Huvitav! · Loss on külastajate arvult teine turismiobjekt Prantsusmaal Louvre'i järel. · Igal aastal käib siin umbes neli miljonit külalist. · Tänapäeval toimib Versailles' nii muuseumi kui riikliku paleena; · samuti on siin toimunud pidulikke sündmusi: nagu Esimese maailmasõja järgsele rahulepingule allakirjutamine, Euroopa riigipeade nõupidamised ning Prantsuse parlamendi mõlema koja istungid konstitutsiooniparanduste arutamiseks. 22 July 22, 2012 Footer text here Kasutatud kirjandus · https://www.google.ee/search?q=louvreved · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre%27i_p%C3%BCramiid · http://www.reisiguru.ee/lugu/40 · http://et.wikipedia.org/wiki/Versailles'_loss · https://www.google.ee/search?q=versailles · http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Baro kk/html/Prantsusmaa.html · http://versaillesloss.wordpress.com/ · http://versaillesloss.wordpress
*Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL suhted muutumatuks: Eesti pidi ikka jääma üheks suurriigi osaks. *Ühiskonna demokratiseerimise süvenedes muutus 1988 üha kesksemaks konföderatsioonisuhete idee, mis pidi Eestile kui rahvusvabariigile andma suurema iseotsustamisõiguse NSVL koosseisus. *Realiseeruma pidi vabariigi uus seisund liidulepingus, mistõttu NSVL keskvõimud võtsid suuna kehtiva konstitutsiooni osaliseks muutmiseks, et mitte kontrolli kaotada. Alanud üldrahvalik konstitutsiooniparanduste arutelu jagas Eesti ühiskonna rahvuslikeks ja impeeriumimeelseteks. *Vastasseis teravnes ka tolleaegsetes ENSV võimustruktuurides, k.a. EKPs. Konstitutsioonikriis leidis lahenduse 16. novembril 1988 toimunud ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioonis, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes. *NSVL ja vabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 16. nov. 1988 muutis Eesti probleemi
Määratakse kindlaks kohad, kus tohib allkirju koguda (näiteks linna- või vallavalitsused). Kehtestatakse allkirjade kogumislehtede kohustuslikud vormid ja nõutakse et iga algatuse toetaja kannaks lehele teda identifitseerida võimaldavad andmed. Üldriiklikul tasandil on rahvaalgatus lubatud mitte eriti paljudes riikides. Ta on lubatud näiteks Austrias, Hispaanias, Sveitsis, Itaalias. Eestis oli rahvaalgatus lubatud kuni 1933. aasta konstitutsiooniparanduste jõustumiseni ja see rahvaalgatus tõi kaasa nn vapside PS vastuvõtmise ja vaikiva ajastu. 1991 PS rakendamise seadus lubas esimesel 3- aastal PS vastuvõtmisest algatada PS muutmist rahvaalgatuse korras, seda võimalust ei kasutatud. Selle järgi kas referendumit tuleb või ei tule korraldada jagunevad referendumid kohustuslikeks ja fakultatiivseteks. Kohustuslik referendum- kindlaks on määratud küsimuste ring, mille otsustamiseks tuleb referendum igal juhul korraldada
annaabi.ee 
