ÕIGUSE AJALUGU
Jumala tahte asemele astus inimeste
tahteakt. Uus põhiseadus, mis pidi olema filosoofiliselt põhjendatud, kirjalik, kodanike
õigusi ja vabadusi kaitsev ja riigikorda ammandavalt reguleeriv, oli ühtlasi nullpunkt, uue
õiguse lähtekoht.
Prantsusmaa andis Euroopale kirjutatud põhiseaduse traditsiooni kõrval ka põhiseaduste
vastuvõtmise menetluse, mis seniajani koosneb põhiliselt järgmistest etappidest:
1) Konstitutsiooniloova esinduskogu valimine;
2) Põhiseaduse eelnõu väljatöötamine esinduskogus;
3) Põhiseaduse vastuvõtmine rahvahääletusel.
19. sajand.
Vaadates 19.sajandi õiguse arengulugu, võib nentida, et alles sel sajandil muutus seadus selle
sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õiguse loomise ja kujundamise allikaks.
18.sajandi absolutismiga võrreldes viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud
normid tunduvalt täpsematele normi vormidele.