Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu
Millest lähtudes te kujundate oma seisukohta? Miks? On niisugused olukorrad, kui oma arvamuse kujundamine on väga oluline. Inimeste seisukoht on isikupärane aine ja igal inimesel võib olla oma hinnang. Lisaks, me elame vabas riigis, kus kodanikel on õigus oma seisukohta valdada. Miks on tähtis oma õigusi teada? Iga allaheitlik kodanik peab oma riigi õigusi hästi teadma. Kui inimene saab aru konstitutsioonist, siis tema elu on kergem ja temal on vähem võimalusi seadust rikkuma. Mida tähendab mõiste "olla kodanik"? Esiteks, kodanik peab olema seaduskuulekas. Teiseks, kodanik peab teadma oma riigi ajalugu. Kolmandaks, kodanik peab olema patrioot. Kui need tegureid sa täidad, sa oled eht kodanik! Kuidas peab suhtuma erinevatesse inimestesse ja miks? Kõik inimesed on erinevad ja me peame lugupidamisega ja arusaamisega suhtuma üksteistesse
isagi, vaid võis vastavalt soovile ise valida oma tulevase ameti. Tänu sellele tekkis suurem konkurets turul ning kerkis esile ka palju andekaid meistreid. Nüüd võis lihtsast talupojast saada isegi tunnustatud vaimulik või täieõiguslik maaomanik, mis enne revolutsiooni polnud võimalik seisusliku korra tõttu. Enne Suure Prantsuse revolutsiooni algust oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis, riiki valitses kuningas, kes juhtis konstitutsioonist ja parlamendist sõltumata.1791. aastal võtab Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni, millega seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Pärast kuninga kukutamist kuulutatakse välja vabariik. Hiljem võetakse vastu veel mitu uut konstitutsiooni, millega seadusandliku ja täidesaatva võimu organid vahetuvad. Sellega oli absolutistliku monarhia aeg lõppenud. 1790ndate aastate alguses viidi läbi administratiivreform, mille alusel kaotati palju senised
pidi peaaegu abielluma keisri sohilapsega. See jäi siiski ära. Timotheus oli eestimeelne mees, mitte just patrioot, kuid talle läks siinsete eestlaste olukord korda. Seda kindlasti ka tänu tema eesti talutüdrukust naisele. Von Bock oli arvamusel, et kuna ta on tsaari hea sõber, siis on tal võimalus teda mõjutada. Ta koostas Vene tsaaririigile konstitutsiooni, mis nägi ette rahva võimu kasvu. Bock oli aga liialt naiivne oma arvamises ning keiser ei tahtnud konstitutsioonist kuuldagi. See oleks vähendanud tema võimupiire. Vaatamata Aleksander I reformimeelsusele, ei astunud ta vajalikke samme, et muudatusi täies mahus rakendada. Selle asemel laskis ta von Bocki saata vangi, kuid samas ei saanud ta avaldada vangistuse põhjust. Kui rahvas oleks sellest kuulnud, toonuks see kindlasti kaasa rahutuid hingi, kes nõudnuks konstitutsiooni elluviimist.
Presidentaalne riik:riigipeale kuulub nii seadusandlik kui täidesaatev võim.presidendi valib rahvas. ÕIGUSRIIK Õigusriigi kujunemise ajaloost Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õiglaseks ehk õigusele vastavaks nim sellist ühiskondlikku korraldust, kus õigus, tänu avaliku võimu toetusele, muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim, olles ise õiguse poolt korrastatud ja piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks. Seadusanda peab kontrollima kolme osa konstitutsioonist: Avalike huvide üle otsustav instants Riigiametnikud Õigusemõistmine Võim peab olema legislatiivne, eksekutiivne-kohtuvõim ja föderatiivne-väline täitev võim Õigusriik-võimude lahusus! Politseiriik-vastand õigusriigile- absoluutne, totalitaarne Õigusriigi tunnused Mandrieuroopalikus õiguskultuuris loeetakse õigusriigi ideega seotuks rida pritsiipe: Kirjutatud põhiseaduse olemasolu
KUIDAS MUUTIS SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON MAAILMA? ARUTLUS Maailma tuntuim ülestõus, mille käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord, kestis aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima ja suurima revolutsiooniga. Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis ning aastani 1789 valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist lahus. Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid, kui tegelikeks põhjusteks, mis riiki revolutsioonini juhtisid olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning
Samas allub ka võimukandja kehtestatud reeglisüsteemile, orienteerides sellele oma käsud ja korraldused. Tähtsaks erisuseks on see, et alludes kõrgemal võimupositsioonil olevale isikule, ei kuuletuta valitseja isikule, vaid süsteemile. Seega on tegemist allumiskohustusega ratsionaalselt piiratud kompetentsi raames. Eestis kehtib taoline valitsemine näiteks presidendi puhul. Võimul olev president allub Eesti Vabariigi seadusele nagu teisedki kodanikud ja lähtub oma tegevuses samuti konstitutsioonist. Samamoodi mõistetakse kohut isikute üle, võttes aluseks põhiseaduse. Nii tähendab presidendile vastu astumine hoopis vastu astumist kogu riigi süsteemile. 3. Traditsiooniline domineerimine Domineerimist nimetatakse traditsiooniliseks, kui selle legitiimsus tugineb ideelise korra ja võimu pühadusele. Sellisel juhul on võimukandja isand ja talle alluvad alamad. Seejuures määrab alamate suhte isandasse teenerlik truudus. Allutakse isandale, kes järgib traditsiooni
Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011. Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles. Eestis on Kohtute seaduse § 5 lg 1-le vastavalt menetlus-ja asjaajamiskeel eesti keel. Õigusmõistmine toimub riigikeeles ja Rootsis on selleks
Prantsuse revolutsioon Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. Kuningas valitses parlamendist ja konstitutsioonist sõltumata kuni 1789. aastani. Tollal ajal oli riigi rahakotiga kehvad lood, kuigi kuningas sest välja ei teinud ja raiskas raha mõtetult nagu näiteks kulutati suuri summasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemise- le. Et neid suuri kulutusi taandada tuli suurendada makse, mida ka tehti. Sellel ajal oli kolm seisust: esimene seisus koosnes vaimulikest, teine seisus koosnes aadlikutest ja kolmas seisus koosnes talupoegadest ja linnarahvast. Neist maksis makse ainult
tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib jaotada kaheks: Suureks Prantsuse Revolutsiooniks ja Napoleoni Impeeriumiks. Mina kirjutan vaid Prantsuse Revolutsioonist. Prantsusmaa enne revolutsiooni algust Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. 1789 aastani valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist juhindumata. Vaatamata riigi rahakoti kehvale seisule kulutati hiigelsummasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemisele. Riigi suurte kulutuste taandamiseks hakati makse tõstma. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord veelgi. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi
riigis. Ajakirjandus on vabaduse esmane demokraatlik instrument. Kohtuvõim on sobivaim vahend kaitsmaks vabadust. Demokraatlikel rahvastel on vormitäitmine seda vajalikum, mida tegusam ja mõjuvõimsam on valitsus ja mida loiumad on üksikisikud. Demokraatlik rahvas suhtub põlglikult üksikisiku õigustesse ja alahindavad neid. Enamiku uusaja rahvaste juures on valitsusvõim, sõltumata oma lähtealustest, nimest ja konstitutsioonist kujunenud peaaegu kõikvõimsaks ja üksikisiku jõud ja vabadus on kahanenud kõige madalama pügalani. Praegusel ajal ähvardab kogu ühsikond muutuda ühepalgeliseks. Poliitikamaailm on muutumas. Valitsuse tegevusele tuleb seada nähtavad ja ranged piirid, üksikisikule tuleb anda kindlad õigused ja tagada nende õiguste takistamatu kaitsmine. Üksikisik tuleb ühiskonnas jalule aidata, teda tuleb toetada, et ta suudaks ka seisma jääda
Nii ongi tulemuseks erineva sisuga õigusallikad sõltuvalt konkreetsest andmetöötlemise situatsioonist. Ühtsem on regulatsioon avalikus sektoris. USA-s on privaatsuse kaitse üks väheseid erandeid informatsioonivabaduse suhtes ning USA seadused püüavad üksikisikut kaitsta pigem riigipoolsete kuritarvituste eest informatsioonivabaduse piiramisel, erasektoris kehtivad isikuandmete kasutamise osas vaid teatud eriseadustega sätestatud piirangud. USA konstitutsioonist ei tulene otsest õigust privaatsusele. Ülemkohtu praktika eraelu kaitsel on ebastabiilne ning selline kaitse on piiratud, sest kaalumisel teiste õigustega, mis on konstitutsioonis otseselt sätestatud, jääb eraelu kaitsmine neile alla. USA erasektoris kasutatakse isikuandmeid väga suures ulatuses. Seaduseid, mis isikuandmete töötlemist reguleerivad, on aga palju ning erinevaid. Tavaliselt reguleerib üks seadus ühes tööstus- või majandusharus toimuvat isikuandmete kasutamist
Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega
õiguses kehtimiseks sisult sarnast siseriiklikku õigusakti, st rahvusvahelise lepingu sätted või nendes sisalduvad õigsed ja kohustused tuleb ümber kirjutada siseriiklikku õigusakti Kui rahvusvaheline õigus moodustab osa siseriiklikust õiguskorrast siis on sellele tavaliselt ette nähtud ka konkreetne positsioon siseriikliku õiguse allikate hierarhias. Nad võivad olla kas: 1) kõrgemal konstitutsioonist või võrdsel tasandil 2) madalamal konstitutsioonist, kuid kõrgemal teistest õigusaktidest 3) võrdne seadustega 4) madalas seadustest, kuid kõrgemal või võrdne täitesaatva võimu aktidega Kui on samals tasemel siseriiklike seadustega, siis tuleb arvestada printsiipe lex specialist derogat legi generali, lex posterior derogat legi priori, lex posterior generalis non derogat priori speciali. 4 Eesti järgib monistlikku lähenemist ning inkorporatsiooni tulemusena moodustab
Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16 oktoober 1933 rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. See katse oli edukas. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Teine põhiseadus lõi aluse autoritaarse riigikorra kehtestamiseks Eestis. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, 50 liikmeliseks ja endise kolme aasta asemel valitakse nad neljaks aastaks. Muudeti Riigikogu liikmete tasu saamise korda, saavad tasu ainult istungjärkude kestmise ajal. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi
ideed ja püüdlused, kõlbelised alused ja eesmärgid kui juriidilised, riigiõiguslikud kategooriad. Nad on peamiselt kajastatud Põhiseaduse Preambulas. Põhiseaduse printsiibid on need õiguslikud põhimõtted, millele antud konstitutsiooniõiguslik konstruktsioon rajaneb. Esitatud Põhiseaduse tekstis printsiibid on siduvaks aluseks kogu Põhiseaduse ja tema muude konkreetsete sätete tõlgendamisel. Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu,
keelamise kohta. Linnas levisid kuuldused vastuabinõudest, mida plaanitsevat kukluksklanlased. Ärakeelatud demonstratsiooni päeval pidas doktor King miitingul kõne, mis jäi viimaseks tema elus. Kõne oli täis teravat irooniat Ameerika paljukiidetud vabaduste aasdressil King ütles: ,,Kuskil lugesin ma koosolekute vabadusest. Kuskil lugesin ma sõnavabadusest. Kuskil lugesin ma trükivabadusest." Ta oli lugenud sellest Ühendriikide konstitutsioonist. Ja ta kutsus üles neid konstitutsioonilisi õigusi kaitsma. ,,Me ei lase end politseinikel, verekoertel, tuletõrjepritsidel tagasi tõrjuda." Resoluutselt kõlasid Kingi sõnad. Võimude keelust hoolimata otsustati esmapäeval, 8.aprillil korraldada Autor: Merit Varul solidaarsusdemonstratsioon. See toimus, kuid juba ilma doktor Kingita. Demonstratsioonist sai hiiglaslik leinarongkäik.
kasutatakse sarnase siseõiguse normi tõlgendamiseks Kohaldamine normikontrolli käigus kontrollitakse siseõiguse normi vastavust siseriiklikult kehtivale rahvusvahelise õiguse normile Kasutamine siseõiguse alusena täitevvõimu aktid luuakse rahvusvahelise õiguse normide alusel Eestis saab kasutada esimest kolme. Rahvusvaheline õigus saab siseriiklikus normihierarhias paikneda erinevalt: Kõrgemal konstitutsioonist Madalamal konstitutsioonist, ent kõrgem seadustest Võrdne seadustega 13 Madalam seadustest, ent kõrgem täitevvõimu aktidest RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õiguse subjekt võib tähistada nii rahvust, kui ka riiki. Peamisteks subjektideks on riigid. On ka selline situatsioon, kus subjektideks võivad olla inimesed. Üheks üksuseks võiks olla ka impeerium. Nt Taivani puhul. Üheks keskseks mõisteks on suveräänsus- selle 1576
saj algul), Austria ja Preisimaa lüüasaamine ja okupatsioonivõimu alla langemine. Napoleoni poliitilised ümberkorraldused (vürstiriikide kaotamine, Reini liidu loomine) ja pealesunnitud rahulepinguga nõustumine. Uute poliitiliste ideede levik Saksamaale (seoses SPR'iga). Liberalismi ja rahvusluse temaatika, ideoloogiline kokkupõrge. Liberalismi suhteline nõrkus (vrd Prantsusmaa ja Inglismaaga; arusaamad õigustest, konstitutsioonist jne). Rahvuslus prantslaslikult antimonarhistlik (rahvus kui kogu vabu kodanikke astumas monarhi despootia vastu). 1848.a Frankfurdi parlament (töötati välja Frankfurdi konstitutsioon e Saksamaa põhiseadus, mida ei võetud kunagi kasutusele) kui liberalismi kõrgpunkt, samas ka märk selle läbikukkumisest. Preisimaa ja Austria antiliberaalsed, rahvuslust hakati nägema kui argumenti lib
Kohaldamine normikontrolli käigus – kontrollitakse siseõiguse normi vastavust siseriiklikult kehtivale rahvusvahelise õiguse normile Kasutamine siseõiguse alusena – täitevvõimu aktid luuakse rahvusvahelise õiguse normide alusel Eestis saab kasutada esimest kolme. Rahvusvaheline õigus saab siseriiklikus normihierarhias paikneda erinevalt. Norm võib olla: 15 Kõrgemal (või võrdne) konstitutsioonist (kui on võrdne, siis on lihtsalt kõrgem muudest siseõiguse allikatest) Madalamal konstitutsioonist, ent kõrgem seadustest ja muudest siseõiguse aktidest Võrdne seadustega Madalam seadustest, ent kõrgem täitevvõimu aktidest IV TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID § 1. Rahvusvahelise õigussubjektsuse olemus
- transformatsiooni doktriini järgi vajab rahvusvaheline õigus riigisisesel tasandil kehtimiseks sisult sarnast riigisisest õigusakti (nt selleks, et leping saaks riigisisese mõju, tuleb see leping riigisisesse akti ümber kirjutada) ❏ Rahvusevahelisele õigusele on reeglina ette nähtud ka positsioon riigisisese õiguse allikate hierarhias ❏ Selge positsioon on olemas eelkõige lepingutel: - Kõrgemal konstitutsioonist või sellega võrdne (väga haruldane variant, sest tavaliselt riigid panevad oma konstitutsiooni kõige kõrgemale positsioonile.) - Madalamal konstitutsioonist, kuid kõrgemal teistest õigusaktidest ( Nt MADALMAAD, kus osa rahvusvahelisi lepinguid on nende konstitutsioonist
ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre keskkonnamuutus sotsiaalprobleemid
ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre → keskkonnamuutus → sotsiaalprobleemid
Ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgeima juriidilise jõuga seadusest koosnevat konstitutsiooni, n. Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3-st seadusest. Teises tähenduses on sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad konstitutsiooni ja lihtseaduste vahel, s.t. et lihtseadus peab olema kooskõlas konstitutsioonilise seadusega ja viimane konstitutsiooniga. Konstitutsioonilised seadused nendega peavad kooskõlas olema nii konstitutsioonist allpool olevad kui ka teiste õigusharude normid. Nende eesmärgiks on fikseerida kõige olulisemad suhted ja tagada ühiskonna stabiilsus. Konstitutsioonilisi seadusi saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (51 häält). (PS § 104) Sellised seadused on nt Kodakondsuse seadus, Riigikogu valimiste seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, rahvahääletuse
põhiseaduslikkuse järelevalve, kohtumenetluse seadus jne. Vahel kasutatakse ka mõistet "konstitutsiooniline s.", aga seda mitte igas riigis. Mõistel on 2 tähendust: kui konstitutsioon koosneb mitmest eraldi s-st, siis sageli nimetatakse konstitutsiooni üksikuid elemente konstitutsioonilisteks s-teks. Mõnes riigis mõistetakse konstitutsioonilise seaduse all selliseid seadusi, millel on kõrgem juriidiline jõud tavalistest seadustest ja madalam konstitutsioonist. Konstitutsioonis eneses oleva volituse korral võib teatud erandjuhtudel, näiteks sõja ajal olla konstitutsioonilisel seadusel olla kõrgem jõud kui konstitutsiooni mõnel sättel, sest nad asendavad konstitutsiooni. Väga harva võib juhtuda, et konstitutsioonilise seaduse jõud loetakse võrdseks konstitutsiooni endaga. Näiteks on Itaalias võimalik teatava eelmenetluse korras muuta konstitutsiooni konstitutsioonilise seadusega.
koosnevat konstitutsiooni, n. Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3-st seadusest. 2) Teises tähenduses on sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad konstitutsiooni ja lihtseaduste vahel, s.t. et lihtseadus peab olema kooskõlas konstitutsioonilise seadusega ja viimane konstitutsiooniga. Konstitutsioonilised seadused – nendega peavad kooskõlas olema nii konstitutsioonist allpool olevad kui ka teiste õigusharude normid. Nende eesmärgiks on fikseerida kõige olulisemad suhted ja tagada ühiskonna stabiilsus. Konstitutsioonilisi seadusi saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (51 häält). (PS § 104) Sellised seadused on nt Kodakondsuse seadus, Riigikogu valimiste seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus,
soost isikute seas pahameelt tekitas. Vaatamata sellele, et Eeva ja ta vend Jakob olid saanud O. Masingu juures hea hariduse, ei võtnud kohalik kõrgseltskond neid esialgu omaks. Timotheus von Bock nägi Vene impeeriumis esinevaid ebakõlasid ja otsustas sellest kirjutada tsaarile. Ta koostas esimese konstitutsiooniprojekti. Keiser aga tunnetas oma võimu piiramist, mida ta aga ei tahtnud. Vaatamata sellele, et Bock oli Aleksander I hea sõber, ei soovinud keiser konstitutsioonist midagi kuulda ja ta laskis Timo üksikvangistusse määrata. Vabanes ta sealt alles üheksa aasta pärast. Tsaar püüdis nende aastate jooksul siiski Bockide perekonna, Eeva ja tema lapse ning ka Jakobi eest hoolitseda. Samas ei saanud ta aga Timot vabastada ning püüdis tema vaateid hoopiski represseerides murda. Aeg läks mööda ja võimule tuli uus keiser, Nikolai I. Ta kuulutas Bocki nõdrameelseks ning nii pääses Timo siiski lõpuks koju.
Põhimõtteliselt on võimalik see, et ka liikmesriigid lähevad teineteise vastu. ECHR andmepank on Hudoc. Kohus on kandnud olulist rolli ka inimõiguste mõistete sisustamisel. Euroopa Nõukogu põhitegevuseks on olnud inimõiguste propageerimine ja kaitsmine. Ka Euroopa Liit on välja arendanud oma nn põhiõiguste dimensiooni. Põhiõiguste mõistet seostatakse konstitutsiooniga, need on konstitutsioonilised õigused. Inimõigused on universaalsed ja ei ole otseselt sõltuvad mingist konstitutsioonist, vaid inimloomusest. Eestis on eriline reservatsioon seoses omandireformiga. Põhiõiguste harta sisaldab uuemaid põhiõigusi, nt eutanaasia, kloonimine jne kohta. See on Euroopa Põhiseaduse II osa, mis ise on toppama jäänud. Euroopa Sõltumatute Ekspertide Põhiõiguste võrgustik. Sotsiaalharta , Vähemuste kaitse raamkonventsioon. Inimõiguste osas on tähtsaks see, kuidas tagada nendest kinnipidamine ja rikkumiste tuvastamine. Ameerikas on olemas Ameerika Inimõiguste konventsioon
presidendi valib rahvas. 13ÕIGUSRIIK 13.1Õigusriigi kujunemise ajaloost Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õiglaseks ehk õigusele vastavaks nim sellist ühiskondlikku korraldust, kus õigus, tänu avaliku võimu toetusele, muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim, olles ise õiguse poolt korrastatud ja piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks. Seadusanda peab kontrollima kolme osa konstitutsioonist: Avalike huvide üle otsustav instants Riigiametnikud Õigusemõistmine Võim peab olema legislatiivne, eksekutiivne-kohtuvõim ja föderatiivne-väline täitev võim Õigusriik-võimude lahusus! Politseiriik-vastand õigusriigile- absoluutne, totalitaarne 13.2Õigusriigi tunnused Mandrieuroopalikus õiguskultuuris loeetakse õigusriigi ideega seotuks rida pritsiipe: Kirjutatud põhiseaduse olemasolu
või sellega ähvardamise teel. Saksa filosoof Hegel ütles, et õigus on poliitika väljendus. Poliitika on riigi tegevus ühiskonna elu korraldamisel, st õiguspoliitika kaudu määratletakse, milliseid sotsiaalseid eesmärke millliste õiguslike vahenditega taotletakse. Õiguspoliitika toestub kahel põhilisel teel: 1. Õigusloome kaudu 2. Õiguse realiseerimise kaudu Demokraatlik riik on oma tegevuses piiratud: 1. Konstitutsioonist 2. Rahvusvahelistest lepingutest 3. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest Poliitika – ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujus üldjuhul seadusena. Õigus on majanduse peegeldus, st majandussuhete resultaat. Hegel ütles, et täna vastu võetud seadus
põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta. Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja muudeks puhkudeks, kus on alust arvata, et normaalseteks tingimusteks määratud põhikord ei saa mõistlikul määral toimida. 10. Konstitutsiooni mõiste. Mida mõista konstitutsiooni all materiaalses ja mida formaalses tähenduses? Konstitutsioon tuleneb ladina keelsest sõnast constitutio (rajama). Konstitutsioonist saab kõnelda kas formaalses või materiaalses tähenduses. Õige on silmas pidada selle mõiste mõlemat tähendust. Formaalses mõttes on konstitutsioon üks seadus või seaduste grupp, millel on teiste seadustega võrreldes kõrgem juriidiline jõud. Formaalses mõttes on konstitutsioonile omane autonoomne terminoloogia, s.t konstitutsiooni terminoloogia ei pruugi kokku langeda lihtseaduste terminoloogiaga
võimu ees. Riigipea on faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu esindaja monarh (absoluutne või konstitutsiooniline) või president vms. Parlamentaarses vabariigis valib riigipea parlament, riigipea on allutatud tema kontrollile. Presidendile jääb esindusfunktsioon. Presidentaalses riigis kuulub riigipeale nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Legislatiivfunktsiooni jagatakse parlamendiga (Prantsusmaal presidendi valib rahvas, president jälgib konstitutsioonist kinnipidamist jne, nimetab peaministri, president täidab ka vahekohtuniku rolli). Omaan on üks vähestest absoluutse monarhiaga riikidest, kuid väga eduka arenguga. Üldiselt on monarhi võim siiski nominaalne. 4. Õigusriik 4.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost Non rex est lex, sed lex est rex mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Juba antiikajal peeti õiglaseks e õigusele vastavaks sellist ühiskondlikku korraldust, kus õigus, tänu avaliku
õiguses kehtimiseks sisult sarnast riigisisest õigusakti Rahvusvahelisele õigusele on reegilna ette nähtud ka positsioon riigisisese õiguse allikate hierarhias. Selge positsioon on olemas eelkõige rahvusvaheliste lepingute puhul: -‐ kõrgemal konstitutsioonist või sellega võrdne -‐ madalamal kontstitutsioonist, kuid kõrgemalt teistest õigusaktidest -‐ võrdne seadustega -‐ madalamal seadustest, kuid kõrgemal või võrdne täidesaatva võimu õigusaktidega Tavaõiguse seisund: -‐ positsioon ei pruugi olla samasugune nagu lepingutel -‐ .
Tsaar hakkab oma territooriumi laiendama. 1573.aastal võetakse ära Karksi ning kingitakse noorpaarile. Jõutakse Koluvere alla, mis langeb. Veel mitmeid Kesk-Eesti piirkondadest lähevad vene võimu alla. Pärast seda sõjategevus vaibub. Tuleb uus põhjus, miks Ivan ei saa tegevust jätkata, sest tekkis Kaasanimaal ülestõus. Poola poolt ei ole samuti aktiivset sõjategevust toimunud. Suvel 1572 sureb Sigismund II August. Tulenevalt Poola konstitutsioonist satub riik olukorda, kus riigil pole valitsejat, interreegnumi olukorda. Poola oli valitava kuningaga maa. Sigismundil valitsejat polnud, seega seda keerulisem olukord olu. Pretendendina kerkivad Ivan IV, Johan III. Lõpptulemus on see, et aasta hiljem, 1573 tuleb võitjana välja Henry de Valois. 1574 mais kroonitakse ta Poola kuningaks. Juunis põgeneb ta Poolast, sest Prantsuse kuninga troon jääb vabaks ning ta otsustab saada Prantsuse kuningaks, Henry III
Lähtudes kõikidest nendest komponentidest valib inimene konkreetse käitumismalli. Peeter Loosma(?) Riigiõigus. Selleks et mõista konstitutsiooni kui riigiõigussuhete aluse tähendust paremini tuleb teha vahet konstitutsioonil kui riigi normatiivsel korral ehk sellel mis peab olema ja teisest küljest riiklikul tegelikkusel. Selgituseks: kui loeme mõne riigi põhiseadust ei selgu sealt riigi tegelikkus (Suurbritannias puudub põhiseadus). Rääkides konstitutsioonist, võib seda kasutada nii ühes kui teises tähenduses, ehk selles mis peab olema ja selles mis on. Enne kui läheme konstitutsiooni juurde alustame riigi mõistes. Levinud on riigi käsitlemine tema kolme elemendi kaudu: · Rahvas · Territoorium · Võim Seda käsitlust on aga modifitseeritud. Need tunnused on kõik olemas kuid need tunnused iseloomustavad ka näiteks mõnda omavalitsust. Samuti jääb lahtiseks mis seob need kolm elementi ühtseks tervikuks. Rudolf Smend'i
(1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 8. PÕHISEADUSLIKUD PRINTSIIBID Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat
President nimetab ametisse valitsuse, tal on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi ja vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu kätte eelkõige presidendi kätte. Kui riigis peetakse kinni konstitutsioonist, siis on valitsus väga stabiilne ja ka parlamendil on suured volitused, mida ei ole parlamentaarsetes riikides. Presidentaalriigi nõrkus on ka seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud presidentaalsed riigid, mille presidendivõim
naeruvääristas Euroopa toonast kultuuri, mis kohati oli vägagi naeruväärne. Teine tema tähtis teos on ,,Seaduste vaim" see mõjutas eelkõige poliitilise mõtte arengut. Montesquieu eelistab õigeid riike ja naeruvääristab ebaõiglase ülesehitusega riike. Despootia on valelik ja seadusandlusele üles ehitatud monarhia on õiglane vorm. Kui vabariik on jälle üles ehitatud õigele seadusandlusele, siis on ta õige vorm, aga kui ei peeta kinni konstitutsioonist, siis on see anarhia. Oluline on ka võimude lahusus. See raamat pani aluse kogu Euroopa poliitilisele mõtlemisele. Kolmas M saavutus, tema üleeuroopaline avastus oli geograafilise keskkonna teooria ehk teooria sellest, kuidas ühiskond ja inimene on kliima mõju all. 1751. aastal hakkasid Diderot ja d'Alembert välja andma Entsüklopeediat. Seda anti välja 20 aasta jooksul 28 köidet. See pani süsteemi kogu Euroopa mõtte- ja teadusesaavutusi. See käsitles kõiki ühiskonna osasid
Näiteks omab suur hulk komisjone ja alakomisjone vastutust järelevalve üle. Samuti ei taha komisjonid loovutada järelvalve juriidilist õigust Sisejulgeoleku ministeeriumile, mis loodi reorganiseerimise käigus 2002. aastal. (G. C. Edwards et. al., 2014, pp. 376-377). Võib öelda, et Kongressi töö järelevalve osas on kaugel täiuslikkusest, - see pole isegi mitte selle lähedal - aga olukord võiks ka olla halvem. (D. V. Edwards, 1998, p. 429) Konstitutsioonist lähtuvalt on kahekojalisele Kongressile seatud tasakaalu nõue. Nagu eelnevalt mainitud, ei saa ükski seadus valmida ilma, et mõlemad kojad selle vastu võtaksid. Esindajatekoda ja Senat saavad kasutada üksteise suhtes vetot. (G. C. Edwards et. al., 2014, pp. 370-371) Sellest lähtuvalt on võim mõlema koja vahel küllaltki võrdselt jagunenud. Konstitutsiooni loojad leidsid, et Senat võiks kaitsta eliidi huve ja Esindajate
inimesed on küll pealtnäha head, kuid kasutavad liiga vähe oma häid eeldusi ja kasvatust, s.t on tegelikult halvemad kui need, keda peetakse halbadeks. Kas me võime teada, kuidas me ise käituksime, kui meil oleksid teistsugused psüühilised eeldused, halb kasvatus ja lisaks veel selline võim nagu Himmleril? Me näeme ainult tulemusi, mida inimeste valikud sellest n-ö toormaterjalist kujundavad. Suur osa inimese psühholoogilisest konstitutsioonist sõltub arvatavasti tema kehast, nii et kui ihu sureb, langeb kõik üleliigne maha ja tõeline inimene, see, kes tegi valikuid, jääb alasti. Mitmesugused head omadused, mida me pidasime enda omaks, aga mida põhjustas hoopis näiteks hea seedimine, langevad ära, samuti kaob kõik inetu, mida põhjustasid kompleksid või halb tervis. Siis näeme iga inimest esimest korda sellisena, nagu ta tõeliselt on. Ja see pakub üllatusi. Kasvatusega saab anda hingele õige suuna
President peab saama Kongressi heakskiidu juhul, kui tal on plaanis alustada mis tahes ametlikku tegevusprogrammi, ning kui ta soovib üle võtta mingit ametikohta, peab ta saama Kongressilt volituse. Kongressi kontroll avaliku sektori eelarve üle. Kongressil õigus president erru saata. Kohtute mõjuvõimsaim kontrollimehhanism on kohtulik järelevalve, mille alusel kohtud võivad tunnistada Kongressi tehtud otsused põhiseadusega vastuolus olevaks. See õigus ei tulene otseselt konstitutsioonist, vaid 1803. aastal toimunud kohtuasjast Marbury Madisoni vastu. Samal ajal annab presidendi õigus määrata Senati soovitusel ja nõusolekul ametisse föderaalkohtunikud Valgele Majale teatava võimu kohtute üle. 4.2.5. Föderalism ja föderaalvõimu ülimuslikkus USA põhiseadusest tulenev föderaalne süsteem tagab võimu jagunemise keskvalitsuse ja osariikide vahel. Ülimuslikkuse printsiip sätestatud k-i 6. artiklis, mis muudab kooskõlas k-ga vastuvõetud
annaabi.ee 
