Tänu sellele on võimalik sellega uurida isegi aatomite paiknemist aines, mis oleks valgusmikroskoobiga mõeldamatu. See on muutnud elektronmikroskoobi üheks vägagi oluliseks analüüsivahendiks nii bioloogias kui ka materjalide uurimisega tegelevates füüsika harudes, kuna selle poolt pakutavate suurenduste abil on võimalik ühtviisi edukalt näha nii viiruseid kui ka materjalide peenstruktuure. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Kokkuvõte Mikroskoope kasutatakse tänapäeval väga palju. Tänu nendele on tehtud ka maailmas suuri avastusi. Mikroskoope kasutatakse bioloogias, füüsikas, politseis ja ka igasugustel muudel uurimistel. Meil on koolis mitu valgusmikroskoopi, läbi nende olen saanud ma vaadata sibulat, taime lehte ja igasugu muid esemeid. Elektronmikroskoobiga saab vaadelda veel palju pisemaid asju, aga seda meil koolis kahjuks ei ole. Esimese
Tänu sellele on võimalik sellega uurida isegi aatomite paiknemist aines, mis oleks valgusmikroskoobiga mõeldamatu. See on muutnud elektronmikroskoobi üheks vägagi oluliseks analüüsivahendiks nii bioloogias kui ka materjalide uurimisega tegelevates füüsika harudes, kuna selle poolt pakutavate suurenduste abil on võimalik ühtviisi edukalt näha nii viiruseid kui ka materjalide peenstruktuure. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Elektronmikroskoobi pilt HIV-ist, kus on näha väikeseid piirkondi valge verelible pealispinnast.
oli üllatavalt omast ajast ees. Mootorratta klassikaline konstruktsioon oli leiutatud. Mootor pandi raami keskele, sõidukiirust valiti 2 käigu vahel, juhtrauaga sai sobivalt sõidusuunda muuta. Hiljem prooviti kõiksugu erinevaid lahendusi, mis ei viinud kuhugi. Otto-mootor ehk 4-taktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Informatsioon mootorrattast jõudis Eestisse Heinrich Hildebrand ja Alois Wolfmüller 1894.a. konstrueerisid esimese müügiks mõeldud kaherattalise sõiduki, mida nimetati mootorrattaks. Mootori mõisted Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse.
Ta pildistas paljusid oma sõpru, sealhulgas lambivalgel. Mõnda oma fotot, mis kujutas tantsijaid või akte, kasutas ta oma joonistustel või maalidel. 1880. aastatel hakkas Degas' nägemine halvenema ja lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks 1907 üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele. 1912 lõpetas ta nähtavasti töötamise täielikult. Pärast Degas' surma avastasid pärijad 150 vahast skulptuuri, neist paljud halvas seisukorras. Nad konstrueerisid valukoja omaniku Adrien Hébrardiga ja viimase hinnangul kõlbas üksnes pooli neist, 74 skulptuuri pronksi valada. Alles 2004 oli tehnika sedavõrd arenenud, et ka enamikust ülejäänud Degas' vahaskulptuuridest sai teha pronkskoopia. Nii tutvus maailm veel 73 uue skulptuuriga. Tänapäeval peetakse teda üheks impressionismi rajajatest. Tema osalus teiste oluliste impressionistide elus ja näitustes, tema dünaamiline maalimisstiil ning igapäevaelu ja -tegevuse
Leiutas patarei. M. Faraday- inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Leiutas elektrigeneraatori ja elektrimootori. T.A. Edison- ameerika leidur ja ärimees. Leiutas elektrilambi ja elektripirni. S. Morse- ameerika ühendriikide leiutaja ja maalikunstnik. Leiutas elektrilise telegraafi. G. Bell- soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Leiutas telefoni. vennad Lumiere'd- prantsuse leiutajad ja ärimehed. Konstrueerisid esimese funktsionaalse kinokaamera-projektori. Panevad aluse kino võidukäigule.
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier
tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75- aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu nimega „Wagneri juhtum. Muusikuprobleem“.Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt.1901. aastal ilmus Nietzsche „Võimutahe“ („Der Wille zur Macht“), raamat, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid nn järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Heinrich Köselitz.1908. aastal oleks Nietzsche saanud 64- aastaseks. Samal aastal ilmus tema autobiograafia „Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse“. Allikad: http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm konspekt Freud Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater
1.1. Gaaskeevituse ja gaaslõikamise ajalugu. Esimesed gaaskeevituse ja lõikamise katsed olid juba 20 sajandi algusel. Gaaskeevituse ja lõikamise gaaside segude põlemise abil protsesside uurimisele alguse, andis Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier. 1895 aastal ta teatas Prantsuse Teaduste Akadeemiale, et ta sai suure temperatuuri leek (üle 3000o C), põletamisel atsetüleeni ja hapniku. Esimese hapnik-atsetüleeni põletit konstrueerisid Prantsuse insenerid Edmond Fouche ja Charles Picard, kes said oma patendi Saksamaal 1903. aastal. Nende poolt konstrueeritud põletite ehitamine fundamentaalselt ei ole muutunud tänase päevani. Tööstusettevõtted hakkasid kasutama hapniku-atsetüleeni keevitamist alates 1906, kui sai ehitada üsna usaldusväärne atsetüleeni generaatorid. Aastal 1904 Prantsusmaal, oli avastanud võimaluse kasutada hapniku-atsetüleeni põletid
Selleks konstrueeris ta seadme nimega thaumatrope, mis koosnes kettast, mida sai ümber oma teljeks pandud varda keerutada. Ketta ühele küljele oli joonistatud lind ning teisele poole puur. Ketta pööreldes nägid inimesed lindu puuris. Mõningatel andmetel oli thaumatrope leiutatud juba 4 varem, 1826. aastal John Ayrton Paris'e poolt. 1831 (teistel andmetel 1826) konstrueerisid Dr. Joseph Antoine Plateau ja Dr. Simon Ritter masina, millele anti nimeks "phenakitstoscope". See masin tekitas illusiooni liikumisest, lastes vaatajal vaadata pöörlevat, väikeste akendega ketast, mille taga oli veel teine ketas, millel olid pildid. Kui kettaid sobiva kiirusega pöörlema pandi ja aknad piltidega sünkroonselt olid, tekkiski animatsioon. Tänapäevasest koomiksist saame rääkida alates 1865. aastast, kui Saksamaal ilmus "Max ja Moritz". 1874 anti Suurbritannias välja
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes
14. sajandil lõid Euroopa kaupmehed oma kulleriposti. 1627 avas Prantsuse valitsus mitmes suuremas linnas avaliku postkontori ja kehtestas postimaksud. 1806. aastal rajati USA-s tõhus postiteenistus – poniekspress. Posti viimiseks 3165 kilomeetri kaugusele kulus kõigest 240 tundi. Ratsanik läbis korraga 160-kilomeetrise vahemaa, vahetades hobust 25 kilomeetri tagant. Telegraaf ja telefon Claude Chappe semafori torn Nalbachis. Charles Wheatstone ja William Fothergill Cooke konstrueerisid esimese kaubandusliku elektrilise telegraafi. Seda hakati kasutama 9. aprillil 1839. Wheatstone ja Cooke kirjeldasid oma seadet kui "tõestus juba olemasolevast elektromagnetilisest telegraafist". Ameerika Ühendriikidest pärit ärimees Samuel F.B. Morse ja füüsik Joseph Henry töötasid välja lihtsama versiooni elektrilisest telegraafist. Morse demonstreeris edukalt seda süsteemi 2. septembril 1837. Morse kõige tähtsam tehniline tööpanus
Palladio töödest võtsid eeskuju väga paljud ehitusmeistrid. Jõukamad inimesed hakkasid suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Linnamajade eeskujuks sai Palazzo Medici. Välisküljel on lihtsad korrapärased aknad. Hoone on nelinurkne, tavaliselt kolmekordne keskel siseõuega. Hiljem muutusid majad suursugusemaks, pidulikumaks ning kaunistuste rohkemaks. Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443). 1418 a konstrueerisid tema ja skulptor Lorenzo Ghiberti ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest. Enne kui töö katedraali kallal käima läks, tehti Brunnelleschile ülesandeks 1419 a projekteerida Firenze leidlaste kodu, mida harilikult nimetatakse esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest. Ta töötas välja süsteemi, mille abil saab kaugust edasi anda teaduslikult
Tears and Folly” Nõukogude süüdistaja Roman Rudenko ütles oma kohtukõnes, et sakslased viisid Venemaalt suuri varandusi. Selle peale ütles Göring, et Venemaalt said nad miljoneid küll, aga need olid peamiselt vene täid. Rudenko haaras püstoli ja laskis (!!!) Göringi suunas 4-5 lasku, enne kui talt püstol ära võeti. Kuna kuulid Göringit ei tabanud, öelnud ta rahulikult, et laskis venelane, kes nii lühikese maa pealt oskab mööda lasta. Nõukogude spetsialistid konstrueerisid poomiseks spetsiaalsed võllad. Inimest poodi hästi aeglaselt, umbes 24. minuti järel tunnistas arst poodu surnuks. Feldmarssal Keitel ütles enne poomist oma viimases sõnas: ,,Laske mul surra tagumikuga Venemaa poole.” Ribbentropp: ,,Poote meid täna, kuid kommunistid poovad teid homme. Meie poomiskohale tuleb tulevikus aga mälestussammas.” Nürnbergi protsessi teenindanud 3000 inimesesest 2400 olid juudid!
saavutamiseks ollakse sunnitud leidma lahendus, mida mõlemad aktsepteerivad. Koostöömeetodit võib pidada parimaks lahenduseks, sest toimub osapoolte areng ja erinevate vaatepunktide omandamine. Maaja Vadi (2004:194) kirjutab, et Joonis 1, Hersey ja Blanchard mudel konflikti lahendus on olukord, kus tulemused rahuldavad kõiki osapooli või konflikti põhjused on kõrvaldatud. Hersey ja Blanchard (Vadi, 2004:194) konstrueerisid mudeli (Joonis 1), kus probleemi lahendamisel arvestatakse ülesannet ja inimestevahelisi suhteid. Mudelis on vastavad käitumisviisid paigutatud teljestiku iseloomustamaks situatsioonide erinevusi: Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 8 · Kriisimoodused on otstarbekad, kui on vajalik leida kiire lahendus ja pole aega arutamiseks. Mõnes ettevõttes tõlgendatakse kõiki olukordi kriisiolukorrana.
Uut stiili nimetati new look'iks. Teadus. Eriti ilmekalt avaldus teaduse areng tuumafüüsikas, töötati välja tuumapommi. Pomm valmis 1945 a R. Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis. Teadlased teadsid juba, et võib ehitada veel võimsama pommi, vesinikupommi. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus muukida sakslaste sifrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, ameeriklastel valmis veidi võimsam arvuti Eniac. Arvutirevolutsioon oli alanud. Teine suursaavutus oli 1953 a. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine. Kirjandus. Üheks kõige võimsamaks filosoofiks kujunes J-P Sartre, kelle 1945 aastal peetud avalik loeng eksistentsialismist tekitas sensatsiooni. Sartre omandas justkui prohveti maine. Vihkas USA kodanlikku ühiskonda, kiitis NSVL'i kõiki tegusid. Georg Orwell - ,,Loomade farm", ,,1984"
nt ENGIMA murdmisel 1940. Jeffersoni silinder Esmamainitu 1790 · Igal kettal on tähestik suvalises järjekorras · Ketaste järjekord on võti · Sõnum (avatekst) seatakse ketaste pööramisega ritta, mingist kindlaksmääratud teisest reast loetakse krüptogramm Vigenere tabel · On reegel,kuidas arvutatakse avateksti märgist ja Krüpteerimismasin ENGIMA Läbi ajaloo on sifeerimisel püütud kasutada abivahendeid Sakslased konstrueerisid 1930tel aastatel elektromehaanilise krüpteerimismasina ENGIMA, mille sifrid pidid olema murdmatud · ENGIMA oli keerukas substitutsioonipermutatsioonsiffer, kus võtmena anti ette rootorite (3-8tk) (substitutsiooni) nihked · Rootor oli mõlemalt külejlt 26 kontaktiga ketas, mis realiseeris tähestiku permutatsiooni · Rootoreid oli kolm ja iga tähe sifreemisel liigutati viimast rootorit ühe sammu võrra
Kirjutan lähemalt ka sellest, kuidas üks kaardi loomise protsess käib ning toon välja tänapäevase lahenduse metrookaardist. Metrookaardi ajaloost Metrookaart on skemaatiline diagramm, mis enamasti ei näita peatuste geograafilisi, vaid relatiivseid asukohti , jaamade omavahelisi ühendusi ning nende hinnatsoone. Kuid see polnud alti nii [1]. Esimesed kaardid tekkisid, kui mitmed erinevad metrooettevõted Inglismaal konstrueerisid uusi liine 19. saj. ning varajasel 20. sajandil. Iga metroo ettevõte avaldas oma liinide marsruudi ega suhelnud üldiselt omavahel ning oma teenuseid ei pakutud ühiselt. Esimene ühendatud kaart avaldati 1908 . aastal UERL'i poolt ( Underground Railways Company of London) koostöös nelja teise maa-aluse raudtee firmaga, kasutades ''maa-alune (underground)'' brändi reklaami ühe osana.[2] Kaardil oli kaheksa liini- 4 tegutsesid UERL'i
· Ketaste järjekord on võti · Sõnum (avatekst) seatakse ketaste pööramisega ritta; mingist kindlaksmääratud teisest reast loetakse krüptogramm 71. Vigenére' tabel On reegel, kuidas arvutatakse avateksti märgist ja võtme märgist krüptogrammi märk · Võtme saab valida mistahes teksti hulgast (nt mingi raamatu mingi lõik) ja kuitahes pika · Oli 18.-20. sajandil laialt kasutusel 73. Krüpteerimismasin ENIGMA Sakslased konstrueerisid 1930tel aastatel elektromehaanilise krüpteerimismasina ENIGMA, mille sifrid pidid olema murdmatud · ENIGMA oli keerukas substitutsioon-permutatsioonsiffer, kus võtmena anti ette rootorite (3-8 tk) (substitutsiooni) nihked · Rootor oli mõlemalt küljelt 26 kontaktiga ketas, mis realiseeris tähestiku permutatsiooni Rootoreid oli kolm ja iga tähe sifreerimisel liigutati viimast rootorit ühe sammu võrra
seda prooviti Jaapanis. Kogu maailm nägi pommi õudset tapavõimet ja võib-olla hoidis see ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1949.aastal andis oma pommi valmimisest teada NSV Liit. Kuid teadlased teadsid juba, et valmistada võib veel palju võimsat, see tähendab vesinikupommi. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste siftrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, kus info liikus bittides, see tähendab digitaalselt nagu tänasteski arvutites. Umbes samal ajal valmis ameeriklastel mõnevõrra võimsam arvuti ENIAC. Arvutirevolutsioon oli alanud, ehkki see hakkas nähtavaid vilju kandma alles 1960.aastail. Teiseks tohutu tähtsusega edusammuks, mille tagajärjed hakkasid ilmnema alles aastakümnete pärast, oli DNA struktuuri mõistatuse lahendamine 1953.aastal. See avas geneetikale enneolematud võimalused.
N1:Liitmine ja lahutamine kümne piires. Õpetaja küsib individuaalselt ja lapsed võivad arvutada sõrmede peal. Kui keegi vastab ,siis teised lapsed ei tohi ette öelda. Nii mõnegi lapse puhul on märgata, et nad ei usalda enda vastust ja on kergesti mõjutatavad. Ka siis kui enda pakutud vastus on õige ja keegi kõrvalt ütleb vale vastuse, parandab ta õige vastuse valeks. N2:.Konstrueerimine Lapsed konstrueerivad vabalt midagi väikestest klotsidest.Pärast peavad kirjeldama mida nad konstrueerisid, mis värve kasutasid, mitu klotsi on sinist ja mitu punast..., lühikesed või pikad. Õpetaja harjutab lapsi rääkima täislausetega mitte ühe sõnaga ütlema. Selline tegevus arendab laste osavust,täpsust, võrreldakse esemeid suuruse, värvi kuju poolest, määratakse kindlaks materjali omadusi. N3.Lapsed räägivad loomadest.Toovad näiteid enda kogemustest ja nähtud loomadest. Õpetaja küsib lastelt küsimusi(näiteks: Miks jänes karva vahetab? Kes on tema vaenlased? ).
kontseptualismiga. Nagu nimetus ütleb see on seda tüüpi kunst, mille keskne arusaam on teatud mõiste või idee. Kontseptualistlik kunst pole traditsioonilises mõttes ilus kunst ega kasuta ka traditsioonilisi vahendeid. Eesmärk on teadvustada publikut mingist ideest. Apelleeritakse intellektile. Sellest vaatevinklist saab mõtestada ka Kivisildniku tekste. Kolmas mõjutegur prantsuse sõjajärgses ühiskonnas eksisteeriv rühmitus OULIPO. Kirjandushuvilised, kes konstrueerisid kirjanduse loomise erinevaid mehhanisme või strateegiaid. Lõid võtteid, kuidas oleks võimalik tekste kirjutada. Nt üks kirjanik kirjutas romaani, milles kordagi ei esinenud e-tähte. Kivisildnik on samuti unistanud tehnoloogilise kirjutamise printsiibist, kirjutamise masinast. See on seotud ka pop-kunsti ja Andy Warholiga. Viimasele kuulub lause, et ta oleks pigem koopiamasin kui kunstnik. Kunsti tootmise idee on Kivisildniku puhul oluline
t2 ühe tüvese või tüve lahtisilmustamise või manipulaatoriga mahatõste aeg min; 15. Vintskokkuvedu. Eestis kasutati vintskokkuvedu peale sõda, sest puudusid traktorid. Kasutati põhiliselt ühe- ja kahetrumlilisi vintse ja palgid veeti lohistades virna juurde. Vintsi tross tuli tagasi langile viia inimjõul, mis pikema veokauguse korral oli füüsiliselt raske töö ja seetõttu leidurid konstrueerisid järjest uusi vintse juurde suurendades trumlite arvu kuni kuueni, kus igal trumlil oli oma ülesanne. Näit. 1950. kuni 1955. aastani moodustas kokkuvedu selle viisiga 15 milj. m3. Venemaal kasutati 1928.a. kuni 1950.a.-ni vintse TL-1 ja TL-3, 1951.a. L-20 ja L-19 ning hiljem täiuslikumaid TL-4 ja TL-5, viimast sai kasutada juba jämedamate materjalide transportimiseks ja 1962. aastast hakati tootma kõige täiuslikumat vintsi TL-6.
Kelch arvestas varasemaid kroonikaid, lisab enda kroonikale linnaarhiivi materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste olukorrast. Kroonikas on ka üks eesti rahvalaul „Jörru!“ Kelch kirjutas lisakroonika „Continaution” (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja -aegseid olusid aastani 1707. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Henriku “Liivimaa kroonika” (1224 – 1227) Baltisakslased konstrueerisid selle teksti abil oma minevikku, identiteeti jne. Eestlaste puhul algas siit vaid dokumenteerimine. Tekst on 2 tasandil: tegevus toimub 2 kohas korraga. Ühelt poolt peegeldab vallutussõda, teiselt poolt tuleb arvestada piibli tasandiga: Tartu äravõtmine jne tähendab ka taevas peetava hea-kurja võitlust. Kroonika põhiteema on liivlaste, latgalite (idalätlaste) ja eestlaste ristiusku pööramine. Selle teose omapärane aspekt on, et Henrik teeb ristisõjas ise kaasa
alaarenenud. Kuid siiski, vastsündinu pilgutab ereda valguse poole silmi ning jälgib liikuvat valgust või sihtmärki. Imikutel on esimestel elukuudel ka suhteliselt hea värvitaju. Sünnijärgselt on imiku nägemisulatus väga kitsas, kuid 210 elunädala jooksul see kahekordistub. Imikud omavad ka sügavustaju. E.J Gibson ja Walk (1960) konstrueerisid "visuaalse kalju", mis andis illusiooni kaljust 84 kui kuristikust. Eksperiment põhines südamelöökide kiiruse erinevuse mõõtmises. 23 kuused imikud, kes pandi kõhuli "sügavale" kohale, omasid aeglasemaid südamelööke, kui need kes pandi "madalale" kohale. Aeglasem südamelöökide tempo näitas, et imikud "sügaviku" kohal reageerisid pettekujutelmale sügavusest.
annaabi.ee 
