ratsionaalse valiku teooria inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad ja püüavad saada kasumit Sotsiobioloogia inimese käitumine on määratud geenide poolt Sotsioloogia kui institutsiooni ajalugu
Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks. Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme! Positivistlik majandusanalüüs - majandusteadlased konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest Normatiivne majandusanalüüs - majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid, tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate
seespidisust ja tähendusrikkust kõnega võrreldes. Sõna viitab kahele asjale: 1) erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse. 2) edasilükatud tähendusele, sest tähendused tekstides on muutuvad M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Foucaulti mõtete tuumaks on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule, olukordadele. Iga konkreetse ajastu võimusuhted konstrueerivad ajastu diskursusi. Diskursuse all peetakse üldisemalt silmas kas a) tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust b) mingile kultuurilisele-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust. Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibib inimene ei pruugi midagi teada. Võim toimib erinevate diskursuste praktikate kaudu. Nt. mõjutab totalitaarne võim oma ajastu väljenduslaadi,
Sisemised põhjused mitmevalentsest loogikast, mis kehtivad mitmetele erinevatele ühendustüüpidele. Seega totemistliku loogika kirjeldamisel on kahte sorti raskusi, esiteks ei teata täpselt, millise taime või loomaga on tegu (ja see on oluline teada, kuna vaatlustes ollakse väga nüansirikkad) ja teiseks võib eri liikidel olla väga palju funktsioone eri rahvaste loodud sümbolisüsteemides, aga reaalselt määratud on ainult mõned. isegi lähedased kultuurid konstrueerivad täiesti erinevaid süsteeme suhteliselt sarnastest elementidest. Näiteks värvuste suhtes võivad semantilised laengud eri suguharude puhul olla isegi vastupidised. Aborigeenidel on valge ja punane väga olulised värvid, valge tähistab markeerimatust, punane on nö 'täiuslik värv', ühendatud kas surma või eluga. Ühel teisel aborigeenisuguharul on sarnase matuserituaali puhul punase asemel musta ja valge kombinatsioon ja markeerimatu on värvita. Veel ühel suguharul on
muutused õpitavad MIKS? KÄITUMISE MUUTUMISEKS SOOVITAVAS SUUNAS KUIDAS? Goldstein (1981) väidab, et käitumise muutmise teoorial peab olema 3 seostuvat osa: · Omada persononaalset moraalikoodeksit ehk sotsiaalne filosoofia; · Tunda isiksuseteooriat; · Tunda tehnikaid käitumise mõjutamiseks; Inimeste käitumise mõistmiseks on vaja teada, et nad on: · eesmärke otsivad ja nende poole püüdlevad olendid, · inimesed konstrueerivad ise omale reaalsuse õpitu kaudu, · inimesed saavutavad oma elus kindlustunde adapteerumise kaudu, seda mõjutab ettekujutus iseendast ja tajumisest ja see aitab valise maailmaga toime tulla INIMESE MINAL on kolm tegevust välisilmaga tegelemisel: · adapteerumine: välismaailmale reageerimine meie mina arvestades ja seega silmas pidades meie eesmärke ja püüdlusi; · stabiliseerimine: meie süsteemi tasakaalus hoidmine uute sündmustega tegelemisel
Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus - Tootmisvahendid - Tootmishooned - Masinad - Seadmed - Materjalid Mis on finantskapital? Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusessurssi. Positivistlik ja normatiivne analüüs 1) Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas 2) Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul, kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad Majandusanalüüsi vahendid - Mudelid (mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja rakendamisel on oluline meeles
- Valitakse lihtsaim süntaktiline struktuur, kusjuures toetutakse kahele üldprintsiibile: minimaalse seotuse ja hilisema sulgemise printsiip - Minimaalne seotus – valitakse grammatiline struktuur milles on väikseim arv sõlmi või ühikuid - Hilisem sulgemine – lauses hiljem esinevad uued sõnad seotakse valitud fraasi või lausega kui see on grammatiliselt lubatav Probleemid aiateede mudeliga: - Ebaefektiivne et inimesed konstrueerivad nii tihti grammatiliselt valesid lauseid - Tähendus omab algsel grammatilise struktuuri hindamisel mingit rolli - Kaks kasutatavat printsiipi – minimaalne seotus ja hiline sulgemine on liiga kitsad et seletada lause grammatilise tähenduse mõistmist, lisaks olulised prosoodia kõne kuulamisel ja kirjavahemärgid teksti lugemisel Taraban ja McClelland sisu-juhitud protsesside teooria kohaselt mängib tähendus rolli ka grammatilise struktuuri määramisel
kõnega võrreldes. Sõna viitab kahele asjale: 1) erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse. 2) edasilükatud tähendusele, sest tähendused tekstides on muutuvad M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ,arheoloogiline meetod' ). Foucaulti mõtete tuumaks on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule, olukordadele. Iga konkreetse ajastu võimusuhted konstrueerivad ajastu diskursusi. Diskursuse all peetakse üldisemalt silmas kas a) tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust b) mingile kultuurilisele-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust. Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibib inimene ei pruugi midagi teada. Võim toimib erinevate diskursuste praktikate kaudu. Nt. mõjutab totalitaarne võim oma ajastu väljenduslaadi, määrab ära, mida
söögikohad, suveniiripoed kirikuhoonete sees). Hüperreaalsus U. Eco “Reis hüperreaalsusse” Baudrillard (1993). Simulaakrumid (representatsioon; koopia) ja simulatsioon (protsess). o Asjade väärtust ei määra enam see, mis nad on, vaid see, millena nad näevad. o Meid ümbritsevad vaid simulaakrumid – märgid, mis viitavad ainult iseendale ja konstrueerivad reaalsust, millele väidavad end osutavat. o Simulaakrum on tähistus protsessi viimanea rengufaas,milles tähistaja viitab vaid iseendale ja eelneb tähistatavale. o Alguses on tähistaja esindanud tähistatavat vahetult. Modernse paljundustehnoloogia levikul: üksühene suhe kadus; “originaal” ja “ehtsus” asendusid simulaakrumitega, mis ise loovad reaaalsust, mida nad justkui
peavad olema sümmeetrilised, 3. mistahes kahe järjestuse geneetiline kaugus ei ole suurem kui kummagi järjesuse ja kolmanda järjestuse geneetiliste kauguste summa. Aditiivsed: nelja punkti tingimus – kolmest summast on kaks suuremat võrdsed. 29. Võrrelge klastermeetodeid optimummeetoditega. Klastermeetodid rühmitavad järjestusi sarnasuse alusel ja algoritmi järgides, liiguvad samm-sammult puuni. On kiired ja peaaegu alati konstrueerivad ühe puu. Kuid ei võimalda hinnata konkureerivaid hüpoteese ja saadud puu võib sõltuda järjestuste lisamise järjekorrast. Optimummeetodid valivad puude hulgast kõige sobivamad kasutades mingit optimaalsuskriteeriumit. Võimaldavad hinnata iga puu sobivust andmetele. Võimaldavad võrrelda konkureerivaid hüpoteese/puid. Kuid on arvutuslikult väga kallid ning optimaalse puu leidmiseks pole teada tõhusaid algoritme. Suurema arvu
Sõna laud ei ole lauaga mingit sisulist tähendust, sõna väike ei ole väiksem ku sõna suur. Ühel häälikul ei ole mingit kindlat tähendust, ta saavutab ähenduse sõna sees mingite teiste häälikute kõrval. Erinevus keelemärkide vahel loeb. Horisontaalne ehk süntagmaatiline Vertikaalne ehk paradigmaatiline Me asendame ühe sõna ja see muudab kogu lause tähenduse (paradigmaatiline) Keel kontrueerib reaalsust mitte ei peegelda. erinevad keeled konstrueerivad erinevat reaalsust. Me saame reaalsust kogeda ainult tõlgendussüsteemide kaudu. Kant Meil on olemas teatud konseptsioon millega me reaalsusest aru saame, aga reaalsust otse tajuda ei saa . Me saame kasutada keelt et reaalsusest aru saada, aga me konstrueerime oma reaalsuse keele kaudu. "Keeles ei ole ideid ega helisid, mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi, on ainult ideetasandi ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem väljastab." Sassure.
Konstrueeritud sotsiaalsete vahenditega loodud armastus ei tähenda, et seda päriselt olemas pole. Armastuse tunne on ka päriselt olemas; konstrueerimine käib tunde pinnal. Kaasaegne kultuur mõtestab, väärtustab, õhutab seda tunnet, ärgitab inimesi seda otsima. India korraldatud abielud hoopis teistel kaalutlustel (kirg on seal amoraalsus). Liidu õnnestumine sõltub sellest, kas kiindumus tekib või mitte. Bioloogiliselt teistsugune tunne. Erinevad kultuurid konstrueerivad armastust nende tunnete (kirg, kiindumus) pinnal erinevalt. Kuidas konstrueeritakse religiooni? Kristlus. Eeldame, et Jeesus oli läkitatud Jumala poolt, kutsus enda ümber jüngrid, kes uskusid, et ta on Lunastaja. Kristluse nimi hakkab levima hiljem, sajandite jooksul kujuneb kirik ja keelekasutus/mõisted. Tüli, sest erinevate piirkondade kristlased mõistsid asju erinevalt. Kompromiss: usutunnistused. Institutsiooniline ja keeleline külg on inimlooming. Kombed, tavad, traditsioonid on
ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandustingimuste ja -poliitika ning nende mõju analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei
Psühholoogia vs kultuuripsühholoogia Universalismid (human universals) – 10-70 foneemi keeles, rõõm = naeratus, värvile ’must’ on vastav sõna, intsest vanemate ja laste vahel rõve, number kaks. Psühholoogia kui CPU uurimine st uuri protsesse ilma kontekstita, leiad ühisosa, sest kontekst ei mõjuta (klt = müra, tõlkevead, tuttavlikkuse puudumine). Kultuuripsühholoogia. Aju on plastiline, keskkond mõjutab aju, keskkond = kultuur. Tähendus (meaning) on oluline. Jagatud ideed konstrueerivad kultuuri. Sama kultuur – samad kultuurilised ideed – töötlussügavus suurem – juhteteed tugevamad – hiljem tugevamate juhteteede abil (kiirus) tõlgendab uusi kogemusi. Inimesed on nii kultuuris sees, et käituvad alati kultuuriliste aktoritena (cultural actors). Kultuurid sünnivad nendes elavate inimeste interaktsioonide tulemina ja samas kujundavad kultuurid seda, kuidas inimesed tegutsevad. Sambia üleminekuriitus ja seksuaalsus. Millised seksuaalsuse aspektid on universalismid
(EU suhkru piirangud) 68. potentsiaali tarbimise kultus Me soovime järjest võimsamaid asju tarbida hoolimata sellest, et me kunagi nende täit võimsust ei kasuta. Nt iPod, mis mahutab 10 000 laulu, kuid kuhu panema maximaalselt 100 ja millest kuulame vaid 30- 40 laulu. 69. tarbimiskultuuri mõju indentiteedile? Identiteediloome mõttes on oluliseks eelduseks see, et tarbimine ja tarbimise objektid oleksid tähendusrikkad. Paradoks seisneb selles, et tihti konstrueerivad inimesed oma identiteedi masstoodetud kaupade läbi. Indiviide ei hinnata mitte selle järgi, kuidas nad teostavad oma kohustusi seoses kollektiivse moraaliga (perekond, kogukond, headus, Jumala tahe), vaid selle järgi, kuidas nad kasutavad oma võimet teha (tarbija)valikut.
annaabi.ee 
