15. Parkinsoni seadus on juhtimisalane põhimõte, mille järgi töö maht kasvab, kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja. Peteri printsiip selgitab alla, üles ja samal tasandil toimuvat personali liikumist hierarhiliselt organiseeritud süsteemis. 16. Kohtuvõim- poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülesanded: Õiguskorra tagamine Kodanike õiguste kaitse Konstitutsioonilisuse järelvalve ehk Põhiseaduslikkuse järelevalve: võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mitte vastava õigusakti ja nõuda selle ümbertegemist. Võimutasandite tasakaalustamine: kui osariigi või liidumaa otsus läheb vastuollu riigi kui terviku huvidega, siis peab kohus taastama võimuhierarhia Valitsemise stabiilsuse tagamine: suudab seista vastu hetkelise aktuaalsuse või erakondliku huvi ajel loodud õigusakti kehtestamisele 17
a) kõigi institutsioonide peale kaebuste arutamine, kelle tegevus ei vasta põhiseadusele; b) kõigi instituutide osas, mis ei ole vastavuses põhiseadusega. Sõltuvalt rahvusriigi või rahvusvahelisuse tasandist kohtute jaotus: a) rahvusriikide kohtud; b) rahvusvahelised kohtud. Lisaks õiguskaitseorganeid: prokurör; kohtueelse uurimise organid; täitemenetluse organid; kinnipidamis- ja karistusasutused. Järelvalveinstitutsioonid 1) teenistusjärelvalve; 2) konstitutsioonilisuse järelvalve; 3) riigi ja omavalitsuste vara järelvalve; 4) tehniline järelvalve ehk seire. Järelvalve teostamise meetodite liigitamine: 1) järjestuseee alusel ajas: a) preventiivne e eelkontroll B) repressiivne e järelkontroll 2) kontrollfunktsiooni järjepidevuse alusel: a) regulaarne e pidev e permanentne, samas hõlmav; B) irregulaarne e pisteline, nii hõlmav kui ka valikuline 3) kontrolli objekti hõlmamise alusel: a) täielikult hõlmav (emmendav ülevaade objektist)
Hispaania K-is üldsätted, põhiõigused ja vabadused ning kroon (monarhia) kõigepealt peab selliste muudatuste poolt olema parlamendi mõlema koja vähemalt 2/3-line enamus. Siis korraldatakse uued valimised ja jälle peab 2/3 toetama. Järgneb ilma uusi valimisi väljakuulutamata seaduse muudatus või referendum. Eesti PS-s on kehtestatud erikord esimese ja viimase ptk-i muutmiseks neid saab muuta ainult rahvahääletusel. § 4 Põhiseaduslikkuse järelvalve (konstitutsioonilisuse kontroll) / lühend: PSJ Kõige üldisemalt võib PSJ-t määratleda, kui selle kontrollimist, kas seadused ja määrused vastavad PS-le. Tänapäeva PSJ-e sai alguse 1803.aastal Ühendriikide kaasusest Madisson vs Malbury. See kaasus tehti olukorras, kus Kn ega ükski teine seadus ei öelnud, mida teha siis, kui vastuolus on Kn ja tavaline seadus. Ülemkohus leidis, et Kn on riigi kõrgeim seadus ja teised seadused peavad olema sellega kooskõlas. K-ga mittekooskõlas
esitatud käsitluses on omaette erilised institutsioonid, ehkki ka nende põhiülesanne on õiguskorra ja õigussüsteemi kaitse. --------------- [Vt antud teema juurde: põhiseaduse IV peatükk, VI-X peatükk, XV peatükk] P.3. JÄRELEVALVE INSTITUTSIOONIDE FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS Riigi tasandil võidakse teostada põhimõtteliselt: 1) teenistusjärelevalvet (st järelevalvet nii subjekti tegevuse seaduslikkuse kui ka tegevuse otstarbekuse üle); 2) konstitutsioonilisuse järelevalvet; 3) riigi ja omavalitsuste vara järelevalvet (näit riigi vara säilimist ning riigi poolt omavalitsustele kindla ülesande realiseerimiseks antud vara (raha ja muu ressursi) sihtotstarbelist kasutamist); 4) tehnilist järelevalvet ehk seiret. Teenistusjärelevalve sisuks on järelevalve subjekti tegevuse seaduslikkuse üle ning subjekti tegevuse ostarbekuse üle. Järelevalve subjekti tegevuse seaduslikkuse üle hõlmab teo (tegevus või
iga astme kohus, kes on volitatud tunnistama õ.akti PSe vastaseks. Seejärel on ta aga kohustatud pöörduma Rkohtu poole taotlusega tunnistada akt kehtetuks. Kontinentaal-Euroopa süsteemile omane on see, et eri seadusega on ette nähtud Rkohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi moodustamine. Konstitutsiooniliste kohtute pädevuses on avaliku võimu mistahes aktide ja toimingute konstitutsioonilisuse kontrollimine. Puht praktilistel kaalutlustel (et kiirendada vaidluste lahendamist) on küllalt sageli konstitutsiooniliste kohtute ainupädevusse antud valimistest tekkinud vaidluste lahendamine. Siin on konstitutsioonilisele kohtule antud isegi võimalus tunnistada kehtetuks juba toimunud valimised. Konstitutsioonilise kohtu liikmete volituste ajaks on harilikult 6-12 aastat. Seejuures ei saa harilikult ühte ja sama isikut sellesse kohtusse valida/nimetada rohkemaks kui üheks ametiajaks
kooskõlas antud seadustes on sätestatud põhiõigused ja vabadused. Neid tohib piirata vaid üldistes huvides ja üldised huvid ongi kriteeriumiks, mis üldse õigustab moraalselt piiranguid. Kui haldusaktiga õigusi ja vabadusi piirati, peab samas olema igaühel võimalus vaidlustada erapooletus kohtus iga haldusakt, mille üksikisik leiab olevat vastuolus põhiseaduse ja seadusega. Kus kodanikule ei ole võimaldatud täit kohtulikku kaitset haldusakti vastu või konstitutsioonilisuse järelevalve või täitmise kontroll ei ole täielik, seal ei saa olla juttu vabaduse, õigluse ja õiguse idee teostamisest. Õigusriigi põhiprintsiibid on seega vabadus, õiglus ja õigus ning nende rakendamisel kõikjal legaalsuse ja egaalsuse põhimõtete tagamine nii igaühe kui ka üldistes huvides. Seega - õigusriik on ideaal, milles realiseeruvad täiuslikeimal kujul humanistliku moraali põhimõtted riikluse praktikas ning kehtivas õiguses.