kasutajana. Oluline on õppija oma õppimiseesmärkide seadmine õppimisprotsessis ning oma tegevust pidevalt analüüsiva ja juhtiva mõtlemisviisi arenemine (refleksiooniprotsess). Hinnangu andmine on kvalitatiivne - hinnangu andmine õppeprotsessis on oluline ja põhineb enesehindamisel. Eesmärgiks on enesejuhtimine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu. - Õppija aktiivne, oma tegevus juhtiv, teadmiste konstrueerija ja nende kasutaja. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Oluline oma õppeeesmärkide seadmine õppeprotsessis ja tegevust pidevalt anaüüsida ning juhtiva mõtlemisviisi arenemine. Õppimine tunnetuslik protsess, HInnangu andmine kvalitatiivne, põhineb enesehindamisel. Humanistlik õppimiskäsitlus (Maslow, Rogers, Knowles, Mezirov, Freire) Aluseks nägemus loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. inimese tegevuse keskne
Sellega ei tohi piirata laste võimalusi enese väljendamiseks ning neil on õigus suhelda omaealistega ja avastada maailma. Samuti selle meetodi järgi kasvatades toimub õppetegevus läbi katsumise/kompimise, liikumise, kuulamise, nägemise ja kuulmise. Lastel on õigus õppida ja seetõttu peab olema neile tagatud kõik võimalused iseenda arendamiseks. Last nähakse ilusa, kõikvõimsa, loova, uudishimulikuna, täis potentsiaali ja auahneid soove. Laps on aktiivne teadmiste konstrueerija ja igapäevategevustes osaleja. Reggio Emilia kontseptsiooni järgi on suhtlemisel eakaaslasete, pere, õpetajate ja kogukonnaga lapse arengu seisukohalt keskne roll. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html 08.10.13) Kuigi Reggio Emilia lähenemisviisi kasutamine võib olla väljakutseid esitav, siis see on seda väärt. Kiites laste tööd ja toetades lapse huvi minna teemades sügavamale ning luua oma arusaama maailmast on kõige olulisem osa protsessist
tunduvalt paremas valguses. Mida siit järeldada? Ka teaduse puhul loeb maine ning piisava eelarve puhul saab isegi võimalikule massihävituseks sobilikule tehnoloogiale kujundada positiivse ning piisavalt atraktiivse maine, et saaks arendustööga jätkata. Reaalsusest rääkides tabas mind äratundmisrõõm, mis tegi mu samas murelikuks, kui nägin mustvalgelt enda ees mõttekäiku, mille kohaselt on meedia tänapäeval peamine tegelikkuse konstrueerija. Ma tegelikult ei taha seda uskuda, aga usun ja see on hirmus. Hirmus just selle tõttu, kuna meedia erinevaid vorme saab kasutada selleks, et levitada oma tõde või panna teisi lihtsalt asju nägema nii nagu X osapoolel vaja oleks. Suuresti võttis mind ,,Teadmised ilma moraalita" arutelu mõiste parimas tähenduses muigama. Kusagil teose keskpaigas jõudsin tõdemuseni, et ,,ma vist nüüd mõistan, kuidas
Tunnid, mis seda ei paku, ei ole lastele kaasahaaravad ja seetõttu ei õpeta neid. Passiivsus on õpitud käitumisvorm ja arvamus, et matemaatika on lihtsalt võimatu õppeaine, on vale. Noored on leidlikud ja õpihimulised; nad vajavad vaid võimalust selle väljendamiseks. Üks viis selle probleemiga tegelemiseks esineb termini all tagurpidi klassiruum. Selle omapära seineb selles, et õppe eesmärk pole ainesisu omandamine, kuid selle kasutamine. Õpetaja on õppekeskkonna konstrueerija ning õpilaste juhendaja, kuid põhiline õppetegevus toimub õpilaste omavahelises koostöös.11 Tagurpidi klassiruum ja selle sarnased õppesuunad on moodsad ja paljulubavad, kuid eeldavad juurdunud mõttemustrite ja harjumuste murdmist, mis võib võtta aega aastakümneid Kokkuvõte Matemaatika on tähtis ja asendamatu õppeaine koolis. Hetkel on selle õpetamine aga ebaefektiivne ja vajab hädasti uuendusi. Õnneks on maailmas olemas suured mõtlejad ja 8 Olesk, A. (2016)
Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘ KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija, kujundaja; kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide jne. kujul esemeline ehk materiaalne - asjad ja nende kasutusviisid Keel - Üks olulisim kultuuri element: kultuur väljendub keeles, keel on kultuuri edasikandja Verbaalne ja mitteverbaalne. Märgid ja sümbolid - esindavad
· Kultuur ühiskonna liikmetele iseloomulik elulaad koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega; edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. - Keel inimkultuuri kõige silmapaistvam tunnus, mis avaldub kõnes ja kirjas, käitumistavades eraelus ja avalikus elus ning esemelises keskkonnas. Keele erinevaid funktsioone: - kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija ja kujundaja; - sümbolite kogum, omab sümbolilist tähendust kõigis avaldumisvormides; - võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda. Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuriliikmete väärtusi, ideaale ja suhteid. - Massikultuur kultuuri tootmine rahvahulkadele ja selle levitamine massiteabevahendite kaudu - Kõrgkultuur suunatud elitaarsele auditooriumile, kuid ka sellisele auditooriumile, kes on vaimselt võimeline kõrgkultuuri vastu võtma.
Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija, kujundaja; märgid ja sümbolid - esindavad ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikku toimingut või objekti kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide jne. kujul esemeline ehk materiaalne - asjad ja nende kasutusviisid VÄÄRTUSED - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale
Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, ratsionaalsus) ja postmodernism (kes? Subjekt, loomingulisus). Piirangud igal etapil: klassitsismil dogmatism; postklassitsismil tehnokratism ning postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3. sotsiaaltöö abil 4. konflikti abil 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad 1. üksikindiviidide elusid 2. ühiskonda tervikuna * 3. kindlat eluvaldkonda 3. August Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena 1. vältima negatiivset hinnangut ühiskonna arengust
Lähedased uurimissuunad on populaarsed ka Hongkongis. Kognitiivne ergonoomika Maailmas kasvab kiiresti huvi kognitiivse ergonoomika vastu. Hacker (1997) Saksamaalt käsitles kognitiivse ergonoomika kasutamist konstrueerimistöös. Lähtudes sellest, et konstrueerimistöö kujutab endast mõtlemist ja probleemide lahendamist, on siin kognitiivsel ergonoomikal avarad võimalused. Eriti suurt tähelepanu tuleks osutada konstrueerimise varajastele faasidele, konstrueerija mälu koormuse vähendamisele, andes kõik mis võimalik üle arvutitele. Ülesande täpsustamine ja lahendusprintsiipide otsing tuleb jätta aga konstruktoritele. Soome ja India uurijad (Ahasan, Sen, Ukkola ja Kisko, 1997) esinesid ühisettekandega "Virtuaalse konverentsi tunnetus: ergonomistide roll". Internet ja elektroonilised meediavahendid muudavad üha ligitõmbavamaks virtuaalse konverentsi korraldamise, kuna see on operatiivsem ja odavam kui reaalne korraldus
annaabi.ee 
